Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke
hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on
KIVIAEG. Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja
põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa.
joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks Maapinna osa, mis mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas nimetatakse rannanõlvaks. PÕHJAVEE REOSTUSKAITSTUS Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetiste kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pika peale looduslikult reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida kauen liigub vesi maapinnalt põhjaveekihti
Sakala). Animism- uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elavat ja eluta loodust hingestatuna NIMED Pulli asula- asub Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. On kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Pärineb 8.aastatuhande keskpaigast e.Kr (u. 7500a.e.Kr) Kunda asula- Lammasmäe asula Kunda lähedal. Pärineb 7.aastatuhande keskpaigast e.Kr. (u. 6500a.e.Kr).Lammasmägi oli sellel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Kunda kultuur-arheoloogiline kultuur, kuhu kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Need asulad on Kunda asulaga samavanused või veidi nooremad ja sealsed leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatutega
16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi. RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes. RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega.
Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks
Järv kannatab "ülekalastamise" all, see käib esmalt koha kohta (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Liigiti on saakide muutused olnud väga erinevad. Kui näiteks latikat, haugi ja ahvenat on enamvähem stabiilselt püütud, siis mitme muu kala arvukuses on toimunud järske muutusi (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kalade arvukuse vähenemine on paljuski tingitud muutustest järve seisukorras. Soojad ja pikad tuulevaiksed perioodid põhjustavad suvel madalaveelises Peipsis üha enam vetikate õitsemist ja mille tagajärjel Peipsi järve veekvaliteet üha halveneb (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kuid Peipsi järve kalastikku ohustab siiski kõige enam järve eutrofeerumine. Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi järv rikastub toitainetega jätkuvalt, mida on näha esmalt vee fosforisisalduse tõusus järve lõunapoolsetes osades (K. Kangur & Möls, 2008, cit. Hein, 2008)
või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid:
vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga
inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes. Keskmiselt ühe meetri paksune väävelvesinikurikka muda lasund paikneb 2,6 hektaril. Seni pole see kasutamist paraku leidnud. EestiLäti merepiiri kokkuleppega on mudavarud jäänud täies ulatuses Läti Vabariigi territooriumile. Mullutu ravimuda- Mullutu-Suurlaht on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime- ja mudarohke soolatoiteline järv. Kuressaare sanatooriumid saavad siit oma ravimuda. 5
Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. · Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just madalaveelises kaldavööndis. Kui aga sedimendiga kokkupuutuv kiht soojeneb üle 4° tekitab see konvektiivseid tõusvaid veevoole ja jää all radiaalse suunaga vee liikumisi. · Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub
põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel. Pealiskord Pealiskorra moodustavad settekivimid,mis kõikjal Eestis katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile. Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke. Väga kõvad ja kulumiskindlad dolomiidid(lubjakivid,mis
soolsus on ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ja kahe kilomeetri sügavusest alates on soolsus püsiv. Nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest, see väheneb koos sügavuse suurenemisega. Ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. RANNAPROTSESSID Muutused rannajoone lähedal nii maismaal kui veekogu madalaveelises osas toimuvad pidevalt. Muutuste tagajärjed ei pruugi alati välja paista, aga samas võivad need olla ka väga laastavad. Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala on lainetus. Lained võivad tekkida nii maavärinate, vulkanismi ja inimtegevuse tagajärjel. Lainete kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltub tuule kiirusest, kestusest ja ruumilisest ulatusest. Enamasti jäävad ookeanilainete pikkused vahemikku 40-400 meetrit ja liiguvad 25- 90 kilomeetrit tunnis
ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandri- ja mägiliustik self - Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. firn e sõmerlumi - omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
ülevooluna e. pinnavooluna, põhjavooluna või vahevooluna. Järvest välja voolab tavaliselt soe pinnavesi. Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just madalaveelises kaldavööndis. Kui aga sedimendiga kokkupuutuv kiht soojeneb üle 4° tekitab see konvektiivseid tõusvaid veevoole ja jää all radiaalse suunaga vee liikumisi. 3 Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine
maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid.
järved-jõed olid ka parem liiklemisteed. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest
väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. · Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. · Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik.
maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid.
molluskite seedekulgla sopistunud > pikem > võimaldab suhu ahmitud toidust rohkem saada loomastik seal on valdavalt lihatoiduline süvikutes ei ole pime, sest organismidel on oma helendavad ,,lambikesed" Jagunemine toitumise järgi: hõljumistoitujad molluskid, käsnad- kasutavad limavõrku, et kuhjata kokku vees hõljuvat materjali. Lisiidium: tigu meiofauna puhul: keeruline suuaparaat dentakulaarne setesöömine harjasussid Liikide tsonaalne levik Madalaveelises litoraaltsoonis (Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. ) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge. Järvedes toimub biomassi langus allapoole termokliini (oligotroofsed järved)
Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi
pole neil seal midagi süüa. Hõljumist toitujad kasutavad limavõrke ja ripsmetega kaetud lõpusepindu. Meiofauna kohastumused – suu selline, et saab kraapida toitu või purustada väikseid organisme. Bentiline fauna on setetest toitujad või lihasööjad –neelavad toitu setete pinnalt. Infauna – toituvad setete pinnalt (käsnad). Epifauna –koorikloomad-rohkem toitu. Toiduahela tipmise osa moodustavad kalmaarid ja kalad. Vertikaalselt fauna: Litoraaltsoonis (madalaveelises) filtraatorid, kuid sügavamatel aladel neid väga vähe. Seal settest toitujad. Fauna vertikaalne levik Litoraal – mandrilava pindmistes piirkondades hõljumist toituvad organismid filtreerivad orgaanikarikkaid osi hõljumist. Osades kohtades asub suhteliselt kõrgel nefloidne kiht – põhjalähedane hõljuvate osakestega rikastatud vesi settetoidulised organismid, kes toituvad pehmetoidulistest setetest. Bentose toiduvarud olenevad põhja substraaditüübist
000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võrtsjärve põhjaranniku voortele Siimusaares, Umbusis ja Moksis.
masina pöörete ajutine suurendamine. Kuna sellise pöörde teostamisel tekkib salakaval külgnihe pöörde välimise külje suunas, on teada palju juhuseid, kus laev puudutab kanali kallast pöörde välisküljel. Seepärast tuleks enne pöörde alustamist viia laev kanali teljest veidi pöörde poole. Peale pööret aga tuleb laev uues kanalipõlves pöörde välisküljelt uuesti kanali teljele tuua. 2. Laeva juhtimise iseärasused kanalis. Laeva liikumist madalaveelises kanalis saadavad samad nähtused, mis esinevad ka madalvees, kuid nad tulevad esile tunduvalt jõulisemalt. Sõiduvee täiendava kitsenemise tõttu tõuseb laine tekkimise intensiivsus, "läbivajumise" nähtus ja takistus liikumisele tunduvalt kiiremini kui lihtsalt madalaveelisel sõiduveel. On täheldatud, et trapetsikujulise ristlõikega kanalis toimub laine tekkimine intensiivsemalt kui sama ristlõikega ja sama sügavusega vertikaalsete kallastega kanalis
annaabi.ee 
