Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Transport ja ekspedeerimine

1 Hindamata

Lõik failist

Autovedude klassifikatsioon
Territoriaalse tunnuse järgi:

Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires.

Linnasisesed veod

Linnadevahelised veod

Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades:

Balti riigid

Skandinaavia riigid

Lääne-Euroopa riigid

Ida-Euroopa riigid

SRÜ riigid
Kauba koguse järgi:

Täis- ja osakoormad

Grupikaup (ka tükikaup , väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised , mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega

Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg

Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

Mõisted: vedaja , veoaeg , veering , marsruut , interval, sagedus, veeremi läbisõit
Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti.
Veoaeg – ajavahemik , mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks.
Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul.
Vedaja –
Veeremi läbisõit -

Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud

autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m
poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m
autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m
autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni.

Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart
Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid:

lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu;

põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja juurde 75 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht;

surnute vedu;

jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu;

betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga;

postivedu

kahjustatud või rikkis sõidukite vedu;

meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike veoste vedu hädaolukorras

vedu autorongiga, mis koosneb M1 kategooria sõidukist ja O1 või O2 kategooria haagisest, kusjuures haagise täismass ei tohi ületada 3500 kilogrammi;

vedu autorongiga, mis koosneb sihtotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja O1 või O2 kategooria haagisest;’
spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi
- Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest.
- Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol.
- Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #1

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #2

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #3

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #4

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #5

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #6

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #7

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #8

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #9

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #10

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #11

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #12

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #13

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reiww Õppematerjali autor

1. Autovedude klassifikatsioon
Territoriaalse tunnuse järgi:
a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires.
i. Linnasisesed veod
ii. Linnadevahelised veod
b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades:
i. Balti riigid
ii. Skandinaavia riigid
iii. Lääne-Euroopa riigid
iv. Ida-Euroopa riigid
v. SRÜ riigid
Kauba koguse järgi:
c. Täis- ja osakoormad
d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega
e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg
f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit
Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti.
Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks.
Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul.

veol tegevusloa märkmik postiteenus logiraamat taotleja tegevusluba edastamine autorong

Sarnased õppematerjalid

doc

Autoveoseadus

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtu

Veokorraldus

docx

Reisijatevedu

juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami. 4. Isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab taksoveoloa alusel sõitjatevedu ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja omab taksojuhi kutsetunnistust. 5. Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ja koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomisaamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga. 6

Logistika

doc

Autoveoseadus

Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor

Veose veokorraldus

pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

Kategoriseerimata

pdf

Transpordivõrk 2.KT

II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeski

Transpordivõrk

docx

Logistika konspekt

TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik kom

Logistika

doc

Autoveoseadus referaat

Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta s?

Liiklus

docx

Kordamisküsimused-Transpo rdivahendid ja tehnoloogiad-Maanteeveod

Transpordivahendid ja tehnoloogiad. Maanteeveod. Kordamisküsimused. 1.Mõisted Sh. Veovahendid ja nende tüübid, registrimass, tegelik mass, teljekoormus, kandevõime, autorong, täishaagis, poolhaagis, ABS, ADR, AETR, ATP, CEMT; EURO IV, EURO V, EURO VI, ... Veovahendid ja nende tüübid: • vedukautod e sadulautod erinevate poolhaagiste ja haagiste vedamiseks • suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, veavad ka haagiseid) – Linnadevahelised jaotusautod on enamasti kolmeteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 8–9 m ning kandejõuga 8–12 t. • väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod – Tavapäraselt on linna jaotusautod kaheteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 5–7 m ja kandejõuga 5– 10 t. • kaubikud • madelautod • sihtotstarbelised veoautod erinevate veoste vedamiseks ja teenuste osutamiseks  Registrimass - registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass,

Transport

Rohkem sarnaseid