Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika - Dünaamika mõisted. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate 
kehade igasugusel vastastikmõjul jääv  [m1v1 - m2v2 = m1v1' + m2v2'] 
Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku 
Mitteelastne  põrge - kehad jäävad kokku 
 
Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina 
Kontsentratsioon - osakeste arv  ruumalaühikus  [m-3] 
F = 1/3 m0 n S deltat  v2 
Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand 
Reaktiivliikumine  - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 
 
Hõõrdejõud /takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on 
vastupidine  keha liikumise suunale 
Seisuhõõrdejõud  - suurem, kui liugehõõrdejõud [Fh = -F] 
Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] 
Veerehõõrdejõud  - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna 
liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) 
Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 
 
Keha liikumine vedelikus ja  gaasides  [Ft = ß * t] 
ß - takistustegur, sõltub keha  kujust , mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne 
[F *  delta  t = delta m * v] [N = ß * v3] 
 
müü - hõõrdetegur 
Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust  
Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud 
 
Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus -  deformatsioon  
Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma  esialgse  kuju 
Plastne  deformatsioon - keha oma kuju ei taasta 
Deformatsiooni liigid: tõmbe- ja surve;  väände ; painde; nihke. 
Kui keha juba väga väikse def. järel puruneb, siis keha on  habras
 
Elastsusjõud  - tekib kuju muutumisel, alati deformatsiooniga vastassuunaline, tekkepõhjuseks 
aineosakeste vaheline vastastikmõju 
Hooke 'i seadus - väikeste deformatsioonide korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kuju muutuse e. 
deformatsiooni suurusega [Fe = -k * delta l] l alg- ja lõpp-pikkuse vahe; k - jäikustegur 
Elastsusjõu potentsiaalne energia e. vedru potentsiaalne energia -  (tekib keha osade vastastikuse 
asendi muutumise tõttu) [Ep = k * delta l2 / 2] 
Elastsusjõud kehas [delta l = l - l0 - absoluutne  pikeneminedelta l / l0 = ε - suhteline pikenemine] 
Mehaaniline  pinge - suurus, mis võrdub kehas tekkiva elastsusjõu mooduli F ja keha ristlõike pindala 
S suhtega [δ = F / S - δ - sigma] 
  
Ringliikumine  - kõverjoonelise liikumise erijuht, trajektooriks ringjoon või selle osa 
Tiirlemine  - keha liigum mööda sirgjoonelist trajektoori ja selle raadiuse keskpunkt on väljaspool 
keha 
Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, 
keha ei saa vaadelda punktmassina 
Pöördenurk  - selle võrra pöördub  ringliikumisel  keha  asukohta  ja trajektoori kõveruskeskpunkti 
ühendav raadius [ƒ ; rad] 
Radiaan  - kesknurk, mis  toetub  kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega [360° = 2π 
rad; 1 rad = 57°; ƒ  = l / r] 
Pöörlemisperiood -  ajavahemik , mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] 
Pöörlemissagedus  - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] 
 
Joonkiirus  - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja  jagatis  [v = l / t] 
Nurkkiirus - võrdne ajaühikus sooritatava pöörde  nurgaga  [v = ω*r; oomega; ω = 2πf - 
pöörlemissagedus; ω = 2π/T] 
 
Kesktõmbekiirendus ringjoonelisel  liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati 
suunatud ringi  keskpunkti  poole [ak = ω2 * r] 
Tsentripedaaljõud - kõveruskeskpunkti suunatud jõud 
Tsentrifugaaljõud - ringi keskpunktist eemale mõjuv jõud;  virtuaalne  jõud 
 
Taevakehade liikumine toimub gravitatsioonijõudude mõjul [F = G * M * m / r2] 
[T = 2π √ R3 / G*M] 
1h 24min - aeg, millega tehiskaaslane (200km) teeb tiiru ümber maa 
 
I kosmiline kiirus - 8km/s, keha muutub maa tehiskaaslaseks 
II kosmiline kiirus - 11,2 km/s, keha  lahkub  maa mõjusfäärist ja muutub päikese tehiskaaslaseks 
III kosmiline kiirus - 42,1  km/s, keha lahkub päikesesüsteemist 
 
Kepleri seadused käivad planeetide liikumise kohta ümber päikese 
I - planeedid tiirlevad ümber päikese ellipsikujulisel trajektooril, mille ühes fookuses asub päike 
II -  tiirlemise  käigus katab planeeti ja päikest ühendav  sirglõik  võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala 
III - erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja päikese 
keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T 2
2

3
1  / T2  = r1 / r2 ] 
 
Geostatsionaarne  orbiit  - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal  
 
Inertsiaalne  taustsüsteem  - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või 
liigub ühtlaselt sirgjooneliselt 
Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne 
Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale  kiirendusega  liikuvas taustsüsteemis, suund on 
süsteemi kiirendusele vastupidine [Fi = m*a] 
Coriolise jõud - näiv jõud, mis mõjub liikuvatele  kehadele  pöörlevas taustsüsteemis 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Füüsika - Dünaamika mõisted #1 Füüsika - Dünaamika mõisted #2 Füüsika - Dünaamika mõisted #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PyroVx Õppematerjali autor
Füüsika mõisted dünaamikast.

impulss, elastne, gaasi rõhk, rohk, reaktiivliikumine, kontsentratsioon, hõõrdejõud, hõõrdetegur, elastsusjõud, ringliikumine, radiaan, pöördenurk, joonkiirus, nurkkiirus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

valgustatus luks lx lm/m2 m2·m-4·cd=m-2·cd radioaktiivse aine aktiivsus bekerell Bq s-1 neeldumisdoos grei Gy J/kg m2·s-2 ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J/kg m2·s-2 katalüütiline aktiivsus katal Kat s-1·mol Klassikalise füüsika kehtivuspiirkond – selle aluseks on Newtoni poolt formuleeritud 3 dünaamika põhiseadust. Klassikalises mehaanikas kasutatakse protsesside kirjeldamisel trajektoori mõistet, mis esitub diferentsiaalvõrrandi(tesüsteemi) abil. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine, mistahes ajahetkel. Taustsüsteem – on kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.

Füüsika
thumbnail
6
docx

Dünaamika kokkuvõte

Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks. Kui me teame keha algkoordinaati, algkiirust, massi ja mõjuvat jõudu, saame Newtoni II seadusest arvutada kiirenduse ning välja kirjutada keha liikumisvõrrandi. Liikumisvõrrand lubab keha asukoha välja arvutada mis tahes ajahetkel ning sellega ongi põhiülesanne lahendatud. Mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega

Füüsika
thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine ­ keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s ­ suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus ­ määratud suuna ja arvväärtusega Mood ­ vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjoonel

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

20. PÖÖRLEVA KEHA KINEETILINE ENERGIA. INERTSIMOMENT. STEINERI LAUSE. IMPULSIMOMENT Pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruuduga. Pöördliikumise kineetiline energia Ekp=Iω2/2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Ringliikumise kirjeldamisel kasutatakse ka impulsimomendi L mõistet, mis on

Füüsika
thumbnail
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

üles. Tõusu ajal keha kiirus pidevalt väheneb ja õhu vahelise hõõrdejõu takistava toime tõttu ning kõige kõrgemas punktis on lõppkiirus null v=o. kõige kõrgemast punktist alla tagasi maapinna poole laskudes on keha algkiirus null ja langedes keha kiirus pidevalt suureneb. ÜLESVISATUD KEHADE KIIRUSED POSITIIVSED JA ALLASUUNATUD KIIRUSED NEGATIIVSED. Aeg on võrdne keha üles ja pärast tagasi alla liikumisel. Kulgliikumise dünaamika 2 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka a. kaal vedelikku sukeldud kehal ja b. kaal inertsiaalses taustsüsteemis, mis loengumaterjalides hiljem käsitlust leiavad)- (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/sarnasused?

Füüsika
thumbnail
4
pdf

Dünaamika põhimõisted

2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4

Mehaanika
thumbnail
6
docx

Energia, pöördliikumine, mehaanika

Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine:  Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla)  Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga):  Lennu aeg t=

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika KT dünaamika

jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine 1) deformatsiooniga F a= 2)kiirenduse kaudu m Gravitatsioonijõud Seaduse Sõnastus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun