Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass) (33)

5 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?
  • Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?
  • Mis on mikroevolutsioon?
  • Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?
  • Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?
  • Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?
  • Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?
  • Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?
  • Milles seisneb olelusvõitlus?
  • Milles väljendub looduslik valik?
  • Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?
  • Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?
  • Mis on suguline valik ?
  • Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
  • Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?
  • Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?
  • Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?
  • Mis kujundab kohastumusi?
  • Milles võib avalduda käitumiskohastumus?
  • Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?
  • Milline on liigi bioloogiline määratlus?
  • Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?
  • Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?
  • Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?
  • Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?
  • Millest algab liigiteke?
  • Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?
  • Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?
  • Miks saavad kohastuda populatsioonid aga mitte üksikisendid?
  • Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil?
  • Milles seisneb loodusliku valiku toime?
  • Milline seos on loodusliku valiku eri vormidel kohastumisega?
  • Kuidas saavutatakse liigi geneetiline stabiilsus?
  • Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust?
  • Mis on makroevolutsioon?
  • Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?
  • Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni?
  • Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents?
  • Millest sõltub divergentsi ulatus?
  • Mis on konvergents?
  • Millised tunnused on homoloogilised millised analoogilised?
  • Mida tähendab evolutsiooniline progress?
  • Kuidas määratles J Ray liiki?
  • Milliseid uuendusi tõi K Linn� süstemaatikasse?
  • Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem?
  • Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi?
  • Mille alusel eristas C Woese organismide evolutsiooni suurharud?
  • Millised harud domeenid ehk ülemriigid kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?
  • Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?
  • Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?
  • Mis on liikide väljasuremise põhjused?
  • Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega?
  • Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi?
  • Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat?
  • Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?
  • Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?
  • Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?
  • Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?
  • Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?
  • Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?
  • Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia?

Lõik failist

Õpik lk. 71

  • Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?
    Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.
  • Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?
    Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel:
    • Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid);
    • kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest;
    • mutagenees puudub – populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone ;
    • populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest;
    • puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega.

  • Mis on mikroevolutsioon ?
    Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks.
  • Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?
    Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne , kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne geeni muteerumise tagajärjel suureneda organismide residtentsus antibiootikumile, vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju. Pealegi pole mutatsiooni kahjulikkus või kasulikkus midagi absoluutset ja jäädavat. Algselt kahjulik mutatsioon võib muutunud tingimustes osutuda kasulikuks ja vastupidi. Kindel on see, et mutatsiooniline muutlikkus annab evolutsiooni lähtematerjali.
  • Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?
    Geniimmutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide.
  • Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?
    Geenivool ehk geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
    Geenivoolu peamiseks tagajärjeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise (divergeerumise) pidurdumine (liigi terviklikkuse tagamine).
  • Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?
    Geneetiline triiv eh geenitriiv on alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
    Tingitud statilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. (nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt )
  • Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?
    Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel.


    Õpik lk. 75
  • Milles seisneb olelusvõitlus?
    Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega.
  • Milles väljendub looduslik valik?
    Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
    Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad .
  • Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?
    Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist.
  • Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?
    Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad.
  • Mis on suguline valik ?
    Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel.
  • Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
    Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas . Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Isendid säilivad oluliste muutusteta.
  • Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?
    Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus.
    Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju.
  • Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?
    Erinevalt suunavast valikust, mis muudab isendi kuju palju just elukeskkonna järgi, tekitab lõhestav valik ühest liigist lausa kaks erinevat rassi (nt. räim – kevad- ja sügisräimeks)







    Õpik lk. 79
  • Võrrelge kohastumist ja kohanemist!

    KOHASTUMINE
    KOHANEMINE
    loob, muudab ja säilitab looduslik valik
    toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele
    sobitumine uute elamistingimustega
    isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames
    tulemuseks: organismide kohastumus
    tulemuseks: kohanemus
  • Tooge näiteid organismide kohastumustest!
    *Mägisibulal on lihakad vett varuvad lehed
    *Kaktusel on lehed taandarenenud ogadeks, kuid vars on kujunenud lihakaks veehoidjaks
    *Karvasjalg-kakul öölinnuna on suured ja eriti valgustundlikud silmad
    *Lindudel on jäsemed kujunenud tiibadeks, et lennata ning kerged toruluud ning nende keha katab sulestik
  • Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?
    Varjevärvus on võimalikult loodusega sarnastes toonides (nt. viljapuu-lehekedrik on omandanud nii lehe kuju kui ka värvi, et teda looduses raskem märgata, jänes on suveperioodil pruunikas, et teda niitude ja metsa vahel raskem märgata, talveperioodil aga valge, et kergemini lumevärvusega ühte sulanduda – jääda märkamatuks kiskjate jaoks)
    Hoiatusvärvus on aga võimalikult neoonne või kirgas toon, mis hoiatab teisi liike neile liginemaks (nt. lepatriinude punakas värv annab märku nende ebameeldivast maitsest )
  • Mis on mimikri ? Tooge näiteid!
    Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga . Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga.
    Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne.
  • Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest!
    Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas:
    *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused .
    *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt;
    *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega.
  • Mis kujundab kohastumusi?
    Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate.
    Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena.
    Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel.
    Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline materjal ei võimalda sobivaid geenikombinatsioone kujundada kõigi võimalike keskkonnatingimuste suhtes. Samal põhjusel on aset leidnud paljude minevikust teadaolevate organismirühmade väljasuremine.
    Kohastumise tagajärjel kujuneb organismirühmal tunnus või omadus, mis aitab isenditel olemasolevates tingimustes paremini konkureerida teiste sama elupaika kasutavate organismirühmadega ja püsida oma elukeskkonnas. Uue liigi teke eeldab ka selliste tunnuste või omaduste kujunemist, mis looks ristumisbarjääri. Kõigist fenotüübilt eristunud rühmadest ei kujune kaugeltki uusi liike.
  • Milles võib avalduda käitumiskohastumus?
    saagitabamisviisides, lindude rändes, järglashooldes, tedremängus (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida) jne.
  • Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?
    Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev „kohastumisvõidujooks“ ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud.









    Õpik lk. 83
  • Milline on liigi bioloogiline määratlus?
    Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel.
  • Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?
    Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati.
  • Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?
    Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.
  • Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?
    Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon).
  • Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?
    Liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi). Bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumistühel alal elavate liikide vahel, nimetatakse ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks.
    Ristumisbarjääri põhjustavadki liikide iseärasused.
  • Millest algab liigiteke ?
    Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni.
  • Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?
    Liigitekke vormid: allopatriline , peripatriline, parapatriline ja sümpatriline.
    Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses.
    Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu.
  • Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?
    Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas – kalakajakas(Larus canus canus) ja järve-kalakajakas (Larus canus heinei).

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #1 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #2 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #3 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #4 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #5 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #6 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #7 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #8 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #9 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #10 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #11 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #12 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #13 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #14 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #15 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #16 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #17 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #18 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #19 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #20 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #21 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #22 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #23 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #24 Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1639 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 33 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kai Mänd Õppematerjali autor
    Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?Mis on mikroevolutsioon?Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?Milles seisneb olelusvõitlus?Milles väljendub looduslik valik?Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?Mis on suguline valik ?Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?Võrrelge kohastumist ja kohanemist!Tooge näiteid organismide kohastumustest!Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?Mis on mimikri? Tooge näiteid!Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest!Mis kujundab kohastumusi?Milles võib avalduda käitumiskohastumus?Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?Milline on liigi bioloogiline määratlus?Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?Millest algab liigiteke?Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid?Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil?Milles seisneb loodusliku valiku toime?Milline seos on loodusliku valiku eri vormidel kohastumisega?Selgitage kohastumuste suhtelisust ühe Eestis elava loomaliigi näitel!Kuidas saavutatakse liigi geneetiline stabiilsus?Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust?Selgitage, milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel.Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid!Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni?Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents?Millest sõltub divergentsi ulatus?Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist!Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised?Mida tähendab evolutsiooniline progress?Kuidas määratles J. Ray liiki?Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse?Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem?Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi?Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud?Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi!Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?Mis on liikide väljasuremise põhjused?Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega?Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi?Kumba eelistada – kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat?1.Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel.Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? TEEMAKOHASED MÕISTED !

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Evolutsiooniõpetus

    EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa k

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Evolutsioon

    tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16. Dinosauruste väljasuremise põhjustas meteoriidikatastroof. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiga. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega. 19

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    pdf

    Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

    Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

    Evolutsioon
    thumbnail
    8
    pdf

    Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

    ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Liigimääratlus ­ sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanempaari järglased. Praegu mitmekesisem natuke. --- Põhivend on siiski Karl von Linné ­ ,,Looduse süsteem". Liigid tulid koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klass jm. See on hierarhiline süsteem. Riik ­ hõimkond ­ klass ­ selts ­ sugukond ­ perekond ­ liik. Eesliited ülem-, alam-. Liikide nimetamise jaoks binaarne nomenklatuur. Esimene sõna perekond, teine liik. Ladinakeelse liiginime perekonna-osa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised.

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    doc

    Kohastumine - spikker

    *Adaptsioon ­ organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon ­ (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke ­ (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool ­ (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv ­ (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon ­ eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse,

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

    Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

    Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Mis on makroevolutsioon?

    Õige vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: a) geneetiline triiv, b) genoommutatsioon, c) looduslik valik, d) harjumine elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15

    Bioloogia




    Kommentaarid (33)

    s2mmike profiilipilt
    Kärol Valk: Täpselt õpiku järgi ju, loodan, et on ikka KÕIK õiged vastused ka!!!
    19:11 13-02-2012
    Dreamscaper profiilipilt
    Dreamscaper: oleks võinud selle aasta alguses leida :D
    00:54 19-12-2011
    reeeelika profiilipilt
    reeeelika: täpselt see mida mul vaja oli!
    03:13 12-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun