10. klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt?
kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata). 1.2.3. Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid) Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud? Kõige pealt tuleks natuke tähelepanu pöörata lingvistilisele mitmekesisusele
õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 5 3) erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd; 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi; 5) õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine vastavalt õppija eesmärkidest ning vajadust. 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Järgnevalt teen lühikese ülevaate võõrkeeltest, mida Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatakse. Eesmärgiks on anda ülevaade antud keelte arengust läbi ajaloo, nende tähtsusest ning selle muutumisest ja levikust tänapäeva maailmas, mis loob tausta sellele, miks just neid keeli tänapäeval Eestis õpitakse ja mille jaoks nende õppimine
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meetodit. Võrdlev- ajaloolise mee
mõttes pole inimesele antud sündides kaasa mingeid eeldusi, mis annaks kindlaid juhiseid, kuidas keelt teatud struktuuri järgi omandada. Evansi ja Levinsoni artikli, millel essee suures osas põhineb, võtab lühidalt kokku see, et lükati Chomsky väiteid ümber sellega, et üldistada ei saa nii vähese materjali põhjal, ning kui kõiki maailma keeli lähemalt uuritaks, saadaks ka nende sõnul teada, et üldistusi ei saa teha, sest keeleline mitmekesisus on liiga suur ja igal põhjalikumal uurimisel saadakse midagi uut teada, mis vahel sunnib ka uurimissuunda muutma. Samas, kui saaks kõiki maailma keeli ja keele omandamist analüüsida, võib ka välja tulla hoopis vastupidine. Vahest leitakski keeltevahelised ühisosad tänu põhjalikule uurimisele, mille taha on siiani universaalide leidmine jäänud? Charles E. Osgood (1961: 236, 244) arvab, et unikaalsuse pinna all peidab end universaalsus, mis pole arbitraarne, seega peakski
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse välismaale ning ei
Kreoolkeel pidzinkeel, mida vanemad õpetavad oma järeltulijatele emakeelena. Keeled sarnanevad sellepärast, et nad on: - sugulased (pärinevad ühisest algkeelest) - keelekontaktis olnud. - juhuslikkus 5. Maailma keeled Keelte arv elus keeli umbes 7000. Suurima kõnelejaskonnaga keeled on: - hiina (~1,200 milj) - hispaania (329 milj) - inglise (328 milj) Teise keelena kõnelejaid: -hiina -inglise -hispaania Suurima kõnelejaskonnaga keelkonnad: - Indoeuroopa - Hiina-Tiibeti - Nigeri-Kongo Keele kõnelejate hulka mõjutavad: -kõnelejad (emakeel ja teine keel) -keele info hulk ( kirjakeel, trükised, internet) Väike keel väikese kõnelejaskonnaga keel Suur keel suure kõnelejaskonnaga keel Euroopa Liit ja keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad 20 keelt, 3 Uurali keelkonda ja 1 Afroaasia keelkonda.
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümbolid aluseks on k
Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.Sümbol viitab (keegi võib sellega osutada) referendile,kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele,keda skeemil esindab hobuse pilt.Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline.See põhineb vaikival ühiskondlikul kokkuleppel, või tegelikult on selline kokkulepe-üks tuhandete teiste hulgast. Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis .Kõrg
Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri
siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
kirjutama.Kõikide keelte konvensatsioon on erinev.Osade keelte sõnade kokku langevus tuleneb sellest et neil on lähisugulus. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e.
paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e.
paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e.
meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
Heade külgede all on kindlasti see, et Eesti jõuab oma arengus ülejäänud Euroopale järele. On hea, et eestlase silmaring laieneb ning me harjume teist nahavärvi inimestega. Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad. Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa
Keeled kui tervik. Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks neid kõiki maalimakeeli ära
tuhandeid teisi sümboleid. Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.Sümbol viitab (keegi võib sellega osutada) referendile,kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele,keda skeemil esindab hobuse pilt.Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline.See põhineb vaikival ühiskondlikul kokkuleppel, või tegelikult on selline kokkulepe-üks tuhandete teiste hulgast. Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste
mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud). Kääne: grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus: on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks (Saussure’i jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks Keeleteadus: (lingvistika) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleuniversaalid: on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond: on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri: nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust. Meil on mugav reisida ja tööd teha kui me oleme teadlikud teiste keelte eripärasustest ja mõistame neid. Keelte mitmekesisus arendab ka meie mälu ja arendab mõtlemist
Mõnel pool on rahva ja keele kadumine juba otsustatud, kus keele ja kultuuri edasikandjaid on jäänud vaid mõned üksikud. Väga väikeste rahvaste kadumine on ka juba paratamatus, sest maailm on pidevas muutumises ja globaliseerumises ning neil pole mõtet, tähtsus kaob. On kurb vaadata nende kultuuripärandi kadumist, aga selle päästmiseks ei anna enam väga midagi teha. Küll aga on võimalus mitte nii lootusetus seisus olevatel rahvastel. Väikerahvaste üheks ohuks on keele hääbumine, mida põhjustab suuresti anglism ja släng. Võetakse üle sõnu inglise keelest ja tekib keelte segunemine. Samuti toimub juba palju asjaajamisi inglise keeles ja soositakse võõrkeelt rääkivaid inimesi, kellel pikapeale tekib harjumus võõrkeeles rääkida. Ka ülikoolides on tihti vaja magistritöid inglise keeles teha. Loomulikult on inglise keel väga kasulik ja oluline, kuid kas tasub lasta võõrkeelel oma kultuuri nii palju tungida.
avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad – mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelko
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
Keele jätkusuutlikkus · Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt · Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi · Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared) Põlvkondlik ülekanne · tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt keel kandub vanematelt lastele edasi kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik · keele hääbumine või kestmine sõltub keele jaoks soodsast/ebasoodsast keskkonnast n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi: keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette väikseid keskkondi Keele staatuse mõju · Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus üks keel hakkab paremini külge kui teine · Eestis inglise keel (noored)
The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks Strukturalism- lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri
Enamik universaale on tendentsid, sest ka neis on erandid Kõigis keeltes saab miskit moodi väljendada eitust 4. loeng 25.09.2018 I Foneetika. Fonoloogia. Kirjasüsteemid. Saussure, strukturalism Keeltes on häälikud, vormid ja tähendused Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Häälikuid on piiratud hulk Ferdinand de Saussure Cours de linguistique générale 1916, eesti keeles 2017 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitakse maailma nägema e
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuv
· Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt. *siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i 'ja' loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud. · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk (nt teoreetiliselt võimalikud morfeemid nila, kuka, tiru, keru jne). Ferdinand de Saussure · Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomen märgisüsteem (võrdlus malega); o Tuleb eristada keelt (languaeg) ja kõnet (parole);
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
