1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid
miinipildurid. - Kolmikliidu eesmärgid: Uute kolooniate haaramine, Saksamaa soovis purustada Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa. Rahvusvahelised kriisid 20 saj algul - Balkani poolsaar oli ohtlik piirkond - Brugaallased, Makedoonlased, Serblased korraldasid Türgi vastu sõja. Tulemused: Türgi kaotas valdused Euroopas kuid säilitas Konstantinoopoli.
4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA sõda. 4)Toimusid väiksemad rahvusvahelised konfliktid üle kogu maailma: Inglise- Buuri sõda Venemaa - Jaapani sõda Maroko kriisid 5)Toimus 2 Balkani sõda. Ilmnesid rahvuslikud-, usulised vastuolud, põrkusid suurriikide majanudslikud ja poliitilised huvid. Saksamaa iseloomustus Majandus- Euroopa esimene töötusriik toodangu mahult ja arengu tempolt
Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. 3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903.a Panama riik ja
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
Atant&selle eesmärgid-kand j Prts, soov vähendada sks jõudu&saada tagasi elsassi&lotring, venemaal sama soov, kuid suurim vaevlane türgi&sellega seoses ka a-u, ingl ei andnud lubadust nende 2 poolele sõtta astuda. / ingl&prants kokkulepe, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, britid abistavad prants kõigis reformides. Hiljem leppisid ingl&vene, jagasid mõjusf aasias.sellest suurrikide blok mood lõpp. Vastamisi atant ja kolmikliit./Usa tulek maailmapoliitikasse-soov teha eurooplaste mõjule lõpp, omas väikest maaväge,kuid suurt laevastikku, Amer-Hispaania sõda-hisp sai lüüa, loovutas puerto rico, filip&guami. Kahuripaatide diplomaatia-ühendriigid teostasid lad-ameerikas, nõuti, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.usa hakkas tahtma kes-am kanalit, said selle/panama/serbias toimunud riigipöörde tõttu valitses venemeelne, seega konflikt serbiaga=k venega
Tööstusliikumis esindas ametiühin. Ameerika Tööstuskonföderatsioon, kuhu kuulusid ainult kvalifitseeritud töölised. 1905. loodi Maailma Tööstustöölised, kuhu kuuluasid ka vaesemad töölised. 20. sajandil hakkas USA maailmamajandus poliitikas areenile tõusma. Presidendiks Roosvelt, kes valiti üldvalimistel mitte parlamendi poolt. Wilson kehtestas ,,uue vabaduse" ehk andis sotiaalsed tagatised vaestele ja pooldas USA aktiivsemat sekkumist maailmapoliitikasse. Sõidvad pooled : Antant vs Kolmikliit Prantsusmaa -> Saksamaa Inglismaa -> Austra-Ungari Venemaa -> Itaalia (1915) (Hiljem liitub 1915.a liituvad Türgi ja Bulgaaria Itaalia ja USA)
tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis kaitsta end võimaliku Prants rünnaku vastu. Hiljem liitunud türgi lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID: Prants soovis vähendada Saksa võimu Euroopas, nende huvid põrkusid kokku aafrikas. Venemaa ei tahtnud ka saks võimu aga tema peamine sihtmärk oli türgi, lubas Prantsusmaale, et alustab sõjategevust Saksa vastu.inglismaa ei meeldinud saks võimJaapan huvitus saks maadest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse- Ameerika-Hispaania sõda 1898, hisp kaotas ja loovutas filipiinid, Guami ja Puerto Rico, kuuba oli 4 aastat USA võimu all, hiljem läks iseseisvaks aga sõltus ikka USist. Kahuripaatide diplomaatia et,sagedased riigipöörded ei tooks lepingute tühistamist. Tekkis Panama riik. Rahvusvahelised kriisid-
rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida ning see viis mitmel korral relvastatud konfliktideni. Olukorda kasutas ära Nõukogude Liit, toetades araablasi ning lootes sellega ka oma mõjuvõimu regioonis suurendada; vastukaaluks toetas USA vastloodud Iisraeli riiki, kuid soovis siiski säilitada häid suhteid ka araablastega. Just Lähis-Idas proovisid maailmapoliitikasse sekkuda ka Suurbritannia ning Prantsusmaa; seda Suessi kriisi käigus. Egiptuse uue valitsuse otsusele natsionaliseerida Suessi kanal vastasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalise tegevusega, kuid nad sunniti USA ning NLi poolt taanduma, tõestades lõplikult, et need riigid on oma juhtpositsiooni maailmas lõplikult kaotanud. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul puhkesid kahel korral kriisid Berliini linna ümber.
Kehtestati miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Riik hoolitses abivajajate üle. Riik reguleeris põllumajandust. Samuti kontroll panganduse üle. Ning negatiivne riigieelavrne oli lubatud, siis lihtsalt trükiti raha juurde. Välispoliitikas ajasid ühendriigid maailmasõdade vahel taga eraldatust ja püüdes maailmas toimuvast eemal olla. VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi.
esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. C) 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. D) Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. E) Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a
olla. 2004.aastast alates on ühendusega liitnud 12 riiki. Seega kõigepealt tuleks keskenduda EL sisepoliitikale, tuleb aidata uutel liikmesriikidel integreeruda Euroopa Liidu vanade ja hästiarenenud riikidega. Piirkonniti on erinevused väga suured ning tuleb aidata väetimatel riikidel saada võrdseks partneriks juba varem liidus olnud riikidega. Kui sisepoliitikas on kõik korras, siis võib hakata juba tugevalt sekkuma maailmapoliitikasse. Oleks rumal öelda, et meid praegu mitte keegi ei kuule, meid võetakse kuulda juba meie suuruse tõttu ning Euroopa Liit on ju maailma suurim kaubavahetaja. Lihtsalt praegu on maailmas võtmeküsimus energia, sellest ei saa üle ega ümber. Energiallikad, mis on praegu kasutusel, on peamised taastumatud. Neid taastumatuid energiaallikaid EL kahjuks ei oma märkimisväärsetes kogustes. Sellepärast ei ole ka kohe hakata mõtet mängima laia lehte, asja tuleb diplomaatiliselt võtta
3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20. sajandi vahetusel astus maailmapoliitikasse Ameerika. Seni olid neil isolatsionistlik poliitika, kuid tänu sellele, et sekkuti aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse, otsustas Ameerika teha seal eurooplaste mõjule lõpu ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. USA asus toetama Antandi liitu. Ladina- Ameerikas soovis, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepete tühistamist. Tahtis Kesk-Ameerikat läbivat kanalit.(Panama)
toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) revansismiideede puudumine Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1) President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 2) Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi.
1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa 1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel ANTANT Eesmärgid: Pr S võimu vähendamine V kehtestada võim Balkanil Ing S võimu vähendamine Võidurelvastumine sõjatehnika areng USA tulek maailmapoliitikasse Ameerika-Hispaania sõda 1898 Hispaania loovutas Ruerto Rico, Filipiinid, Guami Kahuripaatide diplomaatia mängureegleid rikkunud riigi rannikule maabus dessantvägi Panama riik USA võttis Kolumbialt rendiks Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Serbias mõrvati valitseja ja asendati venemeelse valitsejaga 1908 liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina S toetas A-U ja V Serbiat, aga V oli nõrgestatud ja taandus
vastu. Antant ja selle eesmärgid: Prantsusmaa- *vähendada Saksa mõju Euroopas, *saada tagasi Elsassi ja Lotringit, *Pr+Saksa huvid põrkuvad Aafrikas Venemaa- *vähendada Saksa mõju, *saada Türgilt Konstantinoopolit ja Dardanelle, selleks vaja purustada ka Aus-Ung, *kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa- *vähendada Saksa mõju, *saada maailma valitsejaks läbi koloniaalvalduste Jaapan- *saksa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias USA tulek maailmapoliitikasse: · Sekkuti aktiivsemalt L-Ameerikas toimuvasse, et tõusta oma maailmajao suurvõimuks · USA-Hiap sõda (1898), hisp loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami, Kuuba jäi 4 a USA okupatsiooni alla · Kahuripaatide diplomaatia- nõuti L-Am riigipöörete mittesekkumist USA valitsuse või kod sõlmitud lepingute tühistamisesse · Vajalik oli maakitsikust läbiv kanal, odavam oli toetada vastuhakku. 1903 eraldus Panama riik
paberitööstus). Põllumajanduses muutus juhtivaks haruks loomakasvatus. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika kõige tähtsam ülesanne oli kindlustada omariiklust ja julgeolekut. Pea- mine välisoht Eestile oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel püüdis Eesti toetuda Rahvasteliidule ja Lääne demokraatlikele suurriikidele. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud ning Eesti probleemid maailmapoliitikasse ei jõudnud. Suuri lootusi pandi Balti liidule (Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis-poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus omavaheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastuseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping. Välisriikidest kujunesid Eestil tihedad sidemed Rootsiga. 1929-1934 Majandus 1930-ndate aastate alguses 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis ka Eestisse. Kaupade hinnad maailmaturul langesid
kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest; Antant ja selle eesmärgid Prantsusmaa, soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit; Samuti ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski türgi; Inglismaa polnud andnud lubadust oma liitlastele ,et ta Saksmaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub; USA tulek maailmapoliitikasse Sekuti järjest aktiivsemalt L-Ameerikas toimuvasse; Ameerika-Hispaania sõda; kahuripaatide diplomaat-nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist; Järk-järgult tõmmati ühendriigid euroopa sündmuste keerisesse; Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Suurriikide blokkid viisid maailma mitu korda sõja lävele; kriisid näitasid kui lihtne on maailma sõja lävele viia;
3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa: · Ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas · Tugevdada oma mõju Balkanil, selleks purustada Türgi ja Austria-Ungari c)Inglismaa: Polnud nõus Saksamaa domineerimisega Euroopas ja tema püüdega kolooniaid ümber jagada. d)Jaapan: Oli huvitatud Saksa kolooniate ülemvõtmisest Aasias 4.USA tulek maailmapoliitikasse a)Senise isolatsioonipoliitika asemel tihenesid suhted Euroopaga, eriti kaubandus Inglismaaga b)Aktiivne tegevus Ladina-Ameerikas, et saada Ameerika suurvõimuks: · USA-Hispaania sõda (1898), millega USA võitis endised Hispaania valdused (Puerto Rico, Filipiinid, Kuuba) Kontroll Panama kanali üle- USA toetas Panama separtismi, mis eralduski 1903 Kolumbiast. Vastutasuks rajatav Panama kanal määramata ajaks rendile. 5.Rahvusvahelised kriisid Balkanil a)Bosnia kriis( 1908)
samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). · Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. · 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. · Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. · Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse ja USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a
maailmas on muidugi üksnes kristlik kirik. Augustinus eristas küll mõlemat civitas't selgelt teineteisest ning püüdis igati nende kokkusulamist vältida ning poliitilise võimu metafüüsilist ülendamist takistada, kuid jättis paraku avatuks võimaluse, et kirik peab civitas Dei üleoleku tõttu riigivõimu esindajatele õige poliitilise tegutsemise ette kirjutama. See ajaloovaade on andnud kirikule ideoloogilist tuge maailmapoliitikasse sekkumiseks. Hilisantiigi segastel aegadel (impeeriumi kokkuvarisemine, germaanilike "barbarite" vahelduv valitsemine) langes seeläbi tekkinud poliitilise vaakumi tõttu kiriku õlgadele mitmeid uusi poliitilisi ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja
Põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku tootmise vähendamise eest. Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. Laiendati tööliste õigusi tekkis streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi. Loodi sotsiaalkindlustussüsteem ning määrati töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid. Majanduskriisi lõppedes vähendati riiklikku sekkumist USA majandusse. Maailmapoliitikasse viis USA president W. Wilson, kes esimese presidendina lahkus USA-st, et minna 1917. aastal rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus ta pakkus välja kava, mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Kuid kuna Suurbritannia ja eritti Prantsusmaa sellele vastu olid, siis sellist lepingut ei sõlmitud. 1920-1930 aastate USA-d iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika. Enamus USA Senati vabariiklastest ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja
haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: 56* tugeva liidri puudumine 57* ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) 58* revansismiideede puudumine 59* Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. 2.2. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel (Vt. ka rahvusvaheliste suhete konspekti): 2.2.1. Ameerika Ühendriigid: 33* President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: 60* USA sekkus 1917.a. Antanti poolel I maailmasõtta 61* esimese presidendina lahkus ta USA-st, et minna rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja kava (Wilsoni 14.punkti), mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (Suurbritannia ja eriti Prantsusmaa nõudel seda ei tehtud) 62* algatas Rahvasteliidu idee 34* 1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika:
maailmasõda jõuti niikaugele, et Inglismaa kõrvale jäämine oleks võrdunud reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmajõuks. Inglismaa tegutsemisviis sobis väga hästi ta liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid 20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõpp eurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks. USA-l oli võrreldes Euroopa riikidega väike maavägi, kuid selle eest võimas laevastik. Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi
Kolmas osapool, Inglismaa polnud aga andud lubadust, et kui need Saksamaa vastu astuvad, nende poolel on, kuid Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse Sekkuti Lõuna Ameerikas toimuvasse, et teha seal eurooplaste mõjule lõpp ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Maavägi oli USAl väike, see-eest oli võimas laevastik. Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika Hispaania sõda (1898). Hispaania sai lüüa ja loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla, misjärel võim läks üle ametlikult sõltumatule, kuid tegelikult Ühendriikidest sõltuvale valitsusele.
samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse ja USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): 1868.a
Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised
töötust. Laiendati tööliste õigusi ja loodi sotsiaalkindlustussüsteem (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotus-pensionid). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki). President W. Wilson viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917 Antanti poolel, maailmasõtta ja algatas Rahvasteliidu idee. 1920.- 1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika: Senat ei ratiftseerinud Rahvasteliidu põhikirja ning USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid
1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: o tugeva liidri puudumine o ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi.
tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine, ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe), revansismiideede puudumine, Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel. USA. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917.a. Antanti poolel I maailmasõtta, esimese presidendina lahkus ta USA-st, et minna rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja kava (Wilsoni 14.punkti), mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (Suurbritannia ja eriti Prantsusmaa nõudel seda ei tehtud), algatas Rahvasteliidu idee, 1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika: USA Senati
See tulenes Venemaa enam kui tuhande aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude
annaabi.ee 
