keda ta oma suremishetkel näeb, on tegelikult Püha Vaim. Naise piiratud teadmised religioonist ning harimatus sundisid teda oma papagoid seostama Püha Vaimu tuviga. Ta pidas lindu oma lähedaseks sõbraks. Papagoi muutus Felicite jaoks religiooni perfektseks võrdkujuks. Kuigi Flaubert kirjutas teose ,,Kolm juttu" kiiremini kui kõiki teisi oma raamatuid, peetakse seda kõige küpsemaks teoseks. Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875. aastal, püüeldes inimlikuma ja õrnema kirjanduse poole. Paljud kriitikud peavad raamatut puhtalt moraalseks teoseks. Üksmeelselt arvatakse, et Flaubert'i eesmärk oli kirjutada lihtsast elust ja lihtsast naisest. Ta kirjutas lugu lohutusest ning lootis seeläbi, et teda peetaks inimlikuks kirjanikuks. Raamatut on ka nimetatud otseseks rünnakuks Rooma katoliku kiriku vastu ja seda on vastuvõetud kui
Normandia perekonnast. Flaubert sai hariduse kodulinnas ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima. Flaubert oli nooruses täis elujõudu ja ujedat sarmi, entusiastlik, kuid ilma ambitsioonideta. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale. Naasnud Pariisi, raiskas ta oma aega unistades, elades aristokraatlikult. 1846 hülgas Flauber Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croissetsse, kus ta elas koos emaga. See mõis, Seinei kaldal asuv imeilus maja, sai Flauberti koduks kogu ülejäänud eluks. 1846. aastast kuni 1854. aastani oli tal armulugu luuletaja Louise Coletga, Flauberti kirjad naisele on säilinud siiani. Siiski on see vaid üks episood kirjaniku elus, kes kunagi ei abiellunud. Ta tähtsaim sõber sel perioodil oli Maxime Ducamp, kellega Flaubert reisis 1846
Üksinduse sisemonoloog, ühtki kirja ta vastu ei saa. Realismi ja romantismi piiril olev teos - Standali ,,Armance" (1829). ,,Pildikesi Pariisi elust aastal..." Üles ehitatud kannale figuurile. Kanatab armastuse pärast. Alfrete de Musset nim üksiolevat hinge sajandi lapseks ja põeb sajandi haigust. Iseloomustus oma ajale iseloomustus üksindus, subjektviisus, teravnenud tundeelu, armastuse otsing(üldjuhul ei leia lohutust ka armastusest). G. Flauber(?) ,,Tundekasvatus". Kokkuvõte: kõik need romantilised katsetused ja romaanid ei saavutanud kandepinda peale ,,Wertheri". Kõige suuremad teened Walter Scott'il. Kuulub ka romantikute hulka. Ajalooline romaan. Oli suur Goethe austaja. Tõlkis ,,Götz von berlingen...?" Üritus piiriäärsetest ballaadidest. Sajandivahetusel oli Scott väga populaarne. ,,Waverley" Scott kirjutas selle anonüümselt. Saavutas tohutu populaarsuse. Teene realismi mõttes kinnistas lineaarse narratiivi
annaabi.ee 
