Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2
Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks?
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks.
Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve).
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve).
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte
tema eest õigesti hoolitseda. Ta ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda. ,,Minul suri Krõõt võib-olla osalt mu enda süü pärast...Lõin iseend takka, niipalju kui vähegi jäksi oli, ja lasin ka Krõõta seda teha, niipalju kui ta vähegi suutis...Aga krõõdal oli ehk veel raskem kui sinul, sest siis olime algajad, kõigest oli nappus." Kuid samas ta armastas Krõõta, sest oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad. Tema tõekspidamised: Ta uskus, et kui ta väsimatult ja järjekindlalt töötab, siis Mäe talust võib saada tema unistuste kodu ja elutöö. Tema isikus meeldis: Ta oli töökas, usin ning aus inimene. Ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda ning selle nimel rügas väsimatult tööd.
magatab võõrast meest. Kohalikele see asi ei istunud ja Siim pidi lahkuma. Mõned kuud hiljem otsis Madli Siimu üles, sest naine ootas last. Madli oli põgenenud kodust, sest Saamu tuli tagasi ja ta sai Siimust teada ja peksis Madlit rihmaga ja siis üritas teda kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat.
,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase, siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu. Sündmustikku mõjutas ka see, et sel ajal, mil raamatu tegevus aset leidis, oli mees kindlalt
Seejärel otsustab Hamlet Claudiuse tappa, kuid hakkab kahtlema. Lõpuks siiski ta teeb seda ning nimetab end kuningriiki pärijaks. Lev `` Anna Anna ja Vronski suhted, mis on eriti keerulised . Anna vihkas Vronskit selle eest, et too teda vähem Tolstoi Karenina` ühiskonna ja nende endi tekitatud pinge pärast. armastas ja et see tunne aja jooksul veelgi vähenes. Romaan ` Õigupoolest on see kooslus määratud hukule algusest Samas kõige selle kõrval ta siiski armastas meest, peale ja Anna teab seda pärast Vronskiga kohtumist taipamata, kuidas ta ise on kõiges süüdi. Tekib idee, et Moskvast kiiruga lahkudes, kuid peale mõne aja need kaks ei saanud siiski olla lõpuni lähedased, kui
teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end mingisugune karistus. süüdi ja ta saadetakse Siberisse Balzac ,,Isa Goriot" Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis. Ta oli väga Tütred kasutasid oma isa abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe noormehega Rastignac, heatahtlikust ja lahkust kes armastas ühte tema tütart.Ta oli valmis tegema kõik, et ta julmalt ära. Tegelikult nad tütardel oleks hea elu. Kuid tütred külastasid teda vaid raha ei hoolinudki oma isast, pärast. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda vaid tahtsid ainult tema külastama. Surivoodil käis Goriot vaatamas vaid Rastignac. raha.
Tähtsamad jumalad: Brahma(looja jumal, maailma tekitaja, aga teda jumalana ei kummardata, koguaeg kestab mingi asi ei tea üldse ka ssee käib brahma juurde, silmad virvendavad) Visnu- jumal on võtnud inimese kuju saanud lihaks(inkarnatsioon) järgijate tunnuseks on laubale tehtud kolm püstijoont, mis sümboliseerivad visnu jalajälge. Siva- hoiab universumi alal, käimist, see toimub läbi tantsu, ta tantsub igavest maailma loomise ja hävitamise tantsu. Austatakse juma siva poega Ganisat (õnne ja tarkuse jumal)(elevandi peaga). Suurem osa hindusi ei kuulu kuhugi liikumisse, omavahel sulatatakse kokku erinevaid õpetusi ja seal on see et kõik religioonid on võrdsed. Kõik jumalused taanduvad Brahmaks. Temast on kõik tulnud ja temaks läheb lõpuks tagasi ta on olemas kõiges aga ta ei ole nähtav. Monism- kõik viib selle ühe kohta tagasi. Inimese hing on primaarne ja keha sekundaarne. Hatman- inimese hinge nimetus. Kui hatmon ei muutu siis keha muutub ikka
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun
Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba
Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia. "Inimese vari"- EKSPRESSIONISM-tekkis sõja vastasena, rõhub inimeste tunnetele. Jutustatud Eesti traditsioonis, läbi naise silmade. Ema Maret, kes ootab koju poega. Veab paadiga inimesi koju. Ühel öösel kuuleb karjet üle jõe. Tuleb räsitud põlenud näoga mees. Maret võtab selle mega vastu oma pojana. Põetab teda, mees aga tahab edasi minna. Maret arvab, et mees segaduses, sest ei tunne oma ema ära. Arst ütleb, et mehel uued ravimata haavad. Imelik, sest sõjas lapitakse kõik. Maret matab selle mehe, arvates, et see tema poeg. Maret poja sõber ütleb, et tal polnud nägu nii põlenud, vaid pigem natukene, mõni põletushaav
Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära. Riietes augud olid selle augupeal kus ihus haava näha polnud. Mees sureb, arvab et mattis oma poja. Surnuaial
· aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab
Siis vanaema ärkab ellu ja ongi jälle koos Malva ja Puttega. Kui vanemad ei seleta lastele, mis on surm ja mida see endaga kaasa toob, siis lapsed elavad teadmatuses ja täidavad tekkinud tühimikku oma fantaasiaga. Lähedase kaotus on kõigile raske, nii vanematele, lastele kui lähedastele. Kõik elavad sel hetkel leinas. Kui ma olin üheksa aastane, meie peres elas saksalamba koer nimega Lord. Ta oli suur, ilus ja väga tark. Kogu meie pere teda armastas. Minu jaoks oli ta alati olemas olnud, tema najal sai käima õpitud ja temaga oma võileibu jagatud. Ma mäletan seda kui ta saatis mind kooli ja mõnda aega oodates lahkus. Kui minu kooli tunnid lõppesid ( ma ei tea kuidas ta küll aru sai), siis juba ootas ta mind koolimaja ees ja me läksime koos koju. See koer hoidis mind üliväga. Ühel kevadisel päeval tulles koolimajast välja, avastasin, et ta ei ootagi mind. Mõtlesin, et äkki ta tuleb mulle vastu tee peal koju. Ei tulnudki
vahetada. Hea koht oli Yonville Abbaye, kus ta sai endale ka vana arsti koha. Kui noorpaar Tostes'ist ära kolis, oli pr. B rase. II osa Teel uude kodukohta kaotasid B koera. Kohale jõudes einestasid nad võõrastemajas ,,Kuldlõvi", kus veetsid õhtu kohalike seltsis, end kurssi viies siinse eluga. B koduks sai eelmise arsti maja. Edaspidi apteeker õpetas Emmat, kust mida tellida. Charles oli kurb patsiente ei käinud. Ta remontis maja, et mitte aega raisku lasta. Oodati last. Emma soovis poega, kuid sündis tütar Berthe. Ristimispäeval oli pidulik õhtusöök, vanad B olid kohal, Emma isa aga ei saanud tulla. Vanad B jäid noorte juurde veidi kauemaks peatuma, aga kui hr. B hakkas Emmale ligi ajama kiirustas vanapr. B ärasõiduga. Vahel käis Emma oma last amme juures vaatamas, saatjaks sattus talle hr. Leon. Hr. Leon unistas aina pr. B. Nad veetsid aega koos ja isegi nende aknad olid vastastikku. Hr. tegi pr. kingitusi, nii ka vastupidi
laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema,
tagajärjel võib surmavalda sattuda ka armastus. „„Ääretult suur ja ilus linn,“ ütles mees ja hakkas rääkima St. Peterburgi kirikutest ja väljakutest.“ („Dina raamat“ lk 243) St. Peterburg on linn, mis on rajatud sohu. Seetõttu on linna nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Linn on Venemaal suuruselt teine Moskva järel ning suurim linn Läänemere kallastel. Peterburis on palju vaatamisväärsusi: kirikuid ja katedraale (nt Iisaku katedraal), väljakuid (nt Palee väljak), muuseume (tuntuim muuseum on Ermitaaž), parke (nt Peterburi suveaed). „Kell viis jõululaupäeval anti alati lauale möljet. ... Akevitti ja õlut.“ („Dina raamat“ lk 280) Mölje on lihaleemes leotatud näkileib siirupiga ja akevitt on Norra viin. Mölje on Norra rahvusroog. Eestis antakse jõulude ajal lauale hapukapsast, verivorste, seapraadi, magustoiduks on mandariinid ja kommid/piparkoogid
p.Kr tuli Tiibetisse budism ja segunes löniga tekkis lamaism. Enamik riigi elanikke läks elama kloostritesse. Judaism * Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute, kuid esialgselt oli nende nimi heebrealased ning juuda oli vaid üks kaheteistkümnest suguharudest. See on üks maailma vanimaid monoteistlik usund 18,2 miljonit uskujat. * Esiisada ehk patriarhide aeg ~2000-1750 e.Kr. Aabraham, Iisak, Jaakob kolm esiisa. -) Aabraham rändkarjakasvataja, kes elas sumerite hulgas. Talle ilmutas jumal ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Kaananimaa ehk Foiniikia. Aabraham saab Haagariga (üks orjatar, kellega soovitas Aabrahami naine Saara saada lapse) lapse Ismaeli ning hiljem põgenevad Haagar ja Ismael Saara eest kõrbesse. Hiljem tulevad inglid, kes räägivad, et Aabraham peab saama
Pearu oli emotsionaalse siseeluga inimene, kuid hingelisusest üksi on vähe, et teistega arvastada ja nende elu mitte põrguks teha. Tal oli üksainuke mõtteliin nagu tigedal pullil, mis ei näinud teiste soovituste ja nõuannete taga heatahtlikust, vaid vimma, ning kel oli rahumeelse eksisteerimise asemel vaja alailma tõestada, kes Vargamäel kangeim mees on. Kui ta ka mõne heateo tegi,oli ta selle üle väga uhke ja nurus kiitust. Oma kodu, oma vilja, oma loomi ja vanemat poega kaitses Pearu võõra vägivalla ja vere eest, kuid seda pigem selleks, et mitte alla vanduda kui et ta neid tõepoolet oleks armastanud. Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik Miinused: · Tülitses sulastega · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis
Koolinimi Mats Traat Referaat Koostaja: InTension Mordor 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus...................................
laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
