Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pood, asutusi, maakoht, linnaelu, elamise, elan, kasvatades, kasvatatud, poodides, poode, puuviljad, köögiviljad, maitsvad, loodusvarad, augu, maaelu, logistika, seoseid, essees, ostame, tunnen, puuviljadest, köögiviljadest, väetisi, maainimene, huviringid, tallinnat, kõigepealt, esiteks, poodidest, käisin, ostsin, kappi, elasin, bussid, trollidelavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära. Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates
Kas elada linnas või maal ? Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on
teeb palju füüsilist tööd. Mulle meeldib väga ütlus ühelt Lõuna-Mulgimaa hauakivilt, kus siiani seisab sajandivanune tekst: „Kui eesti põllumees harib Eesti põldu, jääb meie põli kestma.“ Linnainimene, vastupidiselt maainimesele, on harjunud tarbima kõvasti rohkem. Nüüd, elades ise linnas, näen, kuidas on võimalik kõige selle pakutavaga ära harjuda. Linnainimesel on võimalus käia väga paljudes erinevates poodides - pakutav valik on väga lai ning igaüks leiab endale midagi meelepärast. Samuti käivad linnainimesed rohkem väljas- külastavad kontserte, kohvikuid, restorane. Kui maainimene satub linna, läheb ta sinna hankima midagi vajalikku, mida ta maapiirkonnast ei leia. Väikse tõenäosusega läheb ta selle asemel, et vajalikku tööriista osta, hoopis kohvikusse sõpradega lobisema. Linnainimesel pidavat olema pidevalt kiire – seetõttu kasutavad
Kas läheksid maale elama? Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu
Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres
Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B
seisma. Kahjuks tuleb üha enam inimesi maalt linna, sest pole enam tööd ning ei nähta enam mingit tulevikku oma kodukülas. Kuid elu jätkumiseks maal on vaja teotahtelisi inimesi, kes panustaksid ja teeksid midagi külarahva tuleviku nimel. Selleks tuleks ise haarata inistiatiiv ning panna käed külge, et muuta midagi paremaks. Igatsen tohutult kuhugi, kus oleks rahu ja vaikus ning leian, et selleks kohaks võiks olla mõni maakoht, kuhu saan tulevikus elama minna. Maal on minu jaoks tunduvalt paremad tingimused, kui jätta välja töö. Maal on kaunis loodus ning palju loomi alustades metsloomadest ning lõpetades koduloomadest ja lindudest. Maal elades tundub aega rohkem olevat, sest päevad algavad vara ning lõppeb üsnagi hilja ja selle ajaga jõuab tohutult palju toimetamisi tehtud. Maal on külarahvas, kes on alati rõõmsad ning on nõus kõigega aitama, hätta ei jääda kunagi. Nii nimetaksin
auto, uhke käekell, tuntud firma ülikond, siis maainimene pöörab pigem tähelepanu esmatarbekaupadele nagu söök, eluase, kütus. Erinevused on saanud alguse juba ajaloost. Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik. Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb
Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin elanud suures linnas, ma oleks samamoodi rääkinud ainult, et suure linna kohta. Meie linnas elab ligikaudu 7000 inimest, ma tean umbes 30% nendest, kes siin elab. Väikestes linnades on hea veel, sest siin on selliseid kohti, millest keegi ei tea. Noh teavad, aga mitte paljud. Teile ma võin
väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas.Tegelikult vajab inimene väga vähe, et toime tulla, aga milleks meile mugavused, kui me neid ei kasuta? Linnaelu ja -melu oleks minu jaoks ikkagi see õige, vähemalt niikaua, kui vanadus kallale ei kipu või ära väsima ei hakka.
Kahe teenindussituatsiooni analüüs Positiivne situatsioon kliendina: Reede õhtupoolikul, umbes kella kuue ajal, otsustasin minna Jõhvi Jewe Keskusesse. Jewe Keskuses on päris palju kaupluseid ning sealne kaup uueneb näiteks kiiremini, kui Rakvere poodides. Läksin sellise ideega, et saada endale ürituse jaoks üks uus t-särk ning võibolla leian midagi huvitavat veelgi. Olin juba seal poes umbes tund aega otsinud endale t- särki aga ei leidnud sobivat. Üks pood oli mul veel käimata Denim Dream. Kuna ma olin Jewe Keskuses juba väga pikalt ringi jalutanud siis olin väga kärsitu ja pahane, et ei leidnud endale midagi. Astusin Denim Dreami kauplusesse sisse ning nägin, kuidas klienditeenindaja rääkis oma tuttavatega juttu
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel
seda mida hing ihkab. Peenarde rohimine on ainuke tüütu töö, aga kui kogu pere ühiselt vaeva näeb, siis saadakse soovitud tulemus kiiresti ning jääb aega ka lõbusamateks tegevusteks. Mulle meeldib, et minu isa armastab kalal käimist, sest selle pisikuga on ta ka meid nakatanud ja perekondlikud merelkäigud on alati väga mõnusad. Need aitavad kõik muu unustada ja nii saab keskenduda looduse ilule. Ma ei vahetaks maaelu mitte kunagi linnaelu vastu, sest maal tunnen ennast tõeliselt hästi. Ma saan teha kõik selleks, et mul oleks unistuste kodu ja minu lemmikloomad saavad ennast seal vabalt tunda.
Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele, siis seeläbi ongi inimkonnale ette nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi majandus kasvab. Seega ei üldjoontes ei tahetagi inimestele selgeks
vabaduse tunne on need, milleta ma elada ei saaks. Maal elades ei pea sõitma metsa, et kõike seda tunda, vaid need on vaid jalutuskäigu kaugusel. Vahel kui tunnen, et kõik on valesti, lähen oma lemmikkohta ning istun seal kuni kõik saab iseenesest korda. Seda tunnet, seda rahulolu, mida loodus tekitab, ei asenda miski. Maaelu nagu mina seda tunnen saab küll iseloomustada sõnadega "vaikne" ja "rahulik" ning sellepärast oskangi ma seda igatseda. Noore inimesena naudin ma ka linnaelu ja melu, kuid alati viib tee mind koju. Koju maale, kus on see rahulolu ja vaikus, mida vajan iga päev. Tean, et millalgi pean ikka tagasi linna kolima, et käia ülikoolis ja tööl. Kuid igatsus maaelu vastu ei kao ning olen igavesti tänulik oma vanematele, kes seda on mulle võimaldanud. Marian Keller 12.c
Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonna, kuid kõik ei saanud olla kod
säästlikum, kasutada vähem vett, elektrit ja vähendada sel viisil oma jälge. Samuti transpordi kasutamisel saaksin teha palju mööndusi ja kasutada ühistransporti, mida hetkel juhtub umbes viis korda aastas. Kõik vajalikud sõidud teen ma isikliku autoga ning enamjaolt oleme me autos kahekesi. Minu elukoha lähedal on mitu bussipeatust, mis teevad liiklemise veel kergemaks. Lisaks sellele võiksin ma liigelda rohkem jala, kuna kõik mu sihtpunktid – töö, kodu, pood, jäävad kõigest paarikümneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Kolmandaks, söögi ja joogi tarbimisel olen ise ka veendunud, et tarbin liiga palju ja viskan samuti ära liiga palju. Toitu olen hakanud valmistama nüüd aga kaheks õhtuks, et ära tuleks visata vähem toitu, aga ikkagi juhtub nii, et suur osa toitu rändab prügikasti. Poes käimisel võiks kasutada ostunimekirja, et koju ei ostaks liiga palju mittetarvilikku ja üritada olla säästlikum toidu tarbimises.
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas. Teisi hääli
................................................................................................ 7 5 KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 8 2 1 RAKVERE GROSSITOIDUKAUBAD KAUPLUS RAJA JA RAKVERE PÕHJAKESKUSE RIMI 1.1 Rakvere Grossitoidukaubad kauplus “Raja” Rakvere Grossi pood kpl Raja on selline pisikene pood, kust saab osta ära esmavajaliku, kuid kahjuks tihti ei ole seal olemas kogu kaupa , mida vaja. Raja pood on avatud E-P 9- 22ni. Seda poodi külastavad enamjaolt penisonärid ning need, kes peale kiiret tööpäeva tulevad asju ostma. Poes on olemas 3 kassat ning üks alkoholi kassa, see on pea kassa, kus toimub tavaliselt suurem müük. Poes on alati lahti 2 kassat ja kui rohkem rahvast, siis tuleb teine kassa juurde
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aasta
kui sellist veidi laiemalt ja kui selle alla panna ka toidu kasvatamine, siis maaelus jätkus enda tarbeks toidu kasvatamine ka taasiseseisvunud Eestis. "Ürgne" põlluharimine tegi moevooludest tingituna tagasikäigu 1990te lõpul ja 2000te algul, kuid tänaseks on maaelu ja isekasvatamine saanud üha populaarsemaks elustiiliks. Kõrvutame nüüd möödunud sajandi maaelu kõrvale linnaelu on aegu, mil linnas valitses toidunappus (kuna linnas ise ei kasvatatud), on aegu, mil linnas käis pidu ja pillerkaar ning ka toidu nautimine kujunes üheks ajaveetmisviisiks. Sajandi alguses ja maailmasõdade ajal kannatati linnas nälga, seevastu 1930. ndate linnaelu on ehe näide pillavast ja nooblist elustiilist. Nõukogudeaja eesti köögist olen varem juba pikemalt kirjutanud ning seda teemat uuesti lahti harutama siin ei hakka
Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond. Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest. Maainimesed on enamjaolt rahulikud ja töökamad. Linnakodanikud seejuures edukamad, haritumad ja julgemad. Maal elades tuleb teha palju füüsilist tööd ja vaba aega veedetaks perekonna seltsis. Linnas elades
Paide 2016 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Paide haigla, halb teenindus............................................................................... 5 One dream riidepood, halb teenindus................................................................8 Paide Meie pood, vastuvõetav teenindus...........................................................8 Paide KLICK AS, hea teenindus.........................................................................10 OÜ M.Põder, hea teenindus..............................................................................11 Kaie juures, halb teenindus..............................................................................12 Kauplus One dream, hea teenindus...............................................................
Seal oli hea teenindus ja sõbralik õhkkond. Maxima asub Paide sissesõidul väga heas ja nähtavas kohas. Lahtioleku ajad on inimestele meelepärased. Sissepääs poodi on silmnähtav ja arusaadav. Esmamulje oli väga meeldiv. Teenindaja oli sõbralik ja abivalmis. Kassasse suundudes tervitati viisakalt, toimus silmside ja lahkudes sooviti ,,Head aega". Raha käsitlemine oli kiire ja korrektne. Teeninduse korraldamine: Kassasid oli piisavalt, et ei pidanud seisma pikas järjekorras. Pood on suur ja abi otsimiseks liikusid ringi ka teenindajad, kellelt sai abi küsida. Selle koha plussid: · Soodsad hinnad, · Hea teenindus, · Sõbralikud teenindajad, · Hea asukoht, · Parkimisvõimalus. Kadri Tare Peale kooli läksin Türile, et autokooli minna. Sinna oli veel aega siis mõtlesin et peaks midagi sööma natuke. Lähim koht oli Kadri Tare ja otsustasin sinna minna. Leti juurde minnes ei olnud seal järjekorda ega midagi
enamasti on maal ikkagi puhtam õhk kui linnas. Väljaspool linna on tavaliselt vähem ka kuritegevust , sest kes läheb ikka tuttavalt inimeselt varastama ? Maakohtades on sõbralikud inimesed, mitte et seda ei saaks linna inimeste kohta öelda, aga väikeses kohas elades märkavad inimesed kiiremini, kergemini teiste probleeme ja on neile abiks. Maale kipuvad elama tavaliselt veidi rahulikuma loomuga inimesed, kes soovivad nautida loodust ja vaikust. Enamasti propageeritakse siiski linnaelu, peaaegu kõik on koondunud juba sinna. Aga kas siiski ei peaks mõtlema sellele, mis on tegelikult tähtis rahulolule. Mitte, et kõigil oleks hea elada maal , on kindlasti inimesi kes on n.ö linnainimene, kuid minu arvates peaks riik ning ka ühiskond vältima niivõrd suurt linnastumist. Vaevalt, et keegi sooviks olla n.ö tilk meres peaaegu mittekeegi. Minule tundub, et seoses massilise linnastumisega väheneb inimestes ka hoolivus
Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu- müügisuhtlemises/tehingus Müümine on tarbijale ja tema soovide ja vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus. Me kõik oleme müüjad, sest müümime ei tähenda ainult mingisuguste kaupade vahendamist. Peale füüsiliste kaupade müüme meie oma oskusi, oma ideid. Hea müügioskus on igasuguse ärilise edu alus. Muidugi pole mingisugust kahtlust, et edukas müük ei sõltu üksnes oma toote põhjalikus tundmises vaid ka enne igat ostu- müügi tehingut tuleb ka ette valmistada. Suurele hulgale inimestele on müümine peamiseks tööks. Müüja on inimene, kellel on võimed ja tahe teisi teenindada ja mõjutada. Mõned neist saavad sellega suurepärastelt hakkama, teised aga peavad selle nime tegema suuri pingutusi. Enamus müügiinimesi tegutseb iga päev lootusega, et äkki mõni klient ostab nende käest. Kuid pelgalt lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on küll v
Kuid lapsed moodustavad oma isiklikud avalikud kohad mänguväljakud ja pargid, kus võib samuti toimuda suhtlemine täiskasvanutega. Laste jaoks arvatakse õige olevat kindel kodune keskkond. Paljud arvavad, et on vale, kui lapsed reisivad koos ränduritega, on mustad ja pesemata. Selliseid vanemaid on süüdistatud lastelt normaalse elukeskkonna varastamises. Kuna lapsed on väikesed, ei saa nad ise otsustada, mida nad elult tahavad ja kuna neid pole kasvatatud rahulikus ja turvalises kodukeskkonnas, ei oskagi nad muud tahta. Nende jaoks ei oma tähtsust koht, kus nad hetkel on vaid see, et nende eest hoolitsetakse ja neid armastatakse. Nagu on suhted ja vastuolud inimeste vahel, võivad vastandlikud olla ka linna- ja maapiirkonnad. Nii linnale kui ka maale on omased teatud tunnused, mis sobivad ainult tema tingimustesse ja ei sobi kusagile mujale. Üheks selliseks nähtuseks on ka
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Särevere õppekoht Reelika Vinter KM2 Klienditeeninduse uurimustöö Juhendaja: õpetaja-metoodik Ruth Muru Paide Särevere 2010 SISUKORD Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Kümme situatsiooni koos lühihinnanguga........................................................................ 4 2 Paide säästumarket......................................................................................................... 6 3 Paide kaubamaja............................................................................................................. 7 4 Koeru konsum..............................
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077
Lähtuti tervik printsiibist ja küsiti kuidas ning millega ma sooviksin oma ostu kanda. Seekordsel kogemusel pidas teenindaja teeninduslikku pakkumist põhikohustuseks, ta usaldas kliendi ja teenindas peremehe tundega. Sain teenindusliku mõttelaadi osaliseks. 09.01.18 5 On külm hommikupoolik, aga poodi sisenedes saan sooja naeratuse osaliseks, mind tervitatakse ja tervitan vastu. Plaan on tagastada eelneval korral ostetud kampsun, pood on täis allahindluseid, leian endalegi mõned sobivad esemed. Kuulen kuidas teenindaja abistab minu läheduses asuvat vanemat meesterahvast ja pakub abi soomlastele. Tunnen poes olles täielikku rõõmu ja rahulolutunnet. Eseme tagastamine läks väga kergelt, teenindaja pakkus välja kinkekaardi võimaluse mida saaksin kahe aasta jooksul realiseerida. Mulle see idee sobis ning enne lahkumist ostsin veel särgi ja tagi. Mulle sooviti ilusat päeva meeldiva naeratuse saatel.
Eesti riik on meie endi nägu Eesti riik on meie endi nägu nii ta tõesti on kuna me ise ju korraldame elu eestis mitte keegi teine. Eesti riigil on nii häid kui ka igasuguseid halbu külgi. Minu jaoks on Eesti kodu ja ma ei vahetaks enda elukohta mingi muu riigi vastu. Räägiks siis nüüd Eesti headest külgedest. Hariduse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal ning esimesel kohal on meie kuulus naaber Soome. Hariduse poolest oleme sellepärast nii heal kohal kuna väga hea protsent meie riigi kooliealistest käivad ilusti koolis ning saavad nii häid teadmisi kui ka tulemusi. Meie riigis on ka väga palju häid sportlasi olnud läbi aegade. Hiinas lööb lained näiteks Baruuto (Kaido Höövelson). Meil on ka palju teisi häid sportalsi ning maailmameistreid ja olümpiavõitjaid. Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi tarbimine väga suureks p
o Ökoloogiline lähenemine: Hiljem hakati pigem rõhutama vastastikust sõltuvust linna erinevate osade vahel nii ruumis kui ajas · LINN elustiili valik (Wirth) interaktsiooni teooria o Anonüümsus o Avatus, mida maapiirkonnas nt võib olla raske leida o Võimaluste mitmekülgsus · George Simmel linnaelu mõjutab oluliselt inimeste mõtlemist ja käitumist: impersonaalsus, kiirus, ratsionaalsus (sõbralikkus ja soojus isiksuse nõrkus); positiivne on aga vabadus · Linnastumine kui elustiil - Wirth o Linnastumise on üks sotsiaalse eksisteerimise vorme o Elamine tihedalt koos teistega ilma neid teisi siiski tundmata o Kiire elutempo o Pidev kontakt inimestega, samas sügavuti minemata
põhimõtteliselt iga hommik parkla üle käivad. Talvel lükatakse lund ka usinalt, et mahub ilusti parkima. Hoone välisilme ja Hoone on välimuselt selline Väliselt on väga suur ja uhke välireklaam nagu Selveri poekettide maja. Sees mitmeid poode ja standart ette näeb. Ehk siis suhteliselt palju avarust. Väljas suur Selverilogo ning suur Edu Keskuse silt aga otseselt Konsumile ei viita midagi. 7 Lähipiirkonnas pakutavad Bauhof, Säästumarket, Keskuses sees solaarium,
annaabi.ee 
