1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised?
romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes
huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6.Majandus oli pea peale pyyratud, naisi,lapsi,s6javange kasutati tyystuses. 7.Snasta Esimese maailma sja tulemussed 8.Veebruarirevolutsionn-syndmus mille k2igus kukutati isevalitsus.
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne-
2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto.
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25
Lepituspoliitika. Versailles'i ssteem lagunes lepituspoliitika tttu.Lepituspoliitikaks nim.Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid jreleandmisi Hitlerile.Nende eesmrgiks oli sja rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine.Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a
Testus, et USA-s silis demokraatia ka New Deali ajal. I maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse - kui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest.
Demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas-kas paratamatus ? Esimese maailmasõja tulemustega jäid rahule vaid vähesed riigid. See tõi kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ? Peale Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu. Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline stabiilsus ei saabunud kohe ning paljudes Euroopa riikides võis näha demokraatia kriisi. Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima.
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
4. Eesti kirjakeele areng. 5. rkamisaeg. 6. htsustunne mis tuli kigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tstuse areng. 2. Talude priseks ostmise vimalus. 3. Raudteehendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati vlja Vene okupatsiooni lppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Pstekomitee 19. veebruaril Maanukogu vanematekogu otsusega, see
11.11.1918-Poola 18.11.1918-Läti Austria-Ungari lagunemisel 28.10.1918-Tsehhoslovakkia 16.11.1918- Ungari Sõnaseletused Neutraliteet on riigi väljakuulutatud püsiv staatus ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega. Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da https://www.slideshare.net/nataljadovgan/esimene- maailmasda-16451388 E.Vänar, A.Pajur, T.Tannberg, Lähiajalugu ajalooõpik 9 klassile 1.osa, Tallinn 2015, Avita M.Seppel, A.Pajur, Uusaeg ajalooõpik 8.klassile 2.osa, Tallinn 2013, Avita T.Tannberg, M.Laur, O-M.Klaassen, A.Espenberg, T.Jullinen, S.Abiline, Usaeg Õpik 8.klassile 2.0sa, Tallinn 2003, Avita
riigiametnike ja tema sd ei suudetud kuidagi testada 5. lks vangi mitte maffia asjade eest vaid selle esst, et jtis riigile maksud maksmata President Roosevelt ja uus kurss. 1. 1932. aastal valiti Roosevelt presidendiks 2. rakendas valitsemises oma uut kurssi 3. sekkus majandusellu 5. teda sdistati paljudes asjades aga lpuks tunnistati paljud tema meetotid heaks Isolatsionism vlispoliitikas. 1. Isolatsionalism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika 2. prast 1 maailmasda oli USA-l vimalus muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid nad ei soovinud seda 3. see poliitika psis kuni 2 maailmasjani kuni Roosevelt selle mittevajadust testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud rahulolematud rhmad mida diktaatorid ra kasutasid 2
JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse judis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, prast I maailmasda. Teati, et jazz on prit Ameerikast. Tdeti, et jazz ei tekkinud thjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse.
inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4.Jugoslaavia kuningriik. Trgi ja Lhis-Ida lksid Prantsusmaa ja Inglismaa alla. VENEMAA JA EESTI NING SAKSAMAA 1917-1918: Separaatrahu- liidus olevad riigid slmivad eraldi rahu(nt Tartu rahu)
keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939
Ammende villa on ks parimaid varase juugendstiili niteid Eestis. Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas. Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb
ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasda ja sealt edasi. Loo peategelane sndis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub phitegevus. Raamatu algul rgib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta rgib, kuidas tal tekkis himu nmfettide vastu. Ta armastas hte tdrukut lapseplves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest le. Igal pool kus ta kis ja vikesi lapsi ngi - imetles ta neid. Ta vaatas ainult ega teinud neile kunagi liiga
Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja. 5.Miks ja millal (aastaarvud) toimus II maailmasõda? (lk 90) II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist) Saksamaa tungiga Poolasse. II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6.Mis riigid olid II maailmasõja peamised osalised? Kes neist tegid koostööd Saksamaaga, kes moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni? II maailmasõja peamised osalised olid Nõukogude Liit ja Saksamaa ning Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja Jaapan. Hitleri-vastase koalitsiooni liikmeteks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA. 7. Seleta mõisted: Atlandi harta (lk 96), ÜRO (lk 100), totaalne sõda (lk 110), Auschwitz (lk
)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus.
Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli natuke üle 10 000 ha, enamus oli mets ja raba. Põllumaad oli mõisal vaid paarsada hektarit. Talupoegi oli 900 ringis. Peamise sissetuleku andsid viinapõletamine, nuumhärjad, mets, tellisetööstus. 1923.aastal jagati Palmse mõisa maad asundustaludeks. 1930-ndate aastate lõpust kuni II maailmasjani oli mis Kaitseliidu kasutada, sel ajal hävis 1830-ndatel aastatel ehitatud tiibhoone. Pärast II maailmasda oli mõis suvelaagri paigaks pioneeridele. 1971. aastal asutati Lahemaa Rahvuspark ja peagi alustati ka mõisa korrastamist. Palmse oli esimene mis Eestis, mis taastati koos kigi misasüdamesse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil hea ülevaate ühest Eestimaale läbi sajandite iseloomulikust misast. Taastamisprojekti autorid olid Arne Kann (arhitektuur) ja Leila Pärtelpoeg (sisekujundus). Restaureerimistööd toimusid aastail 1975-1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud
Austria-Ungari. Juba natuke aega hiljem oli sõda täies hoos ning suri 9 miljonit inimest. Maailm oli sõjast hämmingus ning 1918. aastal see ka lõppes. Ligi 20 aastat hiljem algas ka juba järgmine maailmasõda. Kasutatud kirjandus 1) Ferguson Niall 2008. Maailmasõda. Tallinn: Varrak 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip 3) http://miksike.ee/docs/referaadid/imaailmasoda.htm 4) http://www.slideshare.net/madlimaria/i-maailmasda-6512288 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 6) http://www.slideshare.net/madlimaria/soda 7) http://en.wikipedia.org/wiki/World_war_i 8)Isiklik konspekt
platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli
seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). n) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. Kasutatud kirjandus Ajaloo konspekt (203 SKA ajalugu 2014a.) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:RFSDzzqRrT8J:et.slideshare.net/nataljadovgan/esimene-maailmasda- 16451388+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:MPktVMAlEEwJ:et.slideshare.net/madlimaria/soda+&cd=3&hl=et& ct=clnk&gl=ee http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:p7ifGezmU6YJ:www.polvayg.edu.ee/wp- content/uploads/2011/09/Esimene-maailmas %25C3%25B5da.pptx+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://webcache.googleusercontent.com/search?
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel...
President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 6 Kasutatud kirjandus 1. Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 2. Leo Normet „Indiat leidmas“; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 3. Alexander Stael von Holstein, H. von Keyserling „India-reisid“; Kirjastus Perioodika, 1991 4. http://www.slideshare.net/katlinha/maailm-prast-ii-maailmasda 5. http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:2XU- OyrDFmoJ:www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/10.-Kolmas-maailm-p %25C3%25A4rast-II-maailmas%25C3%25B5da.doc+&cd=9&hl=en&ct=clnk&gl=us 7
12 Kasutatud kirjandus http://great-victory.ru/?m=9333 http://historynotes.ru/vtoraya-mirovaya-voyna-1939-1945-gg/ http://www.andersval.nl/index.php? option=com_content&task=view&id=4589&Itemid=173 http://www.examen.ru/add/School-Subjects/Social- Sciences/History/13306/13354/13357 http://oln-serega.narod.ru/table.html http://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://iims.silver.pri.ee/kronoloogia http://moikompas.ru/compas/war http://www.bibliotekar.ru/istoriya/239.htm http://otvet.mail.ru/question/20271882 13
%25C3%25BCsteem.pptx+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShdbWS_J6_E LtOeoVpn6-APevCh58lzpIC7EsIdfw- 63NP3u9nbVLti1KZrB5ZkfSGATISx0Tp1tSrdDP8uJTk_MCBbdaYtpstNBHaK UEt2m3id162ToV6wQvWyIV__fZUp_J0G&sig=AHIEtbQD9XfKALzn5ymWO kVjowwo6qNaVA 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad 6. http://www.hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.htm 7. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kulm_soda_sept_evelinviks.htm 8. http://www.slideshare.net/katlinha/maailm-prast-ii-maailmasda 14
kristlastelt levetud mtteid. Phiteesideks oli, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei linud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema vitlus mgaga, piisab, kui seda teostatakse vaimselt. Samuti tiendati usku nn teise advendiga, hindude krina usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tnaseni silinud, saadi 1984. aastal tagasilk Pakistani valitsuselt, kes tles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi hist. 7.2 Mustad moslemid Peale Teist maailmasda tekkis USA-s sellenimeline rhmitus. Kuigi nad kasutavad peamiselt islami phialuseid, on neid eraldavaks tunnuseks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja vimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda mber palju jrgijaid. 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine Moee on islami phakoda, kus moslemid kivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moeel kuppelkatus ning phamu kompleksi kuulub krge torn minarett,
1929 "Suur masturbaator" 1931 "M?lu p?sivus" (ka: "Sulanud aeg" ja "Pehmed kellad") 1933 "Wilhelm Telli m?istatus" 1937 "Narkissose metamorfoos" 1937 "Uni" 1937 "Elevandid luikede peegelpildina" 1938 "L?putu m?istatus" 1938 "Aafrika muljed" Muusika P?rast Teist maailmas?da tuli Euroopasse muusikal, mis tekkis USA-s juba Esimese maailmas?ja ajal.Muusikal sai kiiresti ?lipopulaarseks . USA oli ka paljude muusikastiilide s?nnimaaks.20.sajandi algul p?rast Esimest maailmasda s?ndis seal jazz.Jazz kasvas v?lja USA neegrite t??lauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks v?ljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman
jätkas pärast lühikest pausi, "ja kolonel Churchill!". Kuningas Charles andis välja ka kuningliku teadaande, millega käskis tagada kikidele kääbusspanjelitele sissepääs kikjale Inglise Kuningriigis - kauplustesse, kohvikutesse, krtsidesse, kontoritesse, parkidesse, jne. See teadaanne on jus tänapäevani! Kääbusspanjelit ristati mopsiga, Jaapani chinniga ja buldogiga, mille tulemuseks sai kääbusspanjel unataolise pea ja lameda nina. Teine Maailmasda mjus laastavalt ka King Charles spanielile. Tug on säilinud tänase päevani ainult tänu kahele-kolmele entusiastile, kes järjekindlalt tegelesid tuaretusega ja hoolitsesid selle eest, et Inglise kuninglik tug säilitaks oma omapära ja tu iseärasused. Tänapäeval peitub nimetuse "Inglise kääbusspanjel" taga kaks iseseisvat tugu - pikema ninaga, lamedama peaga ja veidi suurem Cavalier King Charles spaniel ja väiksem, kuplikujulise peaga nösunina King Charles spaniel. King
Ta oli saanud 1902. Aastal selleks Egiptuse valitsuselt loa, kuigi juba tollal ei totanud ametlikud kaevamiskohad enam midagi uut. Liiati oli Giovanni Belzoni juba 1820. aastal oma td selles kohas lpetanud, sest tema arvates polnud neil mtet loota edule. Kui Davis 1914. aasta juulis loobus, oli ta samal arvamisel. Tema vljakaevamisluba lks ndsest Howard Carterile ja lord Carnarvonile. Loomulikult tahtsid mlemad kaevamistdega kohe alustada. Siis puhkes aga Esimene maailmasda. Kulus veel kolm aastat, enne kui Kuningate orus sai alata suur seiklus. Kuni selle ajani polnud htki lesthendust selle kohta, kes, millal ja mida oli otsinud. Howard Carter pani puhtinstinktiivselt ette, et Tutanhamoni hauda tuleb otsida kolmnurgast, mis jb Ramses II, Merenpathi ja Ramses VI hauakambri vahele. Kogu talv kulus tohutu rusumassi krvaldamiseks, mis oli siia tekkinud seniste vljakaevamiste tagajrjel. Otse Ramses VI hauakambri jalamilt leidis Carter antiiksete hauaehitajate
annaabi.ee 
