FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r
3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm; B1 - tooriku alglaius, mm; a - laienemistegur; D - valtside läbimõõt, m; f - hõõrdetegur valtside ja tooriku vahel. 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (H1, H2, B1, B2, F, D, ): Lahendus: Maksimaalne absoluutne õhenemine hmax: 1 1 = 1 - = 800 1 - = 23,89
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on hõõrdumine ja hõõrdejõud. ● Õpilane teab, mis on hõõrdetegur. ● Õpilane teab, mille poolest erinevad seisu- ja liugehõõrdetegurid. ● Õpilane oskab määrata hõõrdetegurit simulatsiooni abil. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/forces-and-motion-basics/latest/forces-and- motion-basics_et.html Teoreetiline osa: Hõõrdumine tekib kui kaks pinda puutuvad omavahel kokku. Hõõrdumine tekib sellest, et mikroskoopilisel tasemel ei ole pinnad silevada, vaid on krobelised. Nüüd, kui kaks sellist
Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem vedelikus ja veel väiksem gaasidel. Elastsusjõud on põhjustatud osakeste vahel tõmbe ja tõukamis jõududega.
Deformat. nim. Keha kuju või ruumala muundumist. Elastse deform korral võtab keha pärast välise jõu mõju lõp esialgse kuju tagasi. Plastilise deform korral leha ei võta pärast välise jõu mõju lõp esialgset kuju tagasi. Hooke- Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Fe= -kx Toereaksiooniks nim kehale mõjuvat toetuspinda või riputusvahendi elastsusjõudu. Gravitatsiooniseadus- 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ning pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele. Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud. Kehakaaluks nim jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha...
Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul. - keskmine hõõrdejõud laua tühikäigul.
27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. 31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35.Plastsed materjalid võtavad kergesti uue kuju ja säilitavad uue kuju. Rabedad kehad purunevad deformeerimisel kergesti
I variant 1. Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? 2. Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni II seadus. 4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
20.10.2017 1) Leida toereaktsioonid liigendites A ja B. (25p) = 0 | - cos 15° - cos 35° + 650 = 0, = 0 | sin 15° - sin 35° = 0, FA = 486,69 N; FB = 219,61 N. 2) Redel kaaluga G = 160 N ja pikkusega l = 4 m toetub vastu siledat seina ja hõõrdega põrandat. Hõõrdetegur põrandaga on = 0,35. Missugune on minimaalne nurk , mil redel on veel tasakaalus (ei hakka liikuma)? Missugused on sellise korral toereaktsiooni väärtused seina ja põrandaga? (25p) = 0 | - 0,35 = 0, = 0 | - 160 =0,
ja ei suuda lohukestesse tungida, nii muutub teepind suhteliselt siledaks, kaovad ka väljaulatuvad mügarikud, kuna vesi on nendega tasa. Õhukene jääkiht muudab jää pinna siledamaks ja seetõttu muutub tee libedaks ja autojuhil on kerge juhitavust kaotada. Vesi ei pääse rehvi alt välja ning rehv ei saavuta kontakti teega –väheneb hõõre tee ja rehvi vahel oluliselt. Suuna muutmise korral on sõidukil raske pöörata ja libiseb, sest hõõrdetegur on nii väike ja auto läheb inertsist edasi (keha tahab säilitada enda suunda) põhjustades mõnikord ka liiklusõnnetusi.
suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja vääne Näide: Kui paigutada palju raamatuid ühele riiulile, siis vajub riiul raskusest veidi allapoole, kuid kui võtta raamatud riiulilt ära, taastab see oma algse kuju. 6
8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)? Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud? Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest b)Deformatsiooni ulatusest 14
Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 8.8 Kuuskantmutter ISO 4032 – M24 – 8 Seib ISO 7090 – 24 – 200 HV 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. Tabelist valin: A A =353 mm2 Poldile lubatav tõmbejõud: −6 6 N A =0,9 A A∗σ Pf =0,9∗353∗10 ∗580∗10 =184,27 kN Antud juhul kasutan pingutusmomendi „rusikareeglit“, ehk meeterkeermetele hõõrdetegur keermepaaris = 0,15 ja hõõrdetegur kruvi pea all = 0,15. Pingutusmoment: M =0,2∗N A∗d=0,2∗184,27∗10 3∗0,024=884,5 N 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind. Toote nimetus Jaehind 100tk (eur) Kogus (tk) Hind kokku (eur) Kuuskantpeaga polt ISO 4017 – M24 x 45 – 153,87 4 6,15 8.8 Kuuskantmutter ISO 47,91 4 1,92 4032 – M24 – 8
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga. Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad). Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa
Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvuta hõõrdetegur. (Vastus: 0,25) JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6
pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def
Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal. Samuti on ülekoormuse all lendurid vigurlennu ajal ning autojuhid kiirendusega liikudes. 29.Hõõrdejõu liigid. Hõõrdetegur Seisuhõõrdejõud Kui keha on kaldpinnal, hoiab teda sellises asendis paigal hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema. Seisuhõõrdejõud on
liikuda. Tänu jalatalla ja maapinna vahel tekkivale hõõrdejõule suudame ennast edasi lükata. 27. Too näiteid, kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse. Talvel püütakse hõõrdejõudu suurendada liiva raputamisega kõnniteedele. 28. Kuidas hõõrdejõudu mõõta? Liugehõõrdejõudu saab mõõta keha ühtlasel vedamisel dünamomeetri abil 29. Kuidas hõõrdejõudu arvutada? Selgita tähtede tähendust ja ühikuid valemis. F=μ·m·g ,μ – hõõrdetegur,N- rõhumisjõud 30. Mida näitab hõõrdetegur? Hõõrdetegur näitab kui suure osa rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud. 31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest? Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab 32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud? veojõuga 33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? N on rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. 34
jääb keha paigale. 23. Liugehõõrdumine mis see on, valem, joonis. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga 24. Mis põhjustab hõõrdumist? Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad) 25. Mis on hõõrdetegur? Millest sõltub? Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. 27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist? suurendada - pinna karestamisega, kokku surudes. vähendada - määrete ja õlitega 28. Mida nimetatakse elastsusjõuks? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud
kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma esialgse kuju Plastne deformatsioon - keha oma kuju ei taasta Deformatsiooni liigid: tõmbe- ja surve; väände; painde; nihke. Kui keha juba väga väikse def. järel puruneb, siis keha on habras.
Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . ...
3.0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? VASTUS lehel: 78J (ilmselt oli siin midagi veel küsitud)
· Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna hõõrdetegur mäest alla suusatamisel kui poiss laskub raskusjõu mõjul mis on 5% suurem kui hõõrdejõud ja ning raskusjõud on 700 N
näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjärgulise muutumise protsessi. 3. Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kahjulik! Veeremine kuullaagri kuulide ja laagri võrude vahel - kuulid muudavad kuju või lagunevad ning loksudes kahjustavad ka laagri võrusi. 4. Miks on hõõrdumine kahjulik?
näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjärgulise muutumise protsessi. 3. Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kahjulik! Veeremine kuullaagri kuulide ja laagri võrude vahel - kuulid muudavad kuju või lagunevad ning loksudes kahjustavad ka laagri võrusi. 4. Miks on hõõrdumine kahjulik?
67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1. pikkus - meeter/m 2. mass - kilogramm/kg 3. aeg - sekund/s 4
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1.600 basaldi erikaal (1, lk 24) ...
Ka ei tohi unustada, et iga materjalitüübi kasutamine on seotud spetsiifiliste valmistamistehnoloogiliste nõuetega. Jagunevad metalseiks ja mittemetalseiks, esimestest on tuntuimad - Tinababiidid (DIN 1703) ja tinavaesed (<10%Sn) babiidid (DIN 1728), mis kantakse 0,1 ...2 mm kihina teras-, malm- või pronksliuale. Tänu pehmusele on hästi sissetöötuvad, samuti head soojusjuhid Füüsilised omadused • Pehme • Plastne • Kergesti töödeldav • Hea soojusjuht • Väike hõõrdetegur Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Babiit • https://annaabi.ee/babiidid@ • http://et.unionpedia.org/Babiit • http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/masinaele mendid/?KURSUSE_TEEMAD:LAAGERDUSED:Liugelaagrite_e hitus%2C_materjalid_ja_t%F6%F6tamine._Liugelaagrit e_m%E4%E4rimine_ja_tihendamine . • http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Babiit • https://en.wikipedia.org/wiki/Babbitt_(alloy) • http://wiki.vintagemachinery.org/BabbittWhatIsIt.ashx
Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7.Kahetonnise massiga auto, mille kiirus on 108km/h pidurdab. Hõõrdetegur kummide ja teekate vahel on 0,6. Määrata pidurdusaeg ja pidurdusteekond. 8.Mitu mooli gaasi sisaldab 20 liitrises balloonis temperatuuril 27C, kui rõhk balloonid on 20 atm. Mitu molekuli on balloonis?
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
5 Variant nr. A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Keermesliited õ.a 2007/2008 Ülesanne 2.1. Terasplaadid (S235J2G3) on ühendatud poltidega ning koormatud tõmbejõuga Ft. Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm
2 h kõrgus v kiirendus s tee pikkus a r t aeg l koormise kaugus toetuspunktist - gravitatsioonikonstant v .m kosmiline kiirus - hõõrdetegur R h g raskuskiirendus a kiirendus m1 m2 F . r 2 Gravitatsioonijõud P mg Keha kaal Elastsusjõud (vedru) Fe k x2 x1 Fh . N Hõõrdejõud N F Toereaktsioon
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate...
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...
F = Jõud (N) = universaalne gravitatsiooni konstant * mass (kg) * mass (kg) / kaugus kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal sõltub massist, kaugusest Maast ja kiirendusest. 7. Defineerida hõõrdejõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist või liikumist. Fh = * N hõõrdejõud(N) = hõõrdetegur * raskusjõud (N) 8. Defineerida elastsusjõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis taastab keha kuju peale välise deformatsiooni lõppu. Fe= kl elastsusjõud(N) = jäikus * muut *pikkus (m) 9. Defineerida impulss (+valem, valemi selgitus) e. liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis p = mV impulss (kg*m/s)= mass (kg) * kiirus (m/s) 10. Defineerida impulsi jäävuse seadus (+valem, valemi selgitus)
Protsessi skeem koos tähistega (F, H1, D1, H2, D2): 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lähteandmed: D1 = 200 mm = 0,2 m tooriku algläbimõõt, H1 = 400 mm = 0,4 m tooriku algkõrgus, H2 = 130 mm = 0,13m tooriku lõppkõrgus, Materjal - C45E, t= 1000 °C sepistamistemperatuur, f= 0,3 hõõrdetegur, v= 7 m/s vasara langevate osade kiirus, m/M = 1/15 vasara ja alasi masside suhe sepistusvasaral, Tt = 36 MPa materjali voolavuspiir töötlemistemperatuuril. Lahendus: Leian tooriku ruumala V: 0,2 = = 0,4 = 0,0126 = 12 4 4 Kuna tooriku ruumala ei muutu, siis: 4 4 0,126
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr. 3 TÕMBAMINE Variant nr. 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Anda protsessi skeem koos tähistega. Sooritada vajalikud arvutused: Leida vajalik tõmbeastmete arv n Leida vajalik lõõmutuste arv N Leida vajalik tõmbejõud F(N) esimesel tõmbel Kontrollida tõmbetingimust esimesel tõmbel Vastata lisaküsimustele Lähteandmed: Variant D1, mm Dn, mm f Re, MPa , ° µi µL 43 5,4 0,6 0,12 400 10 1,4 3,6 D1 tooriku läbimõõt, mm; Dn tõmmatud traadi lõpp...
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dü...
keha esialgset kuju. 12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus. Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15
F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib alati kehade vahel vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.)
Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ? See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13. Mis on impulss, tähis, ühik, valem Keha impulsiks nim. vektorsuurust, mis avaldub massi ja kiiruse korrutamisega. Tähis on p. P= m*v ühik= 1 kg* m / s 14. Sõnasta impulsi jäävuse seadus
A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping:
2) Kaldtee 3) Nurgakivi 4) Cheopsi püramiidi 1. teooria 5) Cheopsi püramiidi 2. teooria Liiva niisutamine Kahandab oluliselt pindadevahelist hõõrdumist Teadlased leidsid, et üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad Liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust, mistõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur Liiva niisutamise teooria Füüsikud viitavad pea 4000 aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile, kus hulk inimesi kelgul hiiglaslikku kuju lohistavad ning üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku. Kaldtee Plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Plokk keerati täisnurga võrra teise suunda, et teda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
