Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...................................................................................8 3.1 Esimesed koosolekud........................................................9 3.2 Pidupäev............................................................................9 4. Tänapäev .............................................................
7. Terviseamet Rahva tervise kaitsja. 8. Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja. 9. Põllumajandusamet Riiklik järelevalve ja arendustegevus põllumajanduse ja maaparanduse valdkondades. 10. Eesti Maaomavalitsuste Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 11. Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 12. Eesti Teaduste Akadeemia Eestis teaduse arendaja ja esindaja. 13. SA Eesti Teadusagentuur Riikliku teaduspoliitika elluviimise toetaja. 14. Mesinike Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 15. Turismiettevõtte Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 16
saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahvaarvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? Alguses olid peamiselt majanduslikud nõudmised, kuid hiljem nõuti eesti keelele laiemat kasutusala ja riigikorra demokratiseerimist. Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J
4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt. Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria) 1934: EV PS-i muutmise seadusega võeti maaomavalitsustelt nende õigusliku eksistentsi alus ehk [Maakondade ajutise valitsemise seadusega maaomavalitsused kaotatigi ning üleminekuajaks jäeti püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus] volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal peab olema võimalus valida üksikuid isikuid. 1938: EV PS - konkreetseid KOV liike ei loetletud - kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s - volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus
esitamine; üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja eelarve iseseisvuse garantii,õiguste kaitse garantii. KOV muutmine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku üksuste koostöö: Üleriigilised liidud ehk Eesti Linnade liit, väljakuulutamine;detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning Eesti Maaomavalitsuste liit ja Omavalitsusliitude Koostöökogu. sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul Maakondlikud Liidud ja Ühisasutused. Euroopa kohaliku planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine omavalitsuse harta(14.10.1985Strasbourg): KOVi planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega põhiseaduslik ja õiguslik alus;KOVi põhimõtet tuleb tunnustada
Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui nõudis vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. Kui 1917. aastal Venemaal võim kokku varises, mõistis Päts, et nüüd on viimane aeg kasutada võimalust ja Eesti rebida Venemaa küljest lahti. Päts töötas välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, selle vene valitsus ka kinnitas. See oli üks esimesi suuremaid võitusid, sellega loodi ajutine maanõukogu. 1917. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. See mängis edaspidi suurt rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel. Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika pandi paika Eesti rahvuskongressis, mis kutsuti kokku 1917. aasta juunis. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks
tehnilise poole eest. Maakonnanõukogud valiti nimekirjade alusel. Võrreldes hilisemate aegadega, oli maakonnanõukogu tegevus algusaastail tunduvalt aktiivsem. Nõukogude koosolekud kestsid päris pikalt kuni 3 päeva, mis jäi ka pooleli tihti vaid seepärast, et kaugemalt tulevate saadikute sai toiduvarud said otsa. 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus säilitas ikka oma senise maaomavalitsuste süsteemi. Maakondade tasandil jäid teise astme omavalitsuslikeks institutsioonideks endiselt maakonnanõukogu ja -valitsus. Uus valimised võeti vastu Riigikogus Maakonnanõukogude valimise seaduse alusel. Uus valimiskord erines eelmisest palju rohkem. Kui 1917.aastal valiti saadikud valijameeste poolt, siis seekordsed valimised olid otsesed. Iga maakond moodustas omaette valimisringkonna, jaoskonnad organiseeriti kõikides valdades. Valimisõigus oli
Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. 1917. aastal, kui tsaari võim Venemaal lõplikult kokku varises, sai Pätsil selgeks, et on saabunud aeg, kus tuleb kiiresti tegutseda ning kasutada kõiki võimalusi, et rebida Eesti Venemaa küljest lahti. Ta kutsus Tallinna kokku kõigi Eesti seltside esindajad kes moodustasid Eesti Liidu, mis võttis endale kuni rahvaesinduse loomiseni eesti rahva huvide kaitsmise Venemaa keskvalitsuse ees. Seejärel töötas Päts välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, mille Vene valitsus 1917. aastal ka kinnitas. See oli esimene suur võit, sest selle seadusega loodi ajutine maanõukogu (Maapäev), mis omas edaspidises võitluses Eesti iseseisvuse saavutamisel väga suurt rolli. Sama aasta juunis kutsus Päts kokku Eesti rahvuskongressi, kus määrati kindlaks Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika.
Omavalitsuse uuendusi kavandati ka maakondade ja kubermangude tasandil, kuid praktiliselt seda ei jõutud teha kusagil. Sotsiaaldemokraatia mõju rahvaliikumisele Eesti maapiirkondades polnud määrav, kuigi linnades aga oli sotsiaaldemokraatlik liikumine juba juurdunud. Novembris 1905 tekkis mõte kutsuda kokku Eestimaa valdade kongress, mis polnud esialgu seotud ühegi erakonnaga. Otseseks ajendiks eesti ühiskonna üldine rahulolematus rüütelkondade maaomavalitsuste reformikavadega. Et sisse seada varandustsensuslik valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel
oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mereturismi Assotsiatsioon, Eesti Ökoturismi Ühendus, Eesti Matkaliit ja Eesti Giidide Liit. Riikliku turismiarengukava eesmärk on esitada turismi kui majandusharu tasakaalustatud arengu strateegia aastateks 20072013, mis on suunatud turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu majanduskasvu toetamisele Eestis. Käesolev arengukava võtab arvesse eelmisel
o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3
6. Osavalla ja linnaosa olemus. 7. Kohaliku omavalitsuse tegevuse alusdokumendid: millised on, kuidas omavahel seotud. 8. Kohalike omavalitsuste koostöö õiguslikud alused ja vajadus. 9. Kohalike omavalitsuste koostöö võimalused, näited. 10. Kohalike omavalitsuste maakondlikud liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. 11. Kohalike omavalitsuste üleriigilised liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. 12. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu erinevus. 13. Kohaliku omavalitsuse reformide põhjused ja stiilid. 14. Kohalike omavalitsuste ühinemiste stiilid/ võimalused ja ühinemistest saadav efekt. 19
valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord kvartalis, mida juhatab juhatuse esimees või aseesimeestest. Eesti Maaomavalitsuste Liit on KOV üksuste vabatahtlik üleriigiline liit. Liidu ülesanned on ka korraldada ja edendada KOV üksuste ja maakondlike liitude vahelist koostööd ja ühistegevust; pöörduda oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks kaebusega halduskohtusse. Liite võivad moodus-tada maakonna KOV üksused. Need liidud täidavad nii liitu kuluvate liikmete poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid. Eesmärk ka: liikmete ühistegevuse kaudu maa-konna
Keskuse vanemteadur Erik Männik ning endine Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp. Saate teema liigitan välispoliitikasse. 12.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 21.40: Foorum - arutleb kohalike omavalitsuste toimetuleku ja haldusreformi vajalikkuse üle ning küsib, kas väikevallad suudavad täita riigi poolt neile antud ülesandeid. Stuudios võtsid sõna regionaalminister Siim Kiisler, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikogu liige Jaan Õunapuu ja maaomavalitsuste liidu juht Jüri Landberg. Sisepoliitiline küsimus. 13.10.11- kl.17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 20.05 Kahekõne- saates Indrek Teder ja tema teemaks on õiguskantsleri institutsioon. Kas olla moodne on sama, mis olla stiilne? Küsimusele vastab stilist ja moedisainer Karolin Kuusik. Indrek Tederi teema on 14.10.11. kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera 32 15.10.11 kl. 21
Sellest ei või aga järeldada, et EL tegeleks riigisiseste territoriaalkollektiivide elu-olu korraldamisega. KOV-de ja nende liitude ning ühenduste tunnustamine subjektidena ilmneb peale kohaldamisõiguse veel ka esindatuses EL institutsioonide juures ning võimaluses mõjutada EL õigusloomet. Nii on KOV üksused ja/või nende liidud ja ühendused seadnud sisse oma esindusi Brüsselis Näiteks mais 2002 avas seal oma esinduse Tallinn, Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOVL) avasid oma esinduse Brüsselis 13.10.2005. (asub samades ruumides Tallinna esindusega, 2007 sügisest on esindajaks end. ELL nõunik Ille Allsaar vt KOV portaal). Teiseks kasutatakse laialdaselt Regioonide Komiteed oma huvide teavitajana (vt täpsemalt tagapool p 3 all). Kolmandaks võimaluseks on näiteks Euroopa Komisjoni korraldatavate projektide ja muude laiapõhjaliste dialoogide
linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20 o Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 16. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Kohus. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Lk.131-137 o Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida.
majandus-osakond, arendusosakond; 5) üldosakond; 6) välissuhete osakond, kultuurilise mitmekesisuse osakond; 7) kultuuri-väärtuste osakond; 8) siseauditi osakond; 10) avalike suhete osakond. Anne-Ly Reimaa, EV kultuuriministeeriumi asekantsler ,,powerpoint" Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. + TUTVUDA: Eesti Linnade Liidu koduleht (http://www.ell.ee) Vabariigi Valitsuse koduleht (http://www.valitsus.ee ) Maaomavalitsuste Liidu veebileht (www.emovl.ee) EV Kultuuriministeeriumi koduleht (http://www.kul.ee) Valla- ja linnaeelarve seadus 4. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Kalle Merusk "Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis", Juridica IV / 1996, lk. 174-178 (ÕIS) Millistet korporatsioonidest räägiti? Mis asutus on avalik-õiguslik juriidiline isik? Seotud detsentraliseerimise ja demokraatia elementidega.
mitme omavalitsuse poolt või ühine projektirahade taotlemine Euroopa Liidu fondidest muutub üha levinumaks praktikaks. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis ongi teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist on Regioonide komitees seitse inimest, kelle valivad Linnade liit, Omavalitsusliitude ühendus ja Maaomavalitsuste liit valla/linna volikogude liikmete hulgast. Regioonide komitee on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Näiteks sätestab Euroopa Omavalitsuse Harta, millega ka Eesti on ühinenud, kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt
Nizza leping andis sellise liikmete arvu juurde ka liikmesriikide kvoodid, mille kohaselt Eestil on Regioonide Komitees 7 esindajat. Arvestades et EL-i suurimal riigil Saksamaal on seal vaid 24 esindajat, näitab see, et võrreldes Europarlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga on Regioonide Komitees rõhutatult tõstetud väiksemate liikmesriikide tähendust. Eesti esindajate valimist Regioonide Komiteesse korraldab EV Siseministeerium koos Linnade Liidu, Omavalitsusliitude Ühenduse ja Maaomavalitsuste Liiduga. Nemad koos nimetavad esindajad Regioonide Komiteesse oma paremat äranägemist pidi. Ainus piirav eeldus on siin see, et kõik nimetatud isikud peavad olema omavalitsuste volikogude liikmed. Tuleb täheldada, et regioonide esindajad selles euroinstitutsioonis on sõltuvalt liikmesriigi omavalitsuse korraldusest väga erineva kaaluga alates Saksamaa liidumaade ministritest ja lõpetades Soome või Eesti vallavanematega. Euroopa
avaldamise aja ja koha osas paindlik. Arvestades, et eksperdid on enamasti hõivatud oma põhitööga, on see väga oluline. Kuna uuringu eesmärgiks oli saada erinevatelt osapooltelt sisukat tagasisidet lastekaitseseaduse eelnõule, siis moodustati uuringu alguses kooskõlastatult tellijaga nimekiri valdkonna asjatundjatest, keda kutsuti uuringusse ekspertideks. Enamik neist andis nõusoleku uuringus osalemiseks ning tagasisidet LKS eelnõule andsid Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, siseministeeriumi ja selle haldusala, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi erinevate osakondade, õiguskantsleri kantselei, tervise arengu instituudi, lastekaitse liidu, MTÜ Oma Pere, inimõiguste instituudi, Eesti õpilasesinduste liidu, Eesti sotsiaalpedagoogide ühenduse, Harju maavalitsuse ning Viimsi, Tartu, Nõo ja Paikuse valla lastekaitsetöö tegijad. Ekspertidelt koguti sisendit standardiseeritud tagasiside vormi abil. Tagasiside vorm kooskõlastati enne
a. kehtima hakanud põhiseaduse kohaselt kahekojaline parlament - Riigikogu, mis koosnes nn esimesest kojast e Riigivolikogust (80 liiget) ning erialusel samaks tähtajaks moodustatavast Riiginõukogust (sätestatud: 40 liiget - teoreetiliselt aga enamastki: vrdl b1 ja c1). Varasemad Eesti parlamendid (seadusandlikud kogud) olid ühekojalised. Riigivolikogu valiti otse rahva poolt 5-ks aastaks. Riiginõukogu koosseisu kuulusid: a)kohalike omavalitsuste ning kutseesinduste poolt: 1) maaomavalitsuste poolt 3 liiget; 2) linnaomavalitsuste poolt 1 liige; 3) kutsealaste omavalitsuste (kutseomavalitsuste) poolt 16 liiget (sh põllumajanduse alalt koos kalandusega 5 liiget; tööstuse, kaubanduse, käsitöö, laevanduse ja ühistegevuse alalt igaühest 1 liige; vabakutsete alalt 1 liige; kodumajanduse alalt 1 liige; kaitseliidu poolt 1 liige; hariduse ja kultuuri alalt 1 liige; vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste poolt 1 liige;
o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3
Riik ja õigus. I osa. Riik. Loengumapp. Õigusinstituut, Tallinn, 1997 70. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 71. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica" nr 5, 1993 72. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. "Juridica" nr 9, 1996 73. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia" nr 7, 1994 74. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia" nr 11, 1994 75. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 76. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr 5-3. I - III. Tallinn, 1989 77. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia" nr 8, 1994 78. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . "Postimehe" kirjakogu III. Tartu, 1911 79. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus:
venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord
annaabi.ee 
