Magnetväli (3)

MAGNETVÄLI
magneeetiline vastastikmõju-vooluga juhtide st liikuvate elektrilaengute vaheline vastastikmõju
Magnetilised jõud - jõud, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad.
magnetväli-liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli (nt elektrivälja muutmine tekitab magnetvälja). Ka eriline mateerja vorm, mille vahendusel toimib voolude vastastikmõju
magnetvälja 2põhiomadust: sinna tekib elektrivool , see avaldab mõju elektrivoolule
elektrivool st liikuvad laengud
püsimagnet-keha, mida alati ümbritseb magnetväli
aine magneetumine-nähtus, kui magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja
püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lhutatud poolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel mõlemal on oma põhja -ja lõunapoolus
magnetnõel-väike pöörlemisvõimeline püsimagnet, kasut magneetiliste nähtuste uurimiseks
maa magneetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal ja vastupidi
magnetinduktsiooni vektor -magnetvälja iseloomustamiseks kasutatav suurus ?
Magnetinduktsiooni vektori moodul - suhe B=M/IA ,kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala.
Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid.
Magnetvälja jõujooned – joon, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> sihiga antud punktis.
Pöörisväli - kinniste jõujoontega väli, magnetväli on seega pöörisväli.
Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga  cos korrutisega ( Ф=BAcos 
Amperei jõud on magnetväljas mõjuv jõud, sõltub vektori B-> ja juhi vahelisest nurgast.
Ampere´i seadus: F=Ilsin
Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak käsi asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda.
Laurentzi jõud - jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. (Fl = F//N)
Magnetiline läbitavus – B/Bo=iseloomustab keskkonna magnetilisi omadusi.
Ferromagneetikud – suure magnetilise läbitavusega (>>1) kehad, kus magnetväljad ei teki mitte ainult elektronide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende pöörlemisel.
Curie temp. – igal ferromagneetikul on oma kindel temp., millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused.
Ferriidid – ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu.
B=M/IA
Ф =BAcos
F=BIlsin
A-pindala(m)
B-magnetind.(T)
I-voolutugevus(A)
M- max. jõumoment(Nm)
Ф –magnetvoo(Wb)
F-jõud(N)
l-pikkus(m)