TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini
2Habsburgid säilitasid valdused Lõunas ja said juurde nata Põhja (Itaalias) 3sõjad kiirendasid kultuurimõjude levikut prantsusmaale. Habsburgide hiigelvaldused 1438 kuulus saksamaa keisritroon nende suguvõsale. Nende pärusvaldused jäid tänapäeva austria ja saksamaa territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania, Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad. 30aastane sõda: Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad:
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma
Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn
Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7. sümfoonia, oratoorium “Kristus õlimäel” , ooper “Fidelio” 13. Miks oli tähtis Böömimaa kuurordis Teplitzis veedetud aeg 1811 – 1812? Loominguliselt viljakas, kohtumine Goethega, armastussuhted. 14. Millal oli Beethoveni kuulsuse haripunkt? 1813– 15 1. Kuna jäi ta täielikult kurdiks? 53-aastaselt. 2. Beethoveni hilise loominguperioodi tähtsamad teosed? “Missa Solemis” ja 9. sümfoonia 3. Kuidas suhtus rahvas Beethoveni surma? Matustel oli 10 000 inimest. 4. Missugune oli Beethoveni loomislaad?
Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia
Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tsehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (snm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse. Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid). Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Msto rajamist ja Svat Víti (Viituse) katedraali (Hradcanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku)
privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu Rahu,mis lõpetas 1648 30-aastase sõja koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit (nt.Napoléoni vastu) valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib)
KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks
,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised pühendused teostel IV. Aastad 1813-1815: kriis. · Tema kirjad räägivad depressioonist. · 1814. aastal algas Viini kongress, mille puhul tulid aastaks linna Euroopa kroonitud pead ja aristokraatia ladvik. See oli tema kuulsuse ja
ema. Ta avastastas, et Franz Stephan ei ole see inimene, kes end pöördelistel hetkedel maksma paneb, seda suutis vaid tema üksinda. Ta haaras valitsemise täiesti enda kätte ja ei usaldanud enam oma ümbruskondlasi ning arvestas vaid iseendaga. Õnnetuseks sõja ajal jäeti Habsurgide suguvõsa rohkem kui kolmesaja aasta järel esimest korda keisritroonist ilma. Peale õnnetust toimusid siiski peagi pidustused 1743. aastal, mil Maria Theresia krooniti Böömimaa kuningannaks. Järgmine tähtis sündmus tema elus toimus paari aasta pärast, kui suri Saksa-Rooma keiser. Maria Theresia sõlmis tema pojaga lepingu, mille kohaselt loobus ta Baierist nõudes endale vastutasuks Baieri kuurhäält Frankfurdi keisrivalmimistel. Sel moel kindlustas ta Franz Stephani häälteenamuse ja tema lemmiksoov aidata abikaasal keisriks saada polnud enam vaid unelm. 13. septembril 1745 läkski keisritroon taas Habsburgide dünastiale
õukond. Kaitses alati Prantsusmaa huve. Louis XVI (1754-1793) : Prantsuse kuningas 1774-1792. Louis XV pojapoeg. Kustus Neckeri soovitusel 1789.aastal kokku generaalstaadid(esimest korda 1614. aastal). Kolmanda seisuse otsus tulla eraldi kokku ja moodustada Rahvuskogu kujunes Prantsuse revolutsioon esimeseks vaatuseks. Põgenes pärast revolutsiooni Pariisist. Hukati 1793. Maria Theresia (1717-1780) : Austria ertshertsoginna, Ungari ja Böömimaa kuninganna. Sai 1740 pragmaatilise sanktsiooni alusel Habsburgide pärusmaade valitsejaks. Valitses 1756-80 oma poja Joseph II-ga. Algatas Austria majandust tugendavaid reforme. Richelieu, Armand Jean du Plessis de, hertsog (1585-1642) : Prantsuse kardinal ja riigitegelane. Alates 1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks. Asutas 1635
1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud , vaskpuhkpillid , harmoonia ,programmilisus , emotsionalism , ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis, psühholoogilisi teoseid. Gustav Mahler 1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat Richard Strauss 1864 1949 Sündis Münchenis. Tema isa oli metsasarve mängija õukonnaorkestris. Väga noorelt hakkas mängima viiulit, klaverit ja komponeerima. Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi poeeme. Ta oli väga produktiivne. Rudolf Tobias
21. septembril 1812 läks ta halvenenud tervise tõttu erru ning asus elama Jõgeveste mõisasse Liivimaal. 4 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme. 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu vürstitiitli. Ta lahkus tervisehäirete pärast sõjaväest ja asus elama Jõgeveste mõisa. Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57- aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kauguselasuvas mõisas. Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga balsameeriti ja toodi Jõgevestele. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel. Jõgeveste Mausoleum kuhu on maetud tema surnukeha lasi ehitada tema abikaasa1823. aastal. ,,Hea mõisnikuna" tuntud Ernst Magnus August Barclay de Tolly jäi Michael Andrease viimaseks otseseks järeltulijaks.
nisu, otra ja rukist. 95% riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalselt suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Joonis 4: Praha TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub
Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum" sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema Hollandisse elama, kus ta oli kirjavahetuses kahe Euroopa harituima naisega Böömimaa printsessi Elisabethiga, kes õhutas Descartes´i mõtisklema armastuse ja tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida
Romanovite Dünastia sai alguse 1613. Aastal 15 aastase Mihhail Romanoviga ja see kestis 1917. Aastani. Vanausulised Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. 30 aastane sõda(1618 1648) Sõda sai alguse Saksa-Rooma keisririigist ning põhjuseks oli konflikt protestantliku Uniooni(Taani, Rootsi,Böömimaa,Prantsusmaa) ja Katoliku kiriku(Saksa-Rooma keisririik) vahel. Sõda lõppes 1648. Aastal Vestfaali rahuga. Sõja tulemusel Saksa keisri võim nõrgenes, ent vürstide oma suurenes, ning Saksamaa jäi jagunema u 300 iseseisvaks väikeriigiks. Põhjasõda(1700-1721) 17. Sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus
Suurenes võimalus, et M. Theresiast saab Habsburgide ainupärija. F. Stephan sattus piinlikku olukorda. Ta leidis tegevust sõjaväes, mis seda mõnevõrra kergendas. 1740. a. sai Austria troonile M. Theresia.Ta oli väga korralik ja kombekas. Keelas naistel ära dekolteed ja madalad kleidid. Sünnitas 16 last. Prantsuse valgustajatesse suhtus ta vaenulikult. Talle tõid valgustatud monarhi maine siseriiklikud reformid. Tema ajal sai kuulsaks Böömimaa oma manufaktuuridega. Ohvitseridelt hakati nõudma erialast haridust. Loodi kaasaegne bürokraatlik riigiaparaat. JOSEPH II (1780-1790) · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud tehti maksukohustuslikeks · Ametlikuks keeleks sai saksa keel, millega rõhuti impeeriumi väikerahvaid. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. · Püüdis parandada talupoegade olukorda. · Kehtestas täieliku usuvabaduse
aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg Valdemar (sündis 1209), kes krooniti 1218 Schleswigis kaaskuningaks, kuid hukkus 1231 jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast". See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga. Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat ·
kanamune. · Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda.
protestandid, Saksa- Venemaa (ja ja Inglismaa vs Austria (ja liitlane Rooma keisririik, liitlased (ja liitlased Preisimaa) ja Taani, Rootsi, Taani, Poola) Habsburgid) Prantsusmaa Prantsusmaa, (ja Rootsi, Böömimaa Venemaa, Austria) Põhjused Katoliikluse ja Võimuvõitlus Kes pärib Vaidlus Võitlus protestantismi Läänemere Hispaania Austria kolooniate võitlus, võitlus piirkonnas trooni? trooni pärast Põhja- Böömimaa trooni (Euroopa pärast Ameerikas,
territooriumi, mis 1156. aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Svaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi. Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni. 1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526. aastal jõustunud pärimislepingule Böömimaa ja Ungari ning sellega pandi nurgakivi hilisema paljurahvuselise riigi tekkele. Türklaste tagasitõrjumisega 16. sajandil ja võitudega nende üle 17. sajandi lõpul pandi alus Austria suurvõimule. 18. sajandil lõid valitsejanna Maria Theresia ning ta poeg Josef II reformide läbiviimisega aluse moodsa riigi tekkele (keskvõim, koolikohustus, pärisorjuse kaotamine). 1804. aastal võttis keiser Franz I endale Austria keisri tiitli, 1806. aastal loobus ta tähtsuse kaotanud
9 Austraalia 2 0 3 5 10 Taani 1 3 2 6 11 Ungari 1 3 2 6 12 Kuuba 1 1 0 2 13 Austria 0 3 3 6 14 Norra 0 2 3 5 15 India 0 2 0 2 16 Holland 0 1 3 4 17 Tsehhi (Böömimaa) 0 1 1 2 18 Rootsi 0 0 1 1 86 84 84 254 Vincennesi velodroom Pierre de Coubertin Ujumine Seine jõel. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/1900._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud · http://et.wikipedia.org/wiki/Citius%2C_altius%2C_fortius · http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_de_Coubertin
happelistes tardkivimeis. On abiks ennustamisel ja maagilistes toimingutes. Stimuleerib tahet edasi jõuda ja võimet muuta oma potentsiaal tegelikkuseks. Antiikajal raviti berülliga neeru- ja sapikive. Keskajal kollatõbe, maksahaigusi, iiveldust ja merehaigust. Granaat Granaat on punase või rohelise värvusega läbipaistev või ka läbipaistmatu tsirkooniumsilikaat. Tema peamised leiukohad asuvad Tsehhis (Böömimaa), Madagaskaril, Lõuna-Aafrikas, Ida-Indias ja Austraalias. Granaat oli kaitsekivi, mida kasutati õnnetoova amuletina ja talismanina. Tugevdab südant ja ergutab kogu vereringet: tema toimel suureneb vereplasma ja valgete vereliblede hulk, paraneb hemoglobiini assimilatsioon. Aitab aneemia (kehvveresuse) ja sellest tuleneva väsimuse ning jõuetuse korral. Mõjub ergutavalt suguelundeile ja potentsile. Sobivad aktiivsetele ja emotsionaalsetele inimestele. Granaat aitab kiirustavatel inimestel
("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest 4 lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga. Descartes kirjutas vastuseks Elisabeth küsimustele lühikese teose, millest kujunes "Hinge passioonid". See teos on kombineering psühholoogiast, füsioloogiast ja eetikast.
Prantsusmaa (ka. Inglismaa) - Sõda algab usuvõitlusena - Selles vallanduvad: 1. Üldine Euroopa kat. ja prot. vaheline pinge 2. Saksamaa kat.habsburg-monarhia ehk keisri ja prot. territoriaalvürstide omavaheline pinge 3. Saksamaa prot. Riigilinnade (vabalinnade) ja kat. keisri vah. pinge 4. Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia vaheline pinge (nb. mõlemad on kat.) Osapooled: I Protestandid: Põhja-, Ida- ja Kesk-Saksamaa territoriaalvürstid (mh. Pfalz, Brandenburg), alguses Böömimaa, seejärel Taani ja Rootsi. Lisaks prot. toetasid (eelkõige Rahaliselt) madalmaad ja kat. Prantsusmaa II Katoliiklased: Lõuna-Saksamaa territoriaal vürstid (mh Baier), Saksamaa keiser (Austria alad) ja Hispaania.Lisaks veel Paavsti rahaline toetus. Mitmesugused eesmärgid: 1. Usulised eesmärgid kõikidel (va Prantsusmaa) 2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa) Ülemvõimu taaskehtestamine (Habsburgid) 3
ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti poolt õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud. Ferdinandi nimetas Karl 1531. aastal aga Saksa kuningaks ehk oma järglaseks Saksa- Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane Felipe II) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli Ferdinand pärinud ka Böömimaa ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu
Esimene teadaolev vürst (arvatavasti ka riigi rajaja) Moimir I (val. 830-846) oli Frangi riigist (hiljem Saksamaast) sõltuv. Tema järglane Rostislav (846-870) sai u. 869 riigi Saksamaast sõltumatuks luues sõltumatu Määri piiskopkonna. Seetõttu algas sõda Saksamaaga. Svatopulk (870-894) kukutas Rostsilavi ja andis ta sakslastele välja. Sõda Saksamaaga siiski ei lõppenud. 874 tegi Svatopulk Saksamaaga rahu, sai Blateni vürstiriigi, kaotas Alam-Pannoonia. Hiljem valutas Slovakkia, Böömimaa, Sileesia ja Lääne-Ungari (sel ajal ei elanud madjarid e. ungarlased veel seal.) Pärast Svatopulki surma jagunes Suur-Määri riik tema poegade vahel. 895 Tsehhi (Böömimaa) iseseisvus. 896 Ungari vallutas hilisemad Lääne-Ungari alad. 897 Luzcia iseseisvus. Suur-Määri kukkus lõplikult kokku ungarlaste rüüsteretkede tõttu. 906 Määrimaa riigi jäänused liideti vägivaldselt Tsehhiga. vürstiriikTsehhiala-MoimirI1.vürst-rajaja-Rostislavsõltumatupiiskopkond-sõdaS
· Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. e. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand).
Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik – tegu oli mitmesaja väikeriigi lõdva ühendusega, mille eesotsas seisis valitav keiser. Alates 1438.aastast kuulus keisrikroon Habsburgide suguvõsale, kes omasid piiramatut võimu ainult oma Austria aladele jäävates pärusvaldustes. Habsburgide võimu tipp saabus Karl V valitsemisajal (1519 – 1556), kui nende valduste hulka kuulusid ajutiselt Hispaania, Madalmaad, Böömimaa, Ungari ja Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga. Pürenee poolsaare riikide (Kastiilia, Aragón, Granada, Navarra) ühinemisel kujunes 15.saj Hispaania kuningriik, mis lisaks valdustele Euroopas omas suurte maadeavastuste tulemusena ka hiigelvalduseid Ameerikas. Ajutiselt (1580 – 1640) Hispaania riigi koosseisu kuulunud Portugal säilitas iseseisvuse ning rajas oma koloniaalimpeeriumi.
2002:266). 9 3.1 Dünastia Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org). Habsburgid olid tähelepanuväärne dünastia. Ehki päritolult väikeaadli hulgast, tõusid nad kristliku maailma silmapaistvaimaks võimukandjate dünastiaks. 17. saj alguses oli Habsburgide haru esindaja Austria suurhertsog, Böömimaa kuningas, Ungari kuningas ja Saksa- Rooma riigi keiser. Karl VI valitsemise ajal oli Habsburgide dünastia üheks Euroopa suurjõuks. Pärast Põhjasõda tõusis Habsburgide uueks rivaaliks territooriumite taotlemisel Euroopa idaosas Venemaal (Beazley2002:257). Karl VI polnud meessoost pärijaid ja nii hakkas ta otsima võimalust, kuidas kindlustada Habsburgide maad pärast tema surma tükeldamisest, nii kehtestas ta uue troonipärimis korra,
Tema poeg Karl V (Carlos I nime all Hispaania kuningas) on ilmselt Euroopa ajaloo üks vägevamaid valitsjaid. Sündis Gentis (Madalmaades), päris isalt Austria, Burgundia ja Madalmaad, vanaisa Fernando II-lt hiljem Hispaania (ühes selle meretaguste valdustega Ameerikas, mis Karli ajal kiiresti suurenesid) ja Napoli (Sitsiilia) kuningriigi, mis hõlmas Itaalia lõunosa. 1519 valiti keisriks. 1526 läksid Habsburgide võimu alla ka Tsehhi (Böömimaa) ja Ungari (suur osa Ungarit oli tegelikult türklaste käes). Karl V eesmärgiks oli Üle-Euroopalise monarhia loomine ning kristluse ühtsuse taastamine katoliiklikul kujul. See viis ta paratamatult konflikti oma iseseisvust säilitada püüdvate riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, ja protestantlike saksa vürstidega). Konflikt Prantsusmaaga avaldus kõige tervamalt Itaalia sõdades (mis algasid küll juba enne Karl V võimuletulekut)
sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895- 1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi
See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on 5 kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga. Descartes kirjutas vastuseks Elisabeth küsimustele lühikese teose, millest kujunes "Hinge passioonid". See teos on kombineering psühholoogiast, füsioloogiast ja eetikast. 1968
29. september Müncheni konverents (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa): Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder -------------------------------------------------------------------------------- 1939 15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja Böömimaa protektoriaat + Slovakkia) 21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised (Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek) Itaalia vallutab Albaania 22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel 23. august MRP sõlmimine 1
sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895-1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi
Telge tugevdati 1937. aastal Kominterini-vastase paktiga Saksamaa ja Jaapani vahel ning 1939. aastal Itaalia ja Saksamaa vahelise Teraspaktiga, millega kohustati teineteist toetama mis tahes ründe- või kaitsesõjas. Kuigi Mussolini arvas, et ollakse üks tugevamaid riike Euroopas, alluti tegelikult Saksamaale, sest kõiki tähtsaid otsuseid võttis vastu Hitler. Mussolinit hoiti Saksamaa kavatsustest teadmatuses. Näiteks polnud Itaalial 1939. aastal aimu ei Böömimaa okupeerimisest märtsis ega ka Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelise pakti sõlmimisest augustis. Mussolini oli arvanud, et Saksamaa ei astu sõtta ennem aastat 1943, kuid pärast 15 seda, kui Saksamaa 1939. aastal Poola tungis, oldi suures kimbatuses. Kuna Teraspakt sidus Itaalia sõjaliselt Saksamaaga, aga Itaalia oli oma sõjalisi varusid seoses Albaania
Mitu kultuurimudelit on Euroopa Liidus? VASTUS: 3 Mitu riiki on Euroopa Liidus 2010 a VASTUS: 27 Question 4 Euroopa riikide liitumise idee ulatub 14 sajandisse. Juba 1306 a soovitab Pierre Dubois teoses "De Recuparatione Terrae Sanctae" luua türklaste tõrjumiseks ja Püha maa vabastamiseks Euroopa liit - vürstide ja prelaatide kogu, kes peaks kindlustama kristlike, ilmalike ja usklike vürstide üksmeele ja rahu. 1461 a soovitab Böömimaa kuningas Georg Podiebrad (1420 - 1471) luua riikide liit "Üksmeele ühendus" Mis mis sajandil kirjeldab Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks ja monarhiateks? VASTUS: 18 sajandi keskel Millal soovitab Victor Hugo käsitleda Venemaad Euroopa riigina? VASTUS: 19 sajandi keskel Millal sünnib Pan-Euroopa liikumine VASTUS: 20 sajandi alguses Question 5 Konkurents majanduses ja võitlus turgude pärast, mis on ühed peamised
õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust. Seadus määratles ametnike omavahelised suhted, seaduses määratletud teenistusredeli aluseks olid sõjaväelised auastmed. Teenistusastmete võrdsuse korral eelistati sõjaväelasi, tsiviil- ja õukonnaametnike ees. 14.astet. Türgi vasallriigid Euroopas. Tansilvaania, Valahhia, Moldova Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul (1789). Ajalooline geograafia: Aragón, Brandenburg, Bretagne, Burgundia, Böömimaa, Dalmaatsia, Flandria, Kastiilia, Lombardia, Määrimaa, Navarra, Pfalz, Pommeri, Saksimaa, Savoia, Sileesia, Skåne, Transilvaania, Valahhia. Maailma koloniaalne jagamine Hispaania ja Portugali vahel. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest umbes 1770 kilomeetrit lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmane huvi oli hoida hispaanlased eemal Aafrika rannikust, langes ka suur osa Lõuna-
Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks. Böömimaa allutatakse Austriale peale ususõdasid ning Austria vallutab endale ka Ungari. Tradits Austria on heterogeenne. Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes. Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 1721). Suurriigiks saadi tänu ressursside efektiivsele kasutamisele. Palgasõjaväe asemel kasut talupoegi. Suurriigi rajaja on Gustav II Adolf (1611 1632)
Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2 Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas
Ennustamised olid tähtsad toimingud Auspicium lindude lendude jälgimine (mis ilmakaares, kui palju neid on, õhtu/hommiku eel etc) Haruspicium loomade sisikonna järgi ennustati X loeng 09.04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri ronima, siis Juno templis pühad haned hakkasid kaagutama Vae victis! häda võidetuile
P.de Coubertin: itaalia juurtega prantslane, kaasaegsete olümpiamängude ellukutsuja. Huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. Võttis osa I olümpiakongressi korraldamisest ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee moodustamisest. Valiti ROK'i sekretäriks ja hiljem presidendiks. Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) loomine: 1894. a. toimus pariisis I olümpiakongress, osalesid 12 riigi esindajad (Kreeka, Belgia, Böömimaa, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Ungari, Urugai, USA, Uus-meremaa, Venemaa), otsustati korraldada I kaasaegsed om 1896. a. Ateenas 13.06.1894. a. moodustati ROK olümpialiikumise ja olümpiamängude korraldamise juhtimise kõrgeim organ. Sinna kuulus 14 liiget (kongressil osalenud riigid + lisainimesed Inglismaalt ja Prantsusmaalt). Olümpiaharta ROK'i põhikiri koos om korraldamise eeskirjadega Olümpiasümboolika:
koosnev Sveitsi Vandeliit hõivas 16. sajandi alguses Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Sveitsi laienemisele piir. Habsburgide valduste jagunemine pärast Karl V troonist loobumist: 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega. Reformatsioon ja usuvaenused Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus
17saj II poolel ja millest sai 18saj II poolel oluline suurriik Habsburgide Austria riik (1556-1700): Austria Habsburg-valitseja on ka Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, aga reaalset võimu on Habsburgidel vaid oma päritud pärisvaldustel, mis moodustavad Austria riigi. Austria oli roomakatolik riik. Habsburgide pärisvalduse e Austria riigi moodustavad kolm ala: 6) Austria tuumikala, 7) Böömimaa (tänapäeva Tsehhimaa) mis 30 aastases sõjas kaotas ja allutati Austria alla - 1648 20 8) Ungari, mis oli sunniviisiliselt vabatahtlik Habsburgide alla kuulumine osaliselt osmanite ohu tõttu - 1687 Nende kolme maa troonid pärandati edasi Habsburgide (Austria) suguvõsas. See oli etnilis-
44.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Sõja põhjused: · Augsburgi usurahu 1555 · Konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel · Euroopa suurriikide taotlused: - Hispaania Felipe II ei osalenud sõjas, aga hoiak oli, et osaleb - Prantsusmaa oli Habsburgide võimu kasvu vastu - Rootsi, Taani olid huvitatud P-Saksamaa Läänemere äärsetest aladest Osapooled · Protestantlik Unioon 1608 Rootsi, Böömimaa, Holland, Taani, Prantsusmaa, Preisimaa · Katoliiklik liiga 1609 Saksa-Rooma keisririik, Austria, Hispaania Sõja 4 perioodi: · Böömi periood 1618-1625 tsehhide väljaastumine poliitilise iseseisvuse ja tsehhi keelele riigikeele õiguste andmise eest · Taani periood 1625-1629 mõjuvõim Läänemere lõunarannikul · Rootsi periood 1630-1635 · Prantsuse-Rootsi periood 1636-1648 Rootsi põhjused sõtta astumiseks: · Protestantluse kaitse
2. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). 3. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. 4. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
annaabi.ee 
