Kontaktide sagedust peetakse samuti määravaks. Enda pidev näitamine või kellegi sagedane uurimine loovad pinnase teine teise tundma õppimiseks. Ka igapäevapraktika kinnitab teoreetilisi seisukohti. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised eelistused, tunnevad ennast teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt, samuti tekib neil vähem tülisid. Maailmavaatelise sarnasuse kõrval vormib suhtumist loomulikult ka inimeste välimus. Füüsiliselt atraktiivsem inimene meeldib rohkem kui keskpärase väljanägemisega kaaslane. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Seega on erinevate inimeste jaoks erinevad ideaalid ja välimuse eelistused.
Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise relativismiga, kuid siiski on ta alati positiivseks lähiseks kriitikale. Tuntuim modernse skeptitsismi esindaja oli David Hume. Tema subjektiividealistlik skepsis pani kahtluse alla kogu objektiivse maailma olemasolu. 20. sajandi analüütilised filosoofid käsitlesid kogemuse eripärasid, mille abil Hume seletas meie usku objektidesse,
samade väljavaadetega erakonnad. Hetkel on võimul IRL ja Reformierakond, kuid üha enam räägitakse ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna toomine koalitsiooni. See aga lööks käesolevad kaardid segamini. Reformi ning IRL-i koostöö jätkamine oleks mõistlik, kuna viimaste aastate jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu on viidud mitmed olulised reformid. Samas tooks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse palju uusi väljavaateid ning see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse. Muutuseid jälgides saaks aga selgeks, et läbivaks märksõnaks oleks vajaduspõhisus. Kindlasti ei ole õige Eestis toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamine, maksukoormuse tõus, astmelist tulumaksu jms vasakpoolsete vaadetega erakondade nõudmiste massiline pealesurumine. Riigikogu esimees Ene Ergma peab võimalikuks, et järgmised riigikogu valimised toovad Eestis kaasa vasakpöörde, kuid see poleks tema hinnangul väga suur õnnetus. Tema sõnul
Ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära. Teine periood: 80-ndatel oli luulelaad enam sümbolistlik ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. ,,Vari ja viiv". Kareva sidus oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Kolmas periood: luule teisenes 80-ndate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastusteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Kasutab vabavärssi. ,,Maailma asemel"
sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste
kaitse ajakohasena. Täitmisel. Arvamus: Usun, et see "alusseadususe ajakohasena hoidmine" pürgib pigem selle poole, et Euroopa Liit saaks meie Põhiseadust mõjutada ja lõpuks Euroopa ühisriigi moodustada. Üsna kindalt loetakse heaks põhjuseks miks Põhiseadust muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et riik leiab raha erakondade ideoloogiate promomiseks samal ajal kui arstide, õpetajate jne palgad on väiksed. Jah, inimesed võiksid teada poliitikast miskit teada, kuid kui palgad jäävad väikseks, siis varsti pole enam inimesi kellele nendest maailmavaadetest rääkida. KODANIKUÜHENDUSED 3
kaubandus. Sellised arengud olid omavahel seotud. Võib öelda, et siinne elanikkond ei kuulunud küll otseselt enne Idaretke ristisõdu Saksa- Rooma alustel põhinevasse euroopalikku kultuuriruumi, kuid vahetud inimestevahelised kontaktid olid tänu kaubanduse arengule olemas. Religioon tähendas tolle aja kontekstis midagi enamat, kui lihtsalt religioossete praktikate ja tavade kogumit. See suunas ühiskonnaelu kõiki aspekte ja oli ühtlasi inimeste maailmavaatelise erinevuse põhjuseks. Eliit nägi kristluses unifitseerivat ja ühendavat religiooni. Paljud Skandinaavia ülikud lähtusid just kristluse praktilistest põhjustest ja nägid selles võimalust suurendada enda isiklikku territooriumi ja mõjuvõimu. Arvatavasti võis sarnane protsess toimuda ka siinsetel aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses
) on juba näha siingi. „Päevapiltide“ puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega – mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. Kõige mõjusamalt ja üldistavamalt ilmneb see suund luulekogus „Vari ja viiv“ (1986). Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja
Ernesaksa ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas" kinnitati hümnina. Revolutsiooni-ajaloolise romaani ,,Punased nelgid" ilmumise ajal olid uued arengusuunad eesti nõukogude proosas juba nähtavad. ,,Punaste nelkide" ajaliseks tagapõhjaks on kolmekümnendate aastate lõpp ja sellele järgnenud revolutsiooniline pööre uue elu ehitamise esimeste päevadega. Oma kolmes näidendis, käsitleb Semper samuti kaasaja ja lähema mineviku eesti ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes". Semperi näidendites on teravust ja leidlikkust konfliktisituatsioonidees, kompositsioonilist täpsust, kuid inimese hingevapustuste kujutamisel lõdvendab dramaatilist pinget kohatine skeemipärasus. Semperi hilisluule meeliskujundid pärisnevad loodusest. Looduselamus on tavaliselt tõukeks üldistava, avarate tagamaadega elumõtiskluse juurde
Siiski puutub. Selleks, et olla, piisab ka ootamisest, aga selleks, et olla, tuleb kuhugi minna. Eurooplane seisab praegu teelahkmel ja väike kõhklus on talle lubatud. Kahelda aastakümneid on aga juba natuke patt ei saa garanteerida, et ka kõik teised seda teevad. Siinkohal tuleb lisada, et «meil läheb ju niigi hästi» ei ole kuidagiviisi argument. Mis puutub töös ühiskonnale kätte näidatud suunda, siis osaliselt on selle dikteerinud terve mõistus, osaliselt sellekohase maailmavaatelise lünga olemasolu antud hetkel. Kindlasti on need mõtted pigem visand kui vähegi valmis visioon. Olles võtnud enesele pooljultunult vabaduse vastata avalõigu lõpus esitatud küsimusele selle abstraktse «eurooplase» eest, võib autor nüüd vähemalt proovida vastata ka pealkirjas päritule. Praegusel hetkel on eurooplane eelkõige otsustaja või siis peaks seda olema. Seda, mida tähendab olla eurooplane homme ja nädala pärast, hakkavad näitama tänased teod.
Oli saksa filosoof, filantroop, teoloog ja misjonär. Ta pidas oma haridust liiga teoreetiliseks ja nii alustas ta veel kolmekümneaastaselt meditsiiniõpinguid ning kaitses 1912. aastal doktoriväitekirja. Seejärel hülgas Schweitzer Euroopa akadeemilised ringkonnad ja sõitis väiksesse Lambarene külla Kesk-Aafrika dzhunglis. Seal asutas ta koos abi- kaasaga põliselanike ravimiseks haigla, mis oli üks esimesi sellelaadseid. Aastal 1953 omistati talle Nobeli rahupreemia oma uue maailmavaatelise filosoofia eest. 4 Eetika probleem inimmõtte arengus See, mida me kreeka keelest laenatud sõnaga eetikaks ja ladina keelest sõnaga moraal nimetame, seisneb õiges inimlikus käitumises. Me ei pea hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste ja inimühiskonna eest. Esimene samm eetika arengus on tehtud, kui avardub inimeste solidaarsuse sfäär.
) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. Kõige mõjusamalt ja üldistavamalt ilmneb see suund luulekogus ,,Vari ja viiv" (1986). Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Müstika tähendusest nüüdisaegses eesti luules ongi põhjust rääkida just seoses Kaplinski ja Karevaga kuigi juba
lapsevanematelt. Õpetajad saavad selleks muuhulgas võimaluse täiendaval waldorfkoolide 7 õpetajate koolitusel. Aga ka vanemad võivad ennast antroposoofia ja waldorfpedagoogika alustega kurssi viia koolides korraldatavatel tutvustavatel üritustel. 3.6 Waldorfkoolid ei ole maailmavaatelised koolid Suurtele pedagoogidele, näiteks Eduard Sprangerile, oli enesestmõistetav, et ei ole olemas pedagoogikat ilma maailmavaatelise seisukohata. Küsimus on ainult selles, kas sellest maailmavaatelisest hoiakust ollakse teadlik või mitte. Materialismil põhineva hoiaku puhul ei saa sellest muidugi juttu olla, kui ta peab ennast ise maailmavaate seisukohalt neutraalseks. Maailmavaadete - ükskõik milliste - vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel õpilastel võimalus osa võtta konfessioonide usuõpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest
Ta peab seda ainulaadseks, sest see innustab liitma seksuaalsust ja fantaasiat, meelust ja kujutluspilte, suguelundeid ja peaaju. Legendi kohaselt peetakse Guhjasamadza tantrat esimeseks, mille buddha ise õpetanud kuningas Indrabhutile seepeale, kui too oli palunud õpetust selle kohta, kuidas saada valgustatuks naudinguid mitte hüljates. 26 Hevadzra tantra annab tema arvates bioenergeetika maailmavaatelise põhjenduse. Neile, kes on huvitatatud tööst seksuaalenergiaga, on sel tantral eriline tähendus. Hevadzra tantra puhul on ühtlasi tegemist esimese sügavalt religioosse tekstiga, mis täiesti loomulikuna võtab omaks seksuaalenergia.27 See tantra õpetab ahvatlemist pilguga, võlumist, salajast märgikeelt, seda, kuidas eemale tõrjuda ja kuidas paralüseerida väehulka. Ta õpetab õiget meetodit, kuidas genereerida joogitare ja kuidas esile kutsuda jumalannasid
Ta esitas teooria, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad ainult tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871.a. avaldas ta teose ''Inimese põlvnemine'', milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu- evolutsiooni teel. Darwin väitis, et inimene pärineb ahvist. Tema teooriale oli aga vastu kirik, kes teda raevukalt ründas. Loodusteadlased võtsid tema teooria siiski omaks ja see omandas maailmavaatelise tähenduse. 15 Elektri avastamine. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a. itaallane Alessandro Volta (1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. 1820.a. pani taanlane Hans Christian Orsted (1777-1851) tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela- järelikult sünnitab elekter magnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday (1791-
Samas ei ole see loetelu täielik ega hõlma kõiki printsiipe, mis säärase tuumiku moodustavad. Lisada tuleb vabaduse (§ 19 lg 1), võrdsuse (§ 12 lg 1 lause 1) ja rahvusriigi (§ 1 lg 2) põhimõte. 2.1. Inimväärikus Inimväärikuse printsiibil on selja taga rohkem kui kahe tuhande aasta pikkune ajalugu. Sellest hoolimata on tema sisu veel täna kõike muud kui selge, sest iga käsitlus on seotud kindla filosoofilis-maailmavaatelise lähenemisega. Lähtuvalt kristliku loomuõiguse ja Kanti filosoofia traditsioonist tähistab inimväärikus inimese väärtust iseenesest, tema olemist eesmärgiks ja mitte vahendiks, tema isiksust. Ka põhiseaduse inimväärikuse printsiipi võib pidada sellesse traditsiooni kuuluvaks. 2.2. Sotsiaalriik Sotsiaalriigi printsiip tähendab, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka
· Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
Moderniseerumisprotsessi juurde käib ka industrialiseerimine ning talupoegkonna vähenemine erinevates maades. Paigutaksin moderniseerumise juurde muidugi ka naiste õiguste kasvu ((millega kaasnes 20. sajandi alguses mitmetes maades (Kanada, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja mitmed muud), naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde ka I. maailmasõda. Rääkides I. maailmasõjast, siis oli ka paljude kirjanike maailmavaatelise murrangu põhjuseks I. maailmasõda ning viimane pani aluse ka uuele žanrile, nn sõjaromaanile, mida võib nimetada ka sõjavastaseks romaaniks. Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud.
ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga. Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton" 1844, ,,Aabeli surm" 1845, ,,Ahasveerus" 1854 ja lõpuks antiiksest ajaloost võetud ainega meistriteos ,,Kalanus" 1854- (puhta, äraostmatu vaimsuse võidust maise võimu ja lihalike naudingute üle. Puhas vaimsus läheb vabatahtlikult tuleriidale, kui ta oma imetletud maailmavõitjas avastab madala, liha kütkes oleva tavalise lihtsureliku). Realistlike teoste
, leida?, konstrueerida?) asjakohast teadmist? Milliseid meetodeid tuleb erinevate objektide uurimisel kasutada? Jne. Igale küsimusele on erinevatel ajastutel antud vastavalt selle ajastu tarkusele ja huvifookusele erinevaid vastuseid. Ühe ja sama ajastu erinevate mõtlejate vastused olulistele ja loomult igavestele, s.o olemuslikult ammendamatutele, filosoofilistele küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute
polegi erinevad teadmised, mis selles kursuses mingi häire üldiste seaduspärasuste või juhtumi individuaalsete erisuste kohta leiate, kui üldine teadmine - häirete kohta ei ole ühtset ega kindlat seletust. Ja kui peale selle teadmise omaksvõtmise olete suutnud seda ka taluda, enamgi veel - tunnete rõõmu selle üle, et tõde ega valet polegi olemas, küll eksisteerib aga tõsikindluse määr, millega võime mingi variandi tõelevastavust teadusliku täpsusega hinnata, olete omaenda maailmavaatelise aluse stressikindlamaks karastanud. Nimelt võib viimastel aastatel Oxfordis tehtavate uurimuste põhjal väita, et enamus ärevushäireid tuleneb võimetusest taluda tõenäosuslikku maailmakorraldust (ehk igatsusest tagasi must-valge deterministliku maailmapildi juurde). 3 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules ikka rohkem maailmavaatelise stagnatsiooni halvav mõju. Kümneaastase vahega avaldatud kogud kõnelesid paigalseisust ja isegi tagasiminekust, mis paistis eriti silma üldise luule arengu taustal. Üheks elujõuliseks osaks Enno loomingus on lastelaulud, erakordne võime laste maailma sissepääsemiseks, lapse kombel olenditeks ümberkehastumiseks. Tema laulud ei kirjelda, vaid elavad vahetult kaasa oma tegelaste juhtumistele ja tegudele 20. sajandi alguse luule vormiuuendus oli omajagu vastuoluline
Kuidas vastata? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: - Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: - Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). Kas tegemist on ratsionaalselt lahenduva probleemiga? Kas ühed eksivad ja teistel on õigus? Või on pigem tegemist maailmavaatelise küsimusega? b) Ähvardused?: "Isik on mittevaba siis ja ainult siis, kui mingitema tegevuse sooritamine on kellegi teiseisiku tegevuse poolt võimatuks tehtud. "Hillel Steiner (1974) Järelikult, ähvardamine, ebameeldivus jmsei piira ega vähenda vabadust. "Kui inimene heidab oma vara merre kartuses, et laev vajubmuidu põhja, teeb ta seda sellegipoolest täiesti vabatahtlikult,ning võib sellest soovi korral ka loobuda. "Thomas Hobbes 201 1(1651) c) Muud olendid
omandisuhete süsteemi, ressursside loomise ja jagamise süsteemi, kogukonna majanduslikku ja energeetilist sõltumatust (self-sustainability) ning ka kogukondliku raha. Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostööd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3
Noorukina käis ta kaasas isa sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias, ema kasvatas teda katoliiklikus ja monarhiameelses vaimus. Tema kirjanduslikuks noorusiidoliks oli René de Chateaubriand. Koos vendadega asutas ta 1819. a. ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv". Varajane teos ,,Oodid" (1822) ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal" (1820, raamatuna 1826) näitasid Hugo rojalistlik-konservatiivset hoiakut. 1820. aastate teisel poolel elas Hugo läbi maailmavaatelise murrangu, ta hakkas rohkem kaasa elama ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, temas tekkis jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Filosoofilises plaanis sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Temast sai Prantsuse ühiskonna südametunnistuse sümbol. Hugole tõid tuntust 1826. aastal ilmunud lüüriline ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused" (1829). 1827 ilmus draama ,,Cromwell", mille
annaabi.ee 
