Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915). Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" (1904), talupoeg, kes julges kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest maalimisviisist on "Vana Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. Maastikumaalis oli Laikmaa novaatorlikum. Ta armastas oma sünnipaika Läänemaad koos tema viletsate suitsutaredega. Rõhutatud looklev joon ja rasked värvid viitavad juugendile. AUGUST LUDVIG WEIZENBERG. 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks.
kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma
akadeemilise formalismi ja üritas kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata, siis see oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Nii realismis kui ka maastikumaalis on tähtsal kohal väljanägemine, olgu see siis reaalne või ilustatud. Vaatlemine on see, mis peab vahendama sisemist ja välist maailma, vaimu ja mateeriat. Sageli on maastikumaalid muudetud ebainimlikuks, inimesi ja nende kannatusi näha pole. Mõlemad suunad muutsid mingil määral inimeste väärtusi, eks realism aitas inimestel aru saada, et alati pole välimus kõige tähtsam, vaid loeb sisu. Maastikumaalidel ei annagi loodust väga ilustada, sest see on juba loomulikult seda, aga need
intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda (elati Barbizoni külakeses ja käidi maalimas Fontainebleau` metsas Pariisi lähistel). Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. /russoo/. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. NB! Vahel on raske, eriti maastikumaalis, tõmmata piiri romantismi ja järgmise suuna, realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning sellega seotud kunstnikud paigutatud ,,Realismi" peatüki alla. Nimekas skulptor oli * Franois Rude /rüüd/, tuntuim töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis (sõdurid sammuvad võitlusse, nende kohal hoogne sõjajumalanna figuur). Saksamaa * Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich (1774-1840). Maalib üliromantilisi
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia)
Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast
edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875)
meetod: (kr. methodos jälgimistee) otstarbekohane ja kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks monoliit: ühest kivist valmistatud struktuur või sammas monumentaalne: suuremõõtmeline; võimas, ulatuslik; monumenti (mälestussammast v. ehitist) meenutav monoliitne: ühest ja samast materjalist valmistatud; vormilt kompaktne, terviklik, ühtne motiiv: kunstiteose osatervik, väljendusüksus; element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris; ka "vaade" (eriti maastikumaalis) nüanss: varjund, väike erinevus originaal, originaalsus: algne, ainukordne, ehtne; algupärasus, ehtsus või ka omapärasus, isegi veidrus pandus: kaldtee perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja
mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased
(http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29) 1.2 Realism (kunst) Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Juhtiv koht oli maalikunstil, kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt. (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat,suhtudes temasse lugupidamisega. (http://web.zone.ee/marjukodukas1/Realism.pdf) Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle
jätkuna Versailles`i lossi siseruumide keskuseks võib pidada kuninga magamistuba Lossi suurimaks ja kaunimaks ruumiks on peegli galerii, akende vastassein on kaetud peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism Mis on iseloomulik rokokoole ja mis seda põhjustas Seda kunsti põhjustas: Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi ja peenemaid meelelahutus viise Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist
inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad"
kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905- 1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalis. Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris. Elama asuti eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. Mägi õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 4 1908
2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS. Mõisted: Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja
Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse. Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13). Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse
Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidi Realismi iseloomulikud tunnused: Juhtiv koht maalikunstil. Kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale
Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. REALISM Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. IMPRESSIONISM
Tipus ajaloolised ja mütoloogilised maalid. Peale Napoleoni võimule tõusmist tema ülistamine. Põhilised kunstnikud: Ingres & David! ROMANTISM Tekkis romantism vastukaaluks klassitsismile. Seda iseloomustab leppimatus vägivaldsete klassitsismi reeglitega. Tunti huvi kaugete maade vastu. Oluliseks teemaks maastikumaal. Hakkas õitsema ka ajaloomaal. Romantism oli pigem ellusuhtumine, kui kunstivool. Maalikunst väljendas tundeid ja fantaasiat. Alguse sai Inglismaalt. Alguses maastikumaalis, kus neile lisati tundeid. William Turner oli meremaalija meremaalid kummalise valgusekäsitlusega. Tema töödes näeb palju piirjoonte puudumist, voolavat tehnikat. Ta kasutas õlivärve. Tema oli üks impressionismi eelkäijatest. Ta maalis maalimisnoaga. N: ,,matused merel" Prantsusmaa romantism Teema seatud poliitika ja ajalooliste sündmustega. Peamine teema ülestõus. Eugene Delacroix, keda on võrreldud Rubensiga. Naiserahva figuur "vabadus viib rahva barrikaadidele"
ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. REALISM Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur"
Steenis maa-lossi. Seal, perekonna keskel, möödusid geeniuse õnnelikemad päevad. Kestis Peter Paul Rubensi teine suur loominguperiood, kus peakangelannaks oli noor, elurõõmust pakatav Helene Fourment. Kunstniku Antverpeni töökojast väljusid üha uued maa¬lid. Neis on kahanenud senine võimas vor¬mide dünaamika, seevastu aga süvenenud sisemine pinge. Üllatavalt eripalgelisena esineb Rubens maastikumaalis. Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat
Romantiliseks peetakse Rude loomingut. Romantistlikku iseloomustab rahvuslikkus ja patriootlikkus. Realism 19 saj alguseks oli valitsev stiil romantism, teisel poolel tekib realism. Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt. Eemaldumine romantismist toimus aegamisi, esmalt maalikunstis, maastikumaalis. John Constable võttis eeskujuks madalmaade maalikunsti ja hakkas maalima oma kodukohta. Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm pariisi kunstnikke külades peatuma ja tekkis Barbizoni koolkond. Tuntuim esindaja T.Rousseau, asus barbizoni elama, tema mõjutajaks oli constable. Barbizoni koolkond hakkas esimestena looduses maalima. Kunst oli väga tõetruu ja tundus alguses võõrastav. Aegamööda võitisd nad tunnustust. J.F
Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad. Väga populaarne oli maastikumaal. *Realism: Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt ilmnes realism maastikumaalis. Ka vene kunstiajaloos on tähtsat osa mänginud realistid, keda nimet. Peredviznikuteks. Kuulsaim vene realist Ilja Repin. Kunstnikud olid lihtsalt mures oma kodumaa suure viletsuse pärast ja see kajastus nende teostes, mille ühiskonnakriitika oli ründavam ja sisu sügavam ning mitmekihilisem kui Läänes. *Impressionism: Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Uus generatsioon leidis, et
- edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (1796-1875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814- 1875)
ekspluateeris värviteooriat (,,Sardanapaluse surm" 1827, ,,28. juuli: Vabadus viib rahva barrikaadidele" 1830, ,,Alziiri naised" 1834). 18. Realism 19.saj keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Püüdsid anda reaalsust, kõike olemasolevat elutruult, ilma ilustamata, tänu millele tulid esile ka sotsiaalsed pahed. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Paljud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikestes külades ja pühendasid endid looduse ilu ülistamisele. Barbizonis elanud maastikumaalijatest kujunes välja rühm ehk Barbizoni koolkond. Sinna kuulusid: 1) T. Rousseau armastas looduses tabada kindlaid ja jõulisi vorme. Tugevad värvid ja pisut raskepärane. Teda huvitas see mis on püsiv, suured ja jämeda tüvega puud 2) J. F. Millet kes sai tuntuks talupoegade kujutajana
Berliin jääb enne esimest maailmasõda puutumata. Ekspressionismi esineb ka luules ja näitekirjanduses. Die Brücke - mõju Munchilt- ülinärvilised teemad, van Goghilt- värvikasutus. Poliitiliselt vasakpoolne. Die Brückes elati kommuunina, rajajaks jõukast perekonnast pärit Kirchner. Kirchner tõi ekspressionismi erootika. Kirchner - "Marcelle", kasutas oma lemmikmodelli. "Naised tänaval", prostituudid. "Sinine akt õlgkübaraga" huvitav meesakt. Schmidt-Rottenluff - Maastikumaalis juhtiv kunstnik. Kasutab värvide muutmise võtet. Näiteks "Lupiinipõld", kus helesiniste lupiinide asmele näeme kollaseid ja "Maastik jahtidega". E. Nolde (tegelikult taanlane Hansen): tõi ekspressionismi kristliku teema (eriline, kuna teised olid ateistid. hiljem pidi kommuunist lahkuma), teda inspireeris saksa renesanssgraafika ja M. Grünewaldi eeskuju. ,,Püha õhtusöömaaeg" või puulõige ,,Prohvet" Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju
puuduvad, mistõttu võib arvata, et maailmas on veel rohkem sveitse. Eesti rahvuslik maalikunst- esimesena huvitus saartest Johann Köler, kes maalis palju Hiiumaa-ainelisi maale. Tema tuntum maal on kunstniku sünnikoht. 1898 vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus. 1892 Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur ,,Muhu kalur". Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. Saaremaa ainest on põhjalikumalt käsitlenud Konrad mägi. Kuulsaim: maastik kellatorniga. Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis on Saaremaa, Kasaritsa, Lõuna-Eesti, Pühajärv, Viljandi järv, Lahemaa. Jne. Johannes Uiga maalis kogu aeg pühajärve ning leidis oma otsa ka seal. Kaardid kultuurigeograafias- geograafid armastavad kaarte ja kaardid on üheks peamiseks geograafi töövahendiks. Ruumiline mõtlemine, mida saab esitada kõige paremini kaartidel on üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest. Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib
annaabi.ee 
