Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad
Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaaniliste ühendite rühm. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. Transportvalk - valgu molekul, mis viib ainedraku või organismi ühest osast teise.
ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6). · Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. · Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid. keemilise valemiga C12H22O11. Sahharoosi toodetakse peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. · Laktoos ehk piimasuhkur on üks suhkrutest. Ta kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. · Invertsuhkruks nimetatakse Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. · Karamelliks nimetatakse sahharoosi kuumutamisel tekkinud pruuni massi. · Polüsahhariidiks nimetaqtakse polümeeri mis koosneb monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1. struktuursed plüsahhariidid 2
ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi. sahhariid(süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne(kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.) Transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organimi ühest osast teise. Esinevad nt. Rakumembaani koostises.tRNA-ehk RNA ül. Teostab valgus sünteesi ribosoomis.
trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Trikloroäädikhappe toimel sadenevad lahusest välja tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid (Mr > 10000), samuti inaktiveerib TKÄ ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi toimumise. Sademe eraldamise järel lahusesse jäävate vabade aminohapete ja madalmolekulaarsete peptiidide kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel spektrofotomeetriliselt (väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või µmol/ml) Töö käik Uuritavaks proteaasiks oli esperaas. Sellest valmistati töölahus kontsentratsiooniga 3-4 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaaluti 0,0203 g tahket ensüümpreparaati, viidi see gradueeritud katseklaasi, lisati puhverlahus (5 ml) ning segati klaaspulgaga, kuni ensüüm oli lahustunud.
Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos
ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Repressor regulaatorvalk Ribosoom nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Renaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni
Eristatakse Mrna, Trna ja rRna molekule. RIBONUKLEOTIIDID- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RIBOOS- pealmiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahharii rRna- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. SAHHARIIDID(süsivesinikud)-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidiks. STEROIDID- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolestorool, vitamiin D, steroidhormoon) TRANSPORTVALK-valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise.Esinevad näiteks rakumembraani koostises. Trna- ülesandeks on mrna poolt ribosoomidesse toodud info lahtimõtestada, sellega toovad trna molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad nad sünteesivasse ahelasse.
meltoos 52. Polüsahhariidid- liitsuhkrud, kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid 53. Proteiin- valgud ehk biomolekulid, koosnevad aminohapetest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemega 54. Proteiid- liitvalk, mis on ühinenud mõne teise ainega 55. Sahhariidid- ehk süsivesinikud, orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik, hapnik 56. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, D vitamiin) 57. Vitamiin- bioaktiivne madalmolekulaarne aine, mida loomorganismid vajavad väikestes kogustes, toiduga
kehtivad erinõuded tuleb eelistatavalt ravimitega. Ei tohi kasutada (enne/pärast sööki, manustada vähemalt 30 vaheldumisi teiste infusioonikiirus jne) minutit enne sööki, koos madalmolekulaarsete piisava koguse veega. Tagamaks toimeaine hepariinide gruppi vabanemine leeliselise kuuluvate ravimitega. keskkonnaga soolestikus, Ei tohi süstida lihasesse! ei tohi gastroresistentseid Manustatakse tavaliselt tablette poolitada, naha alla süstides.
sisemusse ribonukleiinhape- RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid- süsivesikud, süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo-, polüsahhariidideks steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne transportvalk- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise. Esinevad nt. rakumembraani koostises tRNA-
tekivad vabad rasvhapped, millel on spetsiifiline lõhn. Joodiarv on 100 g rasva kaksiksidemete küllastamiseks vajalik joodi hulk grammides – jood lõhub kaksiksideme üksiksidemeks ning seostub süsinikuaatomi vabade sidemetega. Happearv iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust – on KOH hulk milligrammides, mis kulub ühe grammi rasva neutraliseerimiseks. Reichert-Meissli arv iseloomustab madalmolekulaarsete vees lahustuvate RH sisaldust rasvas. Põhineb NaOH-ga neutraliseerimisel. Polenske arv iseloomustab rasvas leiduvate lenduvate, kuid vees mittelahustuvate RH arvu. Põhineb NaOH-ga neutraliseerimisel. Saponifikatsiooniarv (seebistamisarv) näitab, mitu mg KOH kulub 1 g rasva seebistamiseks. Iseloomustab liht- ja komplekslipiidide üldsisaldust rasvas. Rasva hüdrolüüs on glütserooli ja rasvhappe vahelise estersideme lagunemine vee manulusel
Nii saab kinnituse, et poolkoks kuulub EL-i prügiladirektiivis ohtlike jäätmete kategooriasse. (Põlevkivi poolkoks - poolkoks kui ohtlik jääde, 2017) Poolkoksi kustutamisel ja laialiuhtumisel on Kohtla-Järvel aastas kasutatud ligi 500 000 m3 erisugust reostunud vett. Tonni poolkoksi kustutamisel kasutatakse 0,80,9 m3 enamasti õlitustatud, kuid fenoole, benseeni jm. sisaldavat vett. Põlevkiviõliga reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nõrgvees. Poolkoksi mäele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest
Ta toimib ühtlasi antioksüdandina, tõkestades loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lükopeen ja -karoteen mängivad tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses valk konnektsiini ekspressiooni stimuleerimise tõttu (valk konnektsiin moodustab rakumembraanides aukliideseid, mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine). Ilona Juhanson, 123964YASB Puuduse korral tekivad nägemishäired, mis pikema aja vältel võivad lõppeda nägemisvõime kaotusega. Esineb immuunsüsteemihäireid nt kõrva- ja kuseteedenakkuste suhtes, hüperkeratoos. Lapseootel või rinnaga toitvate naiste puhul on A vitamiin oluline loote normaalseks arenguks ning antud vitamiini puudust sünnijärgselt korvata ei saa
erinevatel ribadel olla erinev, vaata alati instruktsiooni). 5 Vale-negatiivsete ja vale-positiivsete tulemuste olulisemad põhjused uriini testribade kasutamisel on esitatud tabelis nr. 1. 11. Proteinuuria Normaalselt võib uriiniga erituda kuni 150 mg valku ööpäevas. Proteinuuria klassifikatsioon · Prerenaalne Ülevoolu proteinuuria on suurenenud plasma valkude hulk veres, tavaliselt madalmolekulaarsete valkude osas - normaalsed valgud: müoglobuliin, hemoglobuliin, ägeda faasi valgud; - patoloogilised valgud: immunoglobuliinide kerged ahelad. · Renaalne Glomerulaarne proteinuuria on põhjustatud glomerulaarfiltri kahjustusest, suurem hulk valke läbib filtrit. - selektiivne suurenenud on albumiini ja keskmise molekulmassiga valkude eritumine; - mitteselektiivne suurenenud on kõikide valkude eritumine, kaasa arvatud
Ribonukleiinhape ehk RNA biopolümeer. Mille monomeerideks on ribonukleotiidid, ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. riboos peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA - RNA liik, mis osaleb valgusünteesis sahhariidid - süsivesikud, süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. steroidid - madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise. tRNA - RNA liik, mille ülesandeks on ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Testküsimused: Tõene/väär. 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. 2
Ta tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ja kaitseb sellega silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina. Ta mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist. Hulkraksetes organismides on karotenoididel oluline roll rakkudevahelises suhtluses. Karotenoidid stimuleerivad valk konnektsiini ekspressiooni, mis moodustab rakumembraani aukliideseid ja mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ning ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellised ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homoöstaasi tagamiseks. Retinoolide liigne tarvitamine võib aga täiskasvanutel põhjustada mürgistuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Loomsetel organismidel tuleb karotenoidid omastada taimse toiduga, sest nad ise ei ole võimelised neid aineid sünteesima. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning kojugeerima sapphappega.
PIIMATOODETE ORGANOLEPTILISED KVALITEEDINÄITAJAD • Välimus • Konsistents • Maitse ja lõhn PIIMARASVA KEEMILISTEST KVALITEEDINÄITAJAD • JOODIARV iseloomustab küllastamata rasvhapete sisaldust piimarasvas. See näitab joodi hulka grammides, mis liitub 100 g rasvaga. Piimarasva joodiarv kõigub 25-42 piirides. • joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). • REICHERT-MEISSELI arv iseloomustab madalmolekulaarsete, lenduvate, vees lahustuvate hapete (või-, kaproon-, osaliselt kaprüülhappe) sisaldust piimas. Reichert-Meisseli arv piimarasvas ei ole tavaliselt alla 24. • Reicherti-Meissli arvu alusel võib otsustada piimarasva naturaalsuse üle, sest juba väikeste koguste taimsete rasvade lisamine võile alandab R-M konstanti tuntavalt. • HAPPEARV iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust piimarasvas. Värske piimarasva happearv on umbes 0,3.
· Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites
Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem
Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes
polüestrit ei kahjusta, trikooloodete pleegitusvahendid ei kahjusta, valmistamiseks: sukad, tiheda ehituse ja keemilise sokid, aluspesu, stabilsuse tõttu värvub naistekleidid ja pluusid, polüester halvasti, kardinamaterjalid ja saab värvida tehnilise otstarbega madalmolekulaarsete tooted. dispersioonivärvidega, Veel kasutatakse värvimisel on vajalik kasutada polüestrit vaipade, kõrgrõhku või kiirendeid, õmblusniidi, köite ja päikesevalgusele peab hästi kaablite, vati ja täielikult vastu, Polüestri soojapidavus välja tõnunud oleneb üksnes sellega seotud rõivavati ja
4. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Ensüümide inhibiitorid mõiste, inhibeerimise tüübid, nende analüüs. Temperatuuri ja keskkonna pH mõju põhjendused, graafilised sõltuvused. 1) pH Ensüümid on aktiivsed teatud pH vahemikus; pH mõjutab Km või Vma väärtusi. 2) Temperatuur Temp tõstes ensüümireaktsioonid kiirenevad; kiirus langeb peale 50C valgu denaturatsioon. 3) Inhibiitorid Erinevatel madalmolekulaarsete ainete sidumine võib ensüümi aktiivsuse inhibeerida. 5. Bisubstraatsete ensüümireaktsioonide põhiskeemid. 1. Järjestikune ehk ühekordse ümberasetusega reaktsioon mõlemad substraadid seostuvad ensüümiga ning peale reaktsiooni toimumist vabanevad. a. Juhuslik seostuvate substraatide järjekord pole oluline b. Korrastatud üks substraat seostub esimesena 2. Topeltasendsega ehk pingpong reaktsioon esmalt seostub ensüümiga esimene substraat
3. täielikult raku väliskeskkonnas asetsevad valgud - adhesioonis osalevad valgud 89.Glükokaalüksi mõiste ja põhifunktsioonid. Paljud membraani välisküljel olevad valgud on glükosüleeritud - glükokaalüks e suhkrurikas raku välispinna osa, mille moodustavad proteoglükaanid ja glükoproteiinid. Funktsioonid: - kaitseb rakku mehhaanilise ja keemilise kahjustuse eest - osaleb rakkudevahelistes kontaktides 90.Rakumembraani läbitavus erinevatele madalmolekulaarsete ainetele. Madalmolekulaarsete ainete transport: ● vabas keskkonnas liiguvad molekulid kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale ● samas on paljude ioonide kontsentratsioon raku sees ja väljas väga erinev (sellel põhinevad ATP süntees, närvi + lihasraku erutus, optimaalne pH erinevus, optimaalne osmolaarsus) ● eeldab aktiivseid transport mehhanisme Rakumembraani läbitavus sõltub: ● rasvlahustuvus - mida rohkem rasvlahustuv, seda paremini läbib
sõltub lahuse pH-st ja väikeste ioonide olemasolust lahuses. Väikesed ioonid varjestavad makroioonide laenguid ja nõrgestavad makroioonide vahelisi interaktsioone. Varjestamise ulatus sõltub lahuse ioonsest jõust ja seda kirjeldab kvantitatiivselt Debye-Hückeli teooria. 13 Loeng III joonised Tabel 3.1. Vee omadused võrrelduna mõnede madalmolekulaarsete ühendite omadustega. Tabel 3.2. Mõningad vee omadused võrrelduna vesiniksidemeid mittemoodustava ja mittepolaarse ühendi, n-pentaaniga. Joonis 3.1. Vesiniksidemete moodustumine vees. a) veemolekuli elektronstruktuur,
on sama mõlemi otsa jaoks, sest polümeriseerumiseks ATP (GTP) ei ole vaja.
Kui C>kui Kk, siis filament kasvab mõlemist otsast, kui C
Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni. Dispegeerimismeetod mehaaniline peenestamine kolloidveskis, ultraheliga või elektrikaares. · Lüofiilsed sisaldavad rühmi, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, tekivad iseenesest, tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks,
• Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi • 8% vereplasma valgud • 2% väga heterogeensete madalmolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud 6 Süntees toimub peamiselt maksarakkudes. Erandiks antikehad, neid toodetakse plasmarakkude poolt. 1. Albumiinid Homogeenne valkude grupp. Funktsiooniks: Mittespetsiifiline transport (sh ravimid), Toitefunktsioon, 80% onkootse rõhu tagamine 2. Globuliinid
transkribeeritakse üks primaarne transkript. Teisiti öeldes on geenid ja transkriptsiooniühikud prokarüootides tihtipeale üksteisest eristatavad. 2. Prokrüootsed kromosoomid. Rõngaskromosoomid. Struktuur üks replikatsiooni alguspunkt, geenid organiseeritud operonidesse, suurus 160 000-12 200 000 aluspaari, pakituse tasemed tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond, kromosoom on superkeerdunud ning assotsieeritud polüamiinide ja madalmolekulaarsete aluseliste valkudega, mis võimaldavad DNAd tihedalt bakteriraku keskosas pakkida. 3. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja funktsionaalselt olulisi mittekodeerivaid alasid, mis määravad ära 3' lõikamise ja polüadenülatsiooni toimumise koha. Eksonid geenide osad, kodeerivad alad, tihti intronitest palju lühemad, intronid geenide osad, mittekodeerivad alad, mis eemaldatakse RNA protsessingu käigus
troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt. 12 Aktiini polümerisatsiooni regulatsioon: Kontroll teostatakse rakumembraani vahendusel. Signaalid, mis pōhjustavad rakus aktiini polümerisatsiooni, tulevad ümbritsevast keskkonnast ja vōetakse vastu plasmamembraani vahendusel. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on tümosiin ja profiliin. Ained, mis mōjutavad aktiini polümerisatsiooni kasutatakse aineid, mis blokeerivad F- aktiini moodustumist vōi takistavad selle depolümeriseerumist. Tsütohalasiinid on ained, mida sünteesivad mōningad hallitusseened. Blokeerivad aktiinifilamendi +otsa, seega filamendid ei saa enam kasvada. Falloidiin on kōrgelt toksiline alkaloid, Seostub rakus oleva F- aktiiniga ning takistab selle
(ftoakumulatsioon) vi osaliselt vi tielikult laguneda (ftodegradatsioon). Vimalik on ka taimesse transporditud hendite lendumine taime lehtede kaudu (ftovolatilasatsioon). Taimede kaudne toime saasteainete lagundamisele mrgalas on seotud taimede omadusega transportida oma kudede kaudu hapnikku juurtesse, suurendades sel teel hapniku kontsentratsiooni juurelhedases pinnases. See omakorda vimaldab aeroobsete lagundamisprotsesside toimumist mrgala setetes. Teine oluline kaudse toime mehhanism on madalmolekulaarsete orgaaniliste hendite eritumine mrgala taimede (heloftide) juurtest. Need juurte poolt eritatavad hendid on soodsaks kasvusubstraadiks bakteritele ning vimaldavad raskestilagundatavate orgaaniliste hendite lagundamist kometabolismi protsessi kigus. Kolmas oluline kaudne mehhanism seondub taimede veesisese pinna koloniseerimisega bakterite poolt. Selline taimede pinnale tekkiv bakterite biomass (biokile) on aktiivsem saasteainete lagundamisel kui vees vabalt hljuvad
loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni, samuti kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV- kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Hulkraksetes organismides mängivad karotenoidid, eriti lükopeen ja -karoteen, tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Viimane moodustab rakumemb- raanides aukliideseid (gap-junction), mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellist tüüpi ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks. Retinoidide ületarbimine võib täiskasvanutel põhjustada toksilisuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega.
kapillaari pinnaga. Eristatakse mittepolaarseid (polüsiloksaanid metüül-, kuni 5% fenüülasendusega), keskmise polaarsusega (polüsiloksaanid 35-50% fenüülasendusega), polaarseid (polüetüleenglükool) vedelaid statsionaarseid faase. Tahke statsionaarse faasiga täidiskolonn: 0.6-3 m pikk, 3-5 mm läbimõõduga klaastoru, sisaldab silikageelist, aktiivsöest vmt täidiseosakesi suurusega 0.1-0.2 mm. Kasutatakse gaaside ja lenduvate madalmolekulaarsete ainete eraldamiseks, efektiivsus on üsna madal ja piigid ebasümmeetrilised. Vedela stats.faasiga täidiskolonni puhul on täidis nt silikageel või aktiivsüsi, vedel faas kantakse täidiseosakeste pinnale ja pooridesse. 141. Gaasikromatograafia ja HPLC võrdlus. Gaasikromatograafia HPLC Lenduvad ja termiliselt püsivad analüüdid Peaaegu ei ole piiranguid analüüdile efektiivsem Kallim
annaabi.ee 
