Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda and
Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides.3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil.
eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Keskkonnaseire seadus: (1) Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. (2) Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul. KESKKONNASEIRE Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded keskkonna saastuse ja reostuse jälgimine ja määramine, uurimist ja abinõude rakendamist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine, saasteainete levi jälgimine, bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüsimine, taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine.
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; 4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire.
inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. 3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil.
Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast
ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
planeeringutele ja arengukavade koostamiseks 10 Keskkonnaseire ülesanded 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur üldkordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire,
negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:
Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja 4 muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009. Load, planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid, kalavarude kaitse. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti
heite mass, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda. KESKKONNASEIRE Keskkonnaseire seadus: sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded: Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; keskkonnaseisundit iseloomustavate
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Kellele ja miks on vaja looduse kaitset?
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n
praktikaliikide puhul vastupidi. Eksperiment on arenenud teaduslikust vaatlusest ja mõnes järgus sisaldab seda. Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne;
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust.
............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................
12 1 Logistika ülesanded ja missioon Laiemas tähenduses määratletakse logistikat nii: „Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
