Kultuur, kunst, kunstiliigid (0)

Kunstiajalugu , tunnikonspekt 1, õpetaja Liis Reier

Kultuur ja kunst

• Kultuur(lad cultura ` viljelus, harimine) – inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset .
  

Kultuur

Aineline e materiaalne kultuur

Tehnika
Tootmisvahendid
Materiaalsed väärtused

Vaimne kultuur

Teadus

Kunst

Filosoofia
Kõlblus
Haridus

• Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles.
  

• Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt kujutav kunst, muusika , kirjandus, teatrikunst , filmikunst, koreograafia ).
  

• Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil on oma spetsiifiline keel nt.
  

Muusikas – meloodia , rütm , tempo,instrumentatsioon, ...
Maalikunstis – joonistus , värv, perspektiiv , koloriit, valgus-vari, ...
Kirjanduses – sõna, metafoor , allegooria , rütm, riim, ...
Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne.

• Kujutav kunst on kunstiliik , mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas.
  

Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika , maalikunst ja skulptuur . Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka arhitektuur , tarbe- ja dekoratiivkunst, fotokunst mis on samuti visuaalselt(nägemismeele abil) tajutavad ruumilised või pinnalised kunstid , ent nende teoste kunstilise lahenduse määravad kasutusotstarve ja tehnilised võimalused.

• Kunstiajalugu on kujutava kunst liikide (arhitektuur, maalikunst , graafika, skulptuur, tarbekunst ) ajalooline arengukäik. Seda uurib kunstiteadus.
  
• Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste omavaheliste seostega, kunstnike elu ja loominguga, kunstiteoste sisu ja vormiga, teiste kultuuridega võrdlemisega.
  

Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda ajaloo abiteaduseks.

Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis.

Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes.

• Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline.
  

Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel.
Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms)

• Religioon – usund , rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus.
  

• Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraali ja kõlblusnormid ja ideaalid on muutunud ja muutuvad ajaloos.
  

• Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Poliitikas osalevate huvigruppide eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine.
  

• Kriitika – (kr kritike ´hinnang) vigadele, puudustele ja vastuoludele osutamine
  

Kunstiliigid

Arhitektuur (lad architekton ´ehitusmeister) sakraalse ja profaanse ehituskunsti üldnimetus.

• Profaankunst – ilmalik kunst, mis pole seotud religioosse kultuse ega hardumusega vaid kaunistab igapäevaelu ja ühiskonda. Profaanehitiste hulka kuuluvad näiteks .................................................................................................
  
• Sakraalkunst on seotud mingi religioosse kultusega. Sakraalehitiste hulka kuuluvad näiteks .................................................................................................
  

Arhitektuuri mõiste hõlmab nii ehituskunsti kui ehitustehnikat.Lähtuvalt materjalist eristatakse kolme suurt gruppi: kiviehitus, tellisehitus, puitehitus. 19. saj. lisanduvad uudsed materjalid: raud või teras, klaas, betoon . Nii sakraal kui profaanehitised võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu kiriku ristikujuline põhiplaan jms). Varasemal ajal oli valdav osa arhitektuurist sakraalse iseloomuga ,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur.

Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on:

• Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks , neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef.
  
• Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur, portreeskulptuur , hauaskulptuur, monument vms.
  
• Ehitusplastika – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui väljaspool hoonet. Eristatakse dekoratiivset või hoonele praktilise eesmärgiga lisatud ehitusplastikat.
  

Eri ajastutel ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid.
Maalikunst – Kujutava kunsti valdkond , mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš -, õli-, pastell -, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal . Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid.
Religioosne maalikunst

Müüt ja allegooria

Aktimaal

Ajaloomaal

Portreemaal

Maastikumaal

Olustikumaal

Vaikelu

Abstraktne kunst
Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas tähenduses:
Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta

Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale
Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon.
Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete valmistamist . Kujundatakse ja teostatakse nt mööblit, keraamikat, rõivaid, klaasi- ja metallitöid, tekstiili jms. Tarbekunst püüdleb seejuures funktsionaalse ja esteetilise ühendamisele.
Kujundav kunst ehk disain jaguneb

• Ruumidisain ehk sisekujundus
  
• Tootedisain ehk masstoodangus olevatele esemetele esteetilise ja funktsionaalse kujunduse ning vormi loomine