Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ma tean, et ma midagi ei tea". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsimusi, esimesest, uudishimulikud, ootavad, asjale, oskagi, ununeb, tuleta, saades, maalim, mõistatusi, aimugi, veendumused, kahtluse, avastada, teadlane, piisk, inimelu, huvitab, valdkond, uurimaTarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõppimine, iga uus teadmine on s
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde uusi tarkusi. Ja nii se
Hariduse varjupool Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, aga kas ikka puudub? Aja jo
Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle väga uhked, sest tuntakse, et ollakse tark. Saades vanemaks, lõpetades põhikooli, on noormehed ja neiud enesekindlad ning enda meelest juba küllaltki targad. Nii mõnigi neist jätab haridustee pooleli, et hakata suurt raha teenima. Kuid pettumus saabub peagi: polegi seda tarkust nii palju, et elus läbi lüüa. Avastatakse, et puuduliku haridusega pole tänapäeval peaaegu midagi peale hakata, sest on vaid mõned väga üksikud ametid, kus nn labidamehi on vaja
kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlema, millest need osakesed võiksid koosneda. Nüüdseks on sellest välja kujunenud terve omaette teadusharu –
selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et ta teab kõike. Kui kuulus teadlane Albert Einstein leiutas tänapäeval tuntuima valemi E=MC2, ei andnud see ühtigi talle vastuseid oodatu kohta, hoopis vastupidi tekitas uusi küsimusi juurde. Samuti on ka inimeluga: mida rohkem aastaid ning vastuseid juurde tuleb, seda rohkem küsimusi tekib ning kujuneb välja arusaam, et parem on rahulduda vaid mõne antud hetkel tähtsamaga, sest kõigile küsimustele vastuste tagamine on lihtsalt võimatu. Heather Graham'i romaanis ,,Nägemine" olid peategelasteks kaks aardekütti, kes tegutsesid üüratutes merepõhjades. Nende eesmärgid olid küll head, kuid erinevus märgatav:
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmi
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis pole selle jaoks ae
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-s
anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On usutud, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Sõna on jumala kujund, kes vahendab sealpoolset Jumalat siinpoolsele maailmale. Sõnadega on loodud maailm(,,saagu
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesi
Üldjuhul olen arvamusel, et tõsiselt rahulolev inimene ei saagi olla eriti tark. Teose põhjal võiks väita, et Wagner oli üsna rahulolev. Faust oli aga otsija. Otsija ei saa olla eluga rahul, sest otsija mõtleb ja avastab alati midagi uut. Uued teadmised ei pruugi aga alati õnne tähendada. Kes rohkem teab, see rohkem ka annab. Nagu öeldakse:"Teadmatus on õnnistus.".Rumalad on kogu elu vältel rahuolevad, vanemaks saades avastavad, et pole oma elus midagi saavutanud. Targad aga pole elu jooksul rahul endaga ja heal juhul saavutavad rahuolu alles surma eel. 11. Faust oli Mefistost peajagu üle ja alati sammuvõrra ees. Põhimõtteliselt päästis Fausti tema headus inimeste suhtes. Ta nii meeleheitlikult otsis võimalusi, kuidas inimeste heaks miskit teha ja need ta ka leidis. Mädasoost sai inimestele uudismaa, mis tõi jõukust ja õnne
Kuidas võiks õppesüsteem muutuda? Paljudele inimestele ei meeldi koolis käia ja nad teevad seda lihtsalt sellepärast, et see on eduks ja kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik. Kahjuks hävitab see, kui inimene teeb pidevalt midagi, mis talle tegelikult ei meeldi, kirge. Selletõttu peakski looma uusi süsteeme ja mõtlema välja, kuidas õppesüsteemi paremaks muuta. Kui ma küsin üliõpilastelt, mida nad peale ülikooli teha tahavad, siis mitte ükski pole osanud mulle vastata. Paljudel on küll mingisugune nägemus, kuid see on hägune ja pole konkreetne. Milleks õppida neli aastat koolis mingit eriala, kui inimene isegi ei tea, kes temast peale kooli saab? Juba kogu selle aja vältel võiks ennast täiendada ja luua kindlad eesmärgid. Kui ma tean juba ülikoolis olles, mida oma elus saavutada tahan ja mida mulle ülekõige meeldib teha, siis pole mul ka probleemi hommikul üles ärgata ja minna loengutesse. Selleks, et näha maailmas mu
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
(113). Suuremaid kingitusi, mida saad teisele inimesele teha, on kinkida neile oma jäägitu tähelepanu. Tõeline kuulamine on parim viisakusavaldus. Tundmatut nõrkust ei ole võimalik tugevaks küljeks muuta. (Pead eelnevalt teadma oma puudusi, et neid kõrvaldama hakata.) Halb kuulaja katkestab teiste juttu, lõpetab teiste inimeste eest lauseid, harjutab mõttes vastust samal ajal kui teine räägib. Kuidas arendada agressiivset kuulamist: 1)esita avatud küsimusi ja KUULA vastuseid(Mida saaksin teha, et sind sinu töös paremini aidata?) 2)Esita ,,reibastavaid" küsimusi, mis aitavad inimesi avada ja sinuga head kontakti saavutada. (Mille tegemisest sa kõige enam rõõmu tunned?) Muide, vestlust juhib tegelikult see, kes küsimusi esitab. 3)Võta kuuldu lühidalt kokku ja sõnasta see ümber. Siis on teada, et oled kuuldust õieti aru saanud ja seda tajub ka vestluspartner.("Luba ma kontrollin, kas sain õigetsi aru...)
" (A. Schopenhauer) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld) · "Nälg on parim kokk." (Cicero) · "Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero)
midagi head. (Johann Wolfgang von Goethe) · ,,Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku · ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades niivõrd faktide omandamises. loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest
meelde kui etteantud algtekstid. (3: 96) Subjektiivse korrastatuse vormiks on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7-9 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali endale meelde jätta känkimine.(10) Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast. Hommikuti oleks vaja meelde jätta materjali, mida mpeab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. (10) 2.1.2 Info säilitamine Info säilitamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi nähtuse uurimisest siis ei pea neid otsast peale hakkama uurima,see oleks lihtsalt aja raiskamine. Meie ajal on uurimisi päris põhjalikult tehtud ja mingi nähtuse
Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt küsimusi, et kuidas sellise lapsega hakkama saada ja milline käitumine lapsel tegelikult ikkagi on? Inimesed tihti kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin selle referaadiga öelda, et erisusi pole ole vaja karta, vaid pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti vanemaid, seal kõrval. Muidugi sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks koolis õpituid teadmisi ja internetis olevaid allikaid.
vigur see on, ära usu teistele, kes võivad sind segadusse panna. · Teiseks tuleb probleemide uurimisel jaotada need väiksemateks osadeks. Väikseid probleeme on kergem lahendada. Siit on parem jaotada kõik probleemid osadesse nii väiksematesse kui võimalik on. Selleks, et oleks kergem pindalad leida, jaga ülesannet osadeks. Esiteks leida viguri külge, siis tuleta meelde valemit jne. · Kolmandaks tuleb mõelda süsteemselt ning tunnetamist alustada lihtsamatest asjadest, liikudes aina keerukamate poole. On vaja osata juhtida oma mõtteid nii kindla korra järgi, et see viimaks muutuks harjumuseks ja oleks süsteemne. Alustada tuleb kergematest asjadest pöördudes keerukamate juurde, arenedes ise enda. Alusta kõige pealt ülesanne teksti
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja m
väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omas too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel – kuigi üsna erinevates tähendustes – läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine, tema “jumala teenimine”, mis, nagu öeldud, seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist “Mis on X?” Näiteks – mis on hüve või mis on voorus. Sarnaseid küsimusi küsivad lapsed oma vanematelt, täiskasvanud inimene jätab sedalaadi küsimusi esitades endast kaasvestlejatele mulje kui naiivsest, lihtsameelsest inimesest. Sokratese dialektilises vestluskunstis ei olnud need küsimused aga sugugi nii lihtsad, kui nad esimesel pilgul võivad paista. Igapäevaelus saab sedalaadi küsimustele ka üsna mitmeti vastata, mistõttu polegi tõesti iseendast otsekohe selge, millist laadi vastust neile oodadakse.
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu
õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava funktsioneerimise kirjeldamisele. Huvi selle vastu, kuidas toimub mõtlemine sotsiaalses tegevuses, oli tühine. Kognitiivse revulutsiooni alusepanijaks oli Ameerika psühholoog, pedagoog Jerome Bruner (sünd. 1915). Piaget´lik intellekt Sveitsi teadlane Jean Piaget oli esmajärjekorras huvitatud teadmiste kujunemisest, tahtis geneetiline epistemoloog, s.t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis
Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna Huumor on parim ühendus inimeste vahel. W. Disney Huumoritunne on olemas kõigil, ainult mõned ootavad veel juhendeid, mille üle naerda. B. Andrejev Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.
põhjuste asjus täpsemat ja õpetamisvõimelisemat. Kõige teadmisväärsemad on esimesed alged ja põhjused, sest läbi nende ja nendest tunnetatakse kõike muud. Otsitav nimi langeb ühele ja samale teadusele, sest see peab olema see teoreetiline alus, kõigi esimeste algete ja põhjuste kohta, sest nii hüve kui ka põhjus, mille pärast, on üks põhjustest. Inimesi ärgitab filosofeerima imestus. Alguses imestati käepärast olevate kohatute asjade üle, edaspidi tõstatati küsimusi ka suuremate asjade kohta. Hämmelduja peab ennast mitteteadjaks, seetõttu on ka müüdiarmastaja kuidagi filosoof; müüt pannakse kokkuimestusväärsetest asjadest; filosofeerima hakati nitteteadmise vältimiseks, püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte kasu poole. Arusaamist otsitakse mitte kasu pärast, nii nagu nimetatakse vabaks inimest, kes on vaba iseenda, mitte teise inimese pärast, nõnda nimetame seda ainsana vabaks teaduste seas, sest ainult tema on iseenese pärast.
annaabi.ee 
