1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne.
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu-
( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVFde teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
- lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid, tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel, töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad, sekkuvad riikide poliitikasse, võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam , kasumi väljavool rikastesse riikidesse, töötingimused sageli ebainimlikud, reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 18. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid? A) ASEAN B) NAFTA C) OPEC D) WTO WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
Globaliseerumine e üleilmastumine Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid,
Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj
Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj
2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Teenindussektori kiire kasv (disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus jne).
Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus
ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste omandamine, kui stabiilne on majanduskeskkond, kui suur on siseturg, milline tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine? Suurema efektiivsuse nimel. 18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark. Teaduspark ehk tehnoloogiapark on ruumiliselt kokkukuuluvate tehnoloogiafirmade kogum, mis paikneb tavaliselt ülikoolilinnakus või selle läheduses. 19. Mis paigutustegureid tuleb arvestada teadus- ja tehnoloogiapargi asukoha valikul? Ülikooli lähedus, hea logistikaga väikelinn, palju sarnaseid ettevõtteid väikesel maa-alal koostöö jaoks. 20
10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side
digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. Tootmisprotsessi peamised osad: uurimis- ja arendustegevus detailide tootmine toote kokkumonteerimine reklaam, müük ja hooldus Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju ettevõtteid nii horisontaalselt kui vertikaalselt (tooteahela lülid)
Riik (koloonia) Kogu maailm tegevuspiirkond Kõige paremini (rahvusvahelised arenenud head firmad) põllumajanduspiirkonnad Osalemine Üksikud kaubad Üksteisest isoleeritud Globaalne maailmamajanduse majandussüsteemid maailmamajandus s · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. Peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus. B. Tööd tehakse peamiselt masinatega C. Peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon D. Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses. E. Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus .
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu
linnugrippi haigestumine paljudes riikides(turism, reisimine, trantsport,kaubandus,), Eestis on oluliselt vähenenud hõive tekstiilitööstuses(Aasias on ettevõtted) Majandusorganisatsioond Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavaetuses liivuväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid Ühine raha, ühine seadusandlus, Üldises mõttes on majandusorg. 3 gruppi · Toorainekartellid OPEC · Regionaalsed majandusorg. NAFTA, ASEAN, MERCOSUR, EL · Kogu maailma majandust koordineerivad org. IMF, WTO, IBRD Silver Lensment OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon Reguleerib nafta hinda maailmas. Liikmed: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandusassotsiatsioon. Loodi 1994. Eesmärgiks on aja
ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad
suurenes Geograafiline kaugus polnud enam oluline, internet Toimus globaliseerumine 2. Mis globaalne tööjaotus, tootevalmistamine? · Globaalne tööjaotus- see kui iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini. · Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus 3. Võrdle põhja ja lõuna riike! Põhja-riigid Lõuna-riigid
2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2. Pikka aega liigitati riigid kolmeks : a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus: ° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga. ( nt Saudi Araabia, Iraak, Liibüa ) ° Istandusriigid - põhiline tulu istandustest, Kariibi mere piirkond. ( nt Jamaica, Costarica )
Embargo- kõige karmim piirang kaubanduspiirangute tagajärjel tõusevad kaupade hinnad, langeb elanike elatustase ja aeglustub majandusareng RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF- (international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte riikide raha usaldusväärsuse tagamine GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 WTO(world trade organisation) NAFTA- Põhja Ameerika vabakaubanduspiirkond OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Pärsia lahe riigid) Maailmapank EFTA- riigid kes ei kuulu EL-i aga teevad sellega koostööd ASEAN- kogu Aasia riikide koostööorganisatsioon TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse piirkondadesse, rongidega sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid
...................................................................... .............................. Nimeta suurimad hüdro- ja tuumaenergia tootjad (konspekt) Hüdroenergia: ................................................................................................................................. ............... Tuumaenergia:................................................................................................................................ ................ Nimeta tähtsamad nafta, maagaasi ja söe kaevandus-/ töötlemis- ja tarbimispiirkonnad (konspekt) Nafta:............................................................................................................................................... ............... Maagaas:......................................................................................................................................... ............... Süsi:..........................................................................................
6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) 7. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondade tegevusvaldkondi Esimene- vürtsid, karusnahad Teine- põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine, nafta Kolmas- kerge-, keemia- ja masinatööstus ning äriteenused. (nt autod) Neljas- finants –ja teenindusvõtted. (müüakse kaubamärki, ise ei toodeta midagi, virtuaalfirmad) (nt Skype, Microsoft) 8. Nimeta RVE- de peamised tegevusvaldkonnad ja nimeta nende plussid, miinused. Näited. Kõrgtehnoloogia o Ravimid, telekommunikatsioon o Suur risk, ressursimahukas, väga suur kasum
Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa. Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega