XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg;
● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
jõumehena oli Tallinnas ja Väike-Maarja ümbruses endale juba nime teinud. Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar maailmarekordit raskuste tõstmises, seejärel seljatas ta prantsuse maadluses - nii nimetati tollal praegust klassikalist maadlust - kõik klubi paremad maadlejad. Dr. Krajewski soovitas Lurichil veel mõneks ajaks koju sõita ning sveitsi vöövõitlust harjutada. 1895. aasta sügisel ilmus Georg Lurich taas Tsaari-Venemaa pealinna. Võitnud kõiki paremaid amatöörmaadlejaid klassikalises maadluses kui ka sveitsi vöövõitluses ja täiendanud 3
jõumeeste esinemisi nähes. Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest. Õige kindluse said treeningud siis kui Georg hakkas käima Tallinna raskejõustikuklubis. Lurichi tippspordi tee algas Venemaal Peterburis, 1895. aastal. Seejärel hakkas ta püstitama maailmarekordeid tõstmises ja võitis kõiki maadluses. Ning 1896. aasta suvel sai Georg Lurichist spordiprofessionaal, elukutseline atleet ehk rahvakeeli jõumees. Lurich hakkas uure menuga mööda maailma ringi rändama, ta oli võidukas nii maadluses kui ka mitmesugustes rahvuslikes jõu- ja osavusproovides. Aastal 1901.osales ta Hamburgis elukutseliste maadlejate maailmameistrivõistlustel klassikalises maadluses, mille ta võitis. 1901. Riias toimunud maadlustsempionaadist võttis Lurich kõrval osa ka alles 20-aastaseks
vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a
1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld Saul Hallap- 1922 MM kuld Harald Tammer- 1922 MM kuld Euroopameistrivõistlused Jääpurjetamine(monotüüp XV klassis ja vabaklassis)- 10 kulda, 4 hõbedat, 3 pronksi
Ta loobus oma varasemast armastusest, tõstmisest ning hakkas tegelema proffessionaalse maadlusega, mis tõotas tulusamat karjääri. Kui ta poleks niimoodi otsustanud, siis oleksid tema poolt püstitatud tõsterekordid ehk sootuks suuremadki olnud. Hacki kehalised treeningud tema varajases nooruses arendasid temas kiirust ning oskust oma keha kontrollida ning vormisid tema füüsilist vundementi, sooritamaks vägitükke raskuste tõstmises ning hiljem ka maadluses. Juba 18-aastaselt võis Hack tõsta ühe käega pea kohale rohkem kui 200 naela (ca 91 kg). Pärast joonestaja-projekteerija õpinguid läks Hackenschmidt sõjaväkke ning määrati Vene tsaari Nikolai II kaardiväerügementi. Sealgi veetis Hack kogu oma vähese vaba aja raskuste tõstmistega ning maadlusega tegeledes. Püüdes 1898. aastal Venemaa tõstmise meistrivõistlustel paari pükse võita, jättis
asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). 1930. aasta Veebruaris Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile. Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".) Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi. 1931
võidab see, kes suutis rohkem võtteid sooritada või oli kohtunike arvates aktiivsem. AJALUGU VanaEgiptuses maadeldi juba 3. aastatuhandel eKr, kusjuures võtted olid tänapäevastele lähedased. Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 eKr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses. Kreekarooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal. USAs sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd. Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904. Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900. Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul FILAl on 146 liikmesriiki. MAADLUSVÕISTLUSE KORRALDAMINE
kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il
atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckit, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo
Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924 3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist. Sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaa ei saanud ka 1924. aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal.
Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu
Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast
Asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäitusi, loodi Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Esimese Eesti arhitektina alustas Georg Hellat. · Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas sajandivahetusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe. Tuntumateks spordiseltsideks olid ,,Kalev'' Tallinnas ja ,,Taara'' Tartus. Silmapaistvaimad tulemused olid maadluses. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti terves Euroopas. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiahõbeda klassikalises maadluses. Venemaa ulatuses saavutati tulemusi ka teistel aladel. Nii kuulus maailmasõja ajal Venemaa 29 kergejõustikurekordist 16 eestlastele.
See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13) Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a 472 eKr pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A
Asu esimese koha. Samuti võtsime me osa Põlva Lahtistest vabamaadlus võistlustest, kus Kuldar saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar Aun, Kaarel Täht, Kuldar Asu ja Tiia-Linda Purge. Suur tänu meie toetajatele ja eriti Urmas Aunile, kes laenas oma transporti ja Kirivere koolile
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus
Third level Fourth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level
· Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping
• TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES KORDA OSA • 1980. SUVEOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID MOSKVAS, NÕUKOGUDE LIIDUS • 19 JUULI KUNI 3 AUGUST • LISAKS MOSKVALE TOIMUSID ALAD KA TALLINNAS (PURJETAMINE) • RAHVUSVAHELIST SPORDISUURVÕISTLUST SAATIS OLÜMPIAMÄNGUDEVASTANE BOIKOTIKAMPAANIA, MIDA TOETASID 65 RAHVUSE ESINDAJAD • EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR)
Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga Euroopa meistrivõistlused Pariisis Õnnetus 1935-1966 Karjääri lõpp Mobilisatsioon Punaarmeesse Põgeneb üle rindejoone Vangilaager 1935-1966 Treener, ehitustööline Võistleb mõned korrad peale sõda Vabariikliku kategooria maadluskohtunik Sureb 1987
100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja vabamaadluses. NIKOLAI · Berliini olümpial osales STEPULO V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte · Olümpiamängud lõppesid 16.augustil.
aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must.
• Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht
Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532-- 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist foli 488--476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Naised mängudel . Reeglina ei lubatud kuni 2 saj ni pKr naisi mängudele võistlema . Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena
Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja maadluses. Võitjaid autasustati viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia
Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja kõnedes(444 e.m.a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõitlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja (776 e.m.a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676- 668 e.m.a.3
Siin ohverdati loomad ja võeti kohtunikelt ning võistlejatelt olümpiatõotus. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus söödi ohvriloomade liha. Teisel päeval läksid kohtunikud ja atleedid rongkäigus gümnaasiumi juurest staadionile. Algul võistlesid heeroldid ja pasunapuhujad, et päevida õigust kuulutada välja võitjate nimesid. Seejärel toimusid võistlused noorukitele, kes mõõtsid jõudu ja osavust jooksus, maadluses, rusikavõitluses ning hobuste võidusõidus. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeva. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning tetati võistlusaja. Seejärel küsiti pealtvaatajatelt, kas kellelgi on süüdistusi areenil oleva võistleja vastu. Kui süüdistusi oli, pidid kohtunikud kohe kontrollima nende põhjendatust ning langetama lõpliku otsuse. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud,
ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks,
Olümpiaisa Pierre de Coubertin ütles sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss. Veel toimuvad Kohtla-Järvel sellised traditsioonilised üritused: motokross Sinivoore Cup, rahvusvaheline Nikolai Rjabovi mälestus- poksiturniir, Vitali Spenkovi mälestusvõistlused tõstmises, rahvusvaheline korvpalliturniir "Järve Karikas". Rahvusvahelist tunnustust on leidnud 1980.aastast korraldatavad Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. 4. Kohtla-Järvel on transpordivõimalustena liikvel bussid ja rongid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Kohtla-Järve on Eesti elamisvääremate linnade edetabelis viimasel kohal (47). Tegelikult näeb Kohtla-Järve välja nagu mahajäetud tühi, elutu, sünge minevikulinn. Kohtla-Järvel oleks justkui aeg Nõukogude-ajal seisma jäänud, majad on koledad, vanad ja lagunenud
1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1)
telegatsiooniga. Uus põhiseadus, Majanduslik tõus, Kiire areng Põhiseaduse muutmine. Puudus reaalne jõud oma 1936.Berliini olümpia. kahekojaline riigikogu(120 1920. võeti kasutusele Eesti 1934.aasta Põhiseadus erapooletuse kaitsmiseks. Kristjan Palusalu kaks liiget) Kroon. Riigikogu 50 liiget kuldmedalit maadluses. Riigi volikogu oli valitav Ülemaailmne Valitsus eesotsas Riigi nõukogu(40) majanduskriis 1929-1934 Peaministriga, suurte mitte suurte volitustega 1930. Kriis jõudis Eestisse. volitustega riigpea president(K.Päts). Esmajoones tabas kriis Riigivanem. Valitsus eesotsas põllumajandust. Paljud talud 1934. Sõjaväeeelne peaministriga, läksid pankrotti. riigipööre.
15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde, Laulupidude traditsioon jätkus, loodi Eesti Rahva Muuesum. 17. G. Suits- Eestli luuletaja ja kirjandusteadlane, rühmituse Noor-Eesti juht H. Treffner- asutas eragümnaasiumi A. Grenzstein- rahvusliku liikumise vedaja, pidas tähtsaks venemaaga koostöö tegemist G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884
30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised
Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja
Kahekordne ü 1948 Eesti olümpiavõitja suri spordiühingutevahe 79 aasta vanuses lisel turniiril 1987. aasta suvel "Spartaki" eest. Tallinnas(ta oli 79- aastane) Lisainfo o Pärast Eesti Vabariigi taastamist (1991), valiti Kristjan Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. o Alates aastast 1988 toimuvad Tallinnas rahvusvahelised Kristjan Palusalu mälestusvõistlused Kreeka-Rooma maadluses. o Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). o 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu mälestussammas
raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel
aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920
koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks
· 20. Saj. Algul sündis Eesti filmikunst- fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal" f)Kehakultuur · Suuremates linnades tegutsesid spordiringid (,,Kalev" Tallinnas, ,,Taara" Tartus) · Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali- 1912 .a. klassikalises maadluses 3.Majanduse areng a)Tööstuse hoogne areng- Eesti kui Venemaa arenenuim tööstuspiirkond · Suurimad tööstusharud tekstiili-, masina- ja metallitööstus · Seoses militariseerimisega ehitati Tallinnasse 3 sõjalaevatehast · Valitsevaks olid Vene impeeriumi huvid- tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang läks Vene turule b)Kapitalismi areng põllumajanduses · Mõisamajandus- mõis kui turule tootev suurmajand, mis kasutas palgatööd ning uut tehnikat, väetist ja tegeles
680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga.
olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk
Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a
teda ei valitud Nõukogude Liidu koondisesse. Sama kordus ka 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel, kus ta oleks tulnud kindlasti kolme hulka. Miks teda ei valitud NSV Liidu koondises oli lihtne, ta oli punavõimu vastu. See oli piisav põhjus, miks temaga mitte arvestada, hoolimata tema tulemustest. Teiseks sportlaseks tooksin Johannes Kotka, kes oli maadleja. Kuigi Kotkal õnnestus saada 1952. aastal toimunud olümpiamängudele, kus ta sai klassikalises maadluses kuldmedali. Järgmistel olümpiamängudega ei läinud tal hästi. Aastail 1953-1955 oli ta Nõukogude Liidu parim raskekaallane. Ta sai kindla esikoha 1956. aastal toimud rahvaste spartakiaadil, mille võitjad pidid sõitma olümpiamängudele. Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi kolmandaks jäänud Anatoli Parfjonov. Meie mees sai lohutuseks varumehena tasuta välisreisi Austraaliasse.
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus
annaabi.ee 
