Leonardo da Vinci Arvatav autoportree(nn Lucania portree) 6.-12. Veebruarini sel aastal oli Kadrioru lossis võimalik näha Leonardo da Vinci arvatavat autoprotreed. Teos leiti Itaaliast, kuid kuna eesti spetsialistid aitasid kaasa maalil oleva isiku tuvastamisele ja ka teha arvutisimulatsiooni Leonardo autoportreekambrist, oli Eesti esimene välisriik, kuhu maal näha toodi. See oli meile(meie spetsialistidele) suureks auks ja tunnustuseks. Töö oli eksponeeritud turvaklaasiga vitriinis. Seda sai vaadelda nii eest kui tagantpoolt. Miks ka tagant? Seal võis näha Leonardole omase peegelkirjaga kirjutatud sõnu Pinxit Mea- Minu tehtud. Leonardo on üks väheseid teadaolevaid vasakukäelisi, kes julgelt vasakukäelisele loogilist peegelkirja kasutas. Kuna Leonardo lõpmatu hulga jooniste hulgast on leitud visand, mis kujutas vasakus käes pintslit hoidvat meest 8 peegliga ruumis, on andnud ...
Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja maastikupildid maalilised, heledad, vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Paul Burmanit loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline. Peale näituste Eestis esines ta ka näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Pilt:Paul Burman - Stockholm painting
Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris ka ,,Kalevipoja" eepose. Olen näinud tema tööd ,,Leinaja". Paul Burman maalis ja joonistas alguses peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, heledad ja vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Olen näinud tema akvarellmaali ,,Kaks alasti ratsanikku". ,,Pallas" oli aastatel 1918 1940 Tartus tegutsenud kunstnike (alguses ka kirjanike) ühing, mis tutvustas kaasaegset kunsti. Ühingu rajajad olid kunstnikud Konrad Mägi, Aleksander Tassa ning kirjanik Friedebert Tuglas. 1919
Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav)
W. Blake eelistas isiklikku mütoloogiat. W. Turner marinist, kasutas värvinuga, millega oli hea tormist merd kujutada, oli valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja. 8. Nimeta kaks Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. C. D. Friedrich maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Valis äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. P. O. Runge Maalides toob välja üksikisiku hingeelu, valgusekäsitlus on töödes uuelaadne. 9. Nimeta kaks Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. T. Gericault ,,Meduse'i parv" ja E. Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" 10. Mis on spaatel? Maalimisnuga 11. Kes on animalist? Loomade maalija 12. Kes on marinist? Meremaalija
* Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides) Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2). Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Pilt 2 Caspar David Friedrich ,,Kahekesi kuud vaatamas" (http://www.nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg) Maailil ,,Rändur mereudu kohal" näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega
Romantism 1. Kus ja millal kujunes välja uus kunstisuund romantism? Prantsusmaal 19. saj. Teisel poolel 2. Mis mõjutas romantistliku kunstisuuna tekkimist? Kirjandus 3. Mis iseloomustab romantismiajastu maale? Järsud kontrastid, tunnete ohjeldamatus, dramaatilisus, liikuvus 4. Miks ei saa F.Goyat siduda romatismi või teiste kunstistiilidega? Ta oli oma stiililt nii iseseisev 5. Mis oli J: Constable`i eesmärk maastikuvaateid maalides? Viia maastikumaal uuele tasandile 6. Mis mõjutas W.Turner`i tööde iseloomu? Loodus, ürgjõud, päike jne 7. Kirjelda, kuidas valmisid C.D.Friedrichi maalid? Tema tööd on kujutuste vili, tegi sketse Theodore Gericault [zeri-koo] Eugene Delacroix [ö`zen dölakruaa] Francois Rude [rüüd] Realism 1. Millest huvitusid ja millest maalisid realistid? Huvitusid tööliste eluolust ja argipäevast, maalisid loodust ja metsa 2. Milline vahe on romantismil ja realismil?
spaatlit. Ta oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turner ka impressionistide eelkäija. 8. Nimeta 2 Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. · C.D.FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. · P.O.RUNGE Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 9. Nimeta 2 Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. · T.GERICAULT, ´´Meduse'i parv´´ · E.DELACROIX, ´´Vabadus viib rahva barrikaadidele´´ 10. Spaatel maalimisnuga 11. Animalist loomade maalija 12. Marinist meremaalija
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828)
Aleksander I valitsemisajal (1801 1825) juhtis portselanitehast keisri usaldusisik krahv D. Gurjev. Tema ajal algas tehase ulatuslik ümberkorraldamine Genfi Ülikooli tehnoloogiaprofessori F. Hattenbergi juhatusel. Gurjev ei hoidnud parimaid kodu- ja välismaiseid meistreid tööle meelitades raha kokku. Aleksander I ajast kuni 19. sajandi 60. aastateni olid tehase toodangus erilisel kohal vaasid. Üheks kõige armastatumaks dekoratiivmaterjaliks muutus kuld. Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene. Aleksandri ja Nikolai (1825 1855) ajastul valmistati serviisid peaaegu kõikidele Peterburi residentsidele. Neid iseloomustasid erinevad stiilisuundumused. Teiste hulgas andis endast teada ka vene suund. Vene vanaaja asjatundjast arheoloogi F. Solntsevi projektide kohaselt valmistati tehases serviis Moskva Suure Kremli palee jaoks, samuti suurvürst Konstantin Nikolajevitsi serviis. 1844. aastal, seoses keiserliku portselanitehase 100
nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Tema loodustõlgendused olid emotsionaalsed.*Mõned saksa kunstnikud taasväärtustasid katoliku usku. Nende hulgas tuntuim oli nn NATSAREENIDE koolkond, Sant` Isidoro religioosne vennaskond Roomas. Nad tahtsid kunstis taastada naiivsevõitu jutustavaid süzeesid ja siirast usulist meeleolu, teoseid on isel sentimentaalsus ja usuline härdus. Eeskuju otsiti vararenessansi kunstist. Motiivid võeti ristiusu ajaloost, maaliti pühapilte. Ei erinetud vormilt
pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. 8.JOHANN HEINRICH FÜSSLI-luupainaja - INGLISMAAL - WILLIAM TURNER-meremaailija Hispaania-FRANCISCO GOYA- Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused" Saksamaal- CASPAR DAVID FRIEDRICH - riedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid PRANTSUSMAAL - THEODORE GERICAULt- Meduse`i parv 10. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Klassitsism 1.Varaklassitsism - u 1770 - 1800 Kõrgklassitsism - u 1800 1830 2 Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu
Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust ,,Eestimaa värvid" ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud ,,Pühajärve" maastik. Richard Uutmaa referaat Tallinn 2010 Kasutatud kirjandus: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?167135 http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=11&num=35 http://www.postimees.ee/301105/esileht/kultuur/184681.php www.annaabi.com EE10
Värvid näisid kui lõuendile visatud, paljudes teostes nõrgenevad või kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektidest sõltumatut elu. Teosed: ,,Viies Egiptuse nuhtlus", ,,Matus merel". Caspar David Friedrich(1774-1840)- Saksa romantik, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt. Kasutas äärmuslikke, isegi ülepakutud tähendusrikkaid ja külluslikke motiive. Eelistas maalida üksindust ja lõpmatuse avanevaid maastikuvaateid. Teosed: ,,Vanade kangelaste kalmud", ,,Rist Läänemere ääres" Théodore Géricault (1791-1824)- Prantsuse maalikunstnik loobus kompositsioonis figuuride paigutusest kihtidena ja see taandus kahele ristuvale diagonaalile. Lisaks kirglikele tunnetele mõjutasid vaatajaid esiplaanil olevad surnud või surevad inimesed. Teosed: ,,Meduse'i parv", ,,Tagasi Venemaalt". Realism 19. sajandi teisel veerandil hakkasid osad sõltumatud kunstnikud romantismist eemalduma.
· Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Francisco Goya. Marquesa de Pandejos´i portree Francisco Goya. Carlos IV perekond Francisco Goya.Alasti maja Saksamaa romantism C. D. Friedrich. · maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. · Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. · Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Caspar David Friedrich. Rändaja udumere kohal C. D.Friedrich. Kloostrikalmistu lumes. C.D. Friedrich. Tammesalu kloostrikirik Skulptuur · Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski. · Plastika olenes rohkem kodanluse tellimustest ega sobinud individuaalse protesti väljendamiseks nii hästi kui maalikunst. · Üleminek klassitsismilt polnud kuigi järsk. Temaatika
vaid maalis kõike mis tundus huvitav. Lõuendit kattis paks värvikiht, millesse tõmbas triipe pintslivarre või sõrmega (triibuline pind). Ei leidnud avalikku tunnustust. ,,Viinamarjalõikus", ,,Õitsev mandlipuuoks" Paul Gauguin 1848-1903 Prantsuse maalikunstnik. Huvitus kunstist niivõrd, et loobus 35-aastaselt oma tulusast ametist, jättis pere maha ja hakkas elama boheemlaselu. Maalib dekoratiivseid, ühtlase värvipinna ja värava koloriidiga maastikuvaateid ja figuraalse kompositsiooniga maale. Paul Cezanne 1839-1906 Prantsuse maalikunstnik, kes keskendus värvidele ja motiividele maastik, portreed. Ta arvas, et iga objekti saab kujutada mitmest vaatepunktist selle nurga alt, kus vorm on kõige selgem. Esemete vormides nägi ta geomeetrilisi kujundeid. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUL Johann Köler (1826-1899) · portreed talupoegadest
kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. C.D Friedrich- ,,Die verunglückte Hoffnung" 1823-1824 Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774-1840) Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive . Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. C.D. Friedrich C.D. Friedrich-"Lumi" C.D. Friedrich-"Vaade Kunstniku Ateljeest" C.D. Friedrich-"The Wanderer Above the Sea of Fog" 1818 Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. P.O. Runge P.O. Runge-" Võimas Hommik" 1809-10 P.O. Runge- ,,The Hülsenbeck Children" 1805-06 P
Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust ,,Eestimaa värvid" ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud ,,Pühajärve" maastik. Lõuna- Eesti kupliline ja järvesilmadega pikitud maastik on köitnud paljusid kunstnikke. Pühajärve on oma töis kujutanud mitmed kunstnikud, neist üks tuntumaid on kindlasti Johannes Uiga ning üks suurejoonelisemaid Villem Ormissoni ,,Vanemuise" teatrile maalitud pannoo. Uutmaa näeb neid vaateid aga läbi temale omase prisma. Tema
CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli
Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased. Arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, avar maailmatunnetus ja temale nii omane poeesia. Ta on meelsasti maalinud maastikuvaateid perekonna suvituspaikades ja kohtades, kuhu teda viisid teenistuskohused. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive, mis on ajendanud paljusid tema luuletusigi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke. Samuti astus ta harrastuspiltnikuna üles fotonäitustel nii kodu- kui ka välismaal.
· Kreeka skulptuure kopeeriti · Enda skulptuurid olid portreed või ratsamonumendid(tehti linna väljakutele - ratsanikud tähtsad, aga kujutatud tuimalt, hobune ilmekas) · Kujutati väga realistlikult, inimest nii nagu ta oli Rooma maalikunst · Arengut saab jälgida seinamaalide põhjal · Seinad kaunstati reljeefsete stuk kaunistustega · Immiteeriti värvilist marmorit · Seintele maaliti arhitektuuri detaile(fantastilised) · Tehti maastikuvaateid, · Sõja teemalisi maale polnud · Iseloomulikud olid maalitud avad, millest avanes vaade illusteeritud kaugusesse · Seintel piiravad ornamendid · Taust punane · Põrandad kaetud mosaiikidega · Esivanemate kultus · Maalivad loomi , linde Rooma arhitektuur · Elamute põhiplaan sama mis etruskitel( aatrium keskel ja teised toad sümmeetriliselt ümber selle) · Leiutasid betooni kui sideaine · Ümar-, silinder- ja ristkolvid
Valdavaks on sügavad soojad toonid. Detailide rõhutamiseks kasutati palju metalseid toone ja sädelevaid värve. Kontrastiks ühevärvilistele seintele pakkus tapeediturg ajalooliste stiilide koopiaid, stiliseeritud taimornamente, maastikuvaateid ja hiinapäraseid mustreid. Tavalised olid ka murtud toonidega ja häguse kujundusega ning ühevärvilised tapeedid, mis pakkusid mööblile neutraalset tausta. Teise Maailmasõja ajal ning pärast seda hakkasid levima Skandinaavia firmade tapeedid, mis olid enamasti monokroomsed ning kujutasid lihtsustatud taimornamente, geomeetrilisi ja abstraktseid kujundeid. Okupatsiooni ajal toodi tapeete Eestisse kõige enam Moskva, Kiievi ja Riia paberivabrikutest,
edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. "Fregatt "Temeraire'i" viimane teekond"; "Matused merel"; "Lumetorm" CASPAR DAVID FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. FRANCOIS RUDE
põgenemise püüetega. Romantismi pooldas vaid osa kunstnikest ja publikust, teised jäid toetama klassitsismi. Vahel oli kahe kunstistiili vaheline piir üsna ebaselge. C. D. FRIEDRICH tuntuim saksa romantiline malikunstnik. Tema maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt; vahel valis ta ülepakutult tähendusrikkaid motiive. Piltidel kujutatud inimfiguurid on tavaliselt seljaga, rõhutades oma üksindust. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. ,,Kloostrikalmistu lumes" ja ,,Munk mere ääres". P. O. RUNGE teostes ilmneb üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valgusekäsitlus. ,,Hommik" 5. Romantism Prantsusmaal Napoleoni langemised järel ilmnes klassitsismi ja romantismi lõhe. Kunst jagunes ametlikuks (riigi poolt tunnistatud) ja sõltumatuks.
Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich Philipp Otto Runge Kaks meest mõtisklevad kuu üle.1819 Peter kõnnib vee peal. 1806 MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819
kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest. - C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid. Manufaktuurid - Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti. - Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske. - Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke. Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell-toonid. Hävines II ms. 7
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261). Kunstniku sünnikoht ja lapsepõlvekodu asusid Tallinnas. Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei
ennustajat/nõida, sest nood olevat ennustanud maailmas väga suuri muutusi munch c.d.friedrich madonna 1894(kunstihalle, hamburg) 1774-1840 1863-1944 rändaja udumere kohal(kunstihalle) tuntuim norra kunstnik. Esindab sümbolismi, kes ta oli romantismi eelkäija, lõi oivalisi mere ja kujutavad väljamõeldudasju ja olukordi. Sündis maastikuvaateid, mida täiendas salapäraste samal ajal kui juugendstiil. Ka neid kirikuvaremete, laevapurjede. Tema ees olevad iseloomustavad sujuvaaad jooned ja väline puud meenutavad tormist merd. dekoratiivsus.ta kuulsaimad teosed on madonna ja karje( mõlemad rööviti kolm aastat tagasi oslo rahvusmuuseumist).mitte inimene ise, vaid tede saatvad surm, haigus, üksindus need on munchi kangelased Paul cezanne
Umbes 2000 aastal eKr ehitati esimesed suure lossid sõjalistele juhtidele. Näiteks Knossose loss. Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid. Jahi ja sõja tseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, järelikult oli naisel tolla aegses elus tähtis koht. Maalides valitses elurõõmus ja maaliline käitluslaad. Leitud vaasid kõnelevad heast vormtunnetusest. Kreeta saarel kaeti varajasemal perioodil musta, pruuni või punase värviga. Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse
J. M. William Turner tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851). Temeraire viimne teekond Suurepärane meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena. Algust/lõppu raske määratleda. Vihm, aur, kiirus Maastik Francisco Goya(1746-1828). Maalis inimesi sellistena nagu nad olid. Isegi tõi välja nende pahelise poole. Saturnus Caspar David Friedrich(1774-1840). Maalis müstilist loodust, kus eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Rändur udumere kohal Theodore Gericault Meduusa parv 1816. a. hukkus Aafrika ranniku lähedal prantsuse fregatt. Meduusa parv 177 reisijaga jäi päästmistööde ajal märkamata ja triivis 13 päeva merel. Kunstnik valis välja dramaatilise hetke, mil tohutuid kannatusi läbi elanud ellujäänud märkavad silmapiiril appitulnud laeva "Argos." Inimestest moodustunud püramiid vastandub kompositsioonis muserdatud laipadega ümbritsetud parve
kõrgustel, ruume ühendasid trepid. Ilmselt on siit saanud ka alguse labürindi legendi tekkimine. Kaitsemüüri ei ole, aknaid pole, väga kerge ära eksida; o Eelmisel aastal tulid teadlased välja arvamusega, et see oli hoopis loss surnutele, mitte elavatele. · Seinamaalid ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahiretki, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, see näitab, et naisel oli tolleaegses elus tähtis koht, vähemalt selles kultuuris. Seinamaalides valitseb elurõõmus käsitluslaad; · Vaasid saarte asukate toredast ja elurõõmsast vormitundest kõnelevad säilinud vaasid. Varasel perioodil kaeti nõud musta, pruuni või punase värviga, millele tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba
AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Püütakse veel vältida kosmoseajastuga kaasaminemist ja eelistatakse panoraamseid maastikuvaateid. Silmapiiri avardavad komandeeringud Liidu eksootilistesse paikadesse on jäädvustatud näiteks Ilmar Malini Kesk-Aasia või Kaljo Polli Kamtsatka tööd. Pallase ümmardamine sai Tartlastele ideoloogiliseks taksituseks uute suundade katsetusel ja arenemisel. Erandina Ilmar Malin, kes ERKI lõpetajana pälvis tiitli kui Tartu rahutuim hing. Joonis .... Ilmar Malin Ema Lasega Omamoodi ajastu kangelane Ülo Sooster, kes kodanliku natsionalismi süüdistustega 1949 Tartus
,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on ,,Rist mägedes", selle tööga sai ta ka kuulsaks, altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse,
ülevalt alla. Sambad olid puust ja kaetud värviliste mustritega. Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Värvidest eelistati kirkaid, heledaid värve ja õrnsinist tooni. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik härg, kellest neiud ja noormehed üle hüppavad. Kujutati ka pidulikke tseremooniaid, sõja-ja jahistseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Iseloomulik on, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. Tähtis osa kreeta kultuuris oli kreeta keraamikal. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures neile kõigile on omane ere värvigamma ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane, isegi naturalistlik. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi (vaas Gurniast )Sageli olid vaasid maalitud kahevärviliselt, kaunistatud taimemotiividega, on õiekujulisi, õhukeste seintega.
annaabi.ee 
