Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikum nr6 (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Veaarvutus


Juhuslikud vead langemisaja mõõtmisel (mõõtevahendi süst. viga: 0,05/T % s)
1 katseseeria (m = 43,8 g)
2 katseseeria (m = 87,3 g)
3 katseseeria (m = 131,7 g)
nr
ti,s
- ti,s
( - ti)2,s
nr
ti,s
- ti,s
( - ti)2,s
nr
ti,s
- ti,s
( - ti)2,s
1
14,69
-0,026
0,0007
1
12,18
0,104
0,0108
1
10,83
-0,042
0,0018
2
14,48
0,184
0,0339
2
12,40
-0,116
0,0135
2
10,73
0,058
0,0034
3
14,85
-0,186
0,0346
3
12,22
0,064
0,0041
3
10,84
-0,052
0,0027
4
14,61
0,054
0,0029
4
12,39
-0,106
0,0112
4
10,73
0,058
0,0034
5
14,69
-0,026
0,0007
5
12,23
0,054
0,0029
5
10,81
-0,022
0,0005
14,66
summa:
0,0727
12,28
summa:
0,0425
10,79
summa:
0,0117
4 katseseeria (m = 226,8 g)
5 katseseeria (m = 322 g)
nr
ti,s
- ti,s
( - ti)2,s
nr
ti,s
- ti,s
( - ti)2,s
1
8,76
0,04
0,0016
1
7,68
-0,03
0,0009
2
8,85
-0,05
0,0025
2
7,58
0,07
0,0049
3
8,77
0,03
0,0009
3
7,70
-0,05
0,0025
4
8,86
-0,06
0, 0036
4
7,58
0,07
0,0049
5
8,76
0,04
0,0016
5
7,71
-0,06
0,0036
8,80
summa:
0,0102
7,65
summa:
0,0168
= 14,66 s ∆ tj =
= 12,28 s ∆ tj =
= 10,79 s ∆ tj =
= 8,80 s ∆ tj =
= 7,65 s ∆ tj =
Juhuslikud vead tõusukõrguse mõõtmisel (mõõteskaala süst. viga: 5 mm)
1 katseseeria (m = 43,8 g)
2 katseseeria (m = 87,3 g)
nr
n2i,s
- n2i,s
( - n2i)2,s
nr
n2i,s
- n2i,s
( - n2i)2,s
1
46
0,40
0,1600
1
44
0,60
0, 3600
2
45
1,40
1,9600
2
45
-0,40
0,1600
3
48
-1,60
2,5600
3
44
0,60
0,3600
4
46
0,40
0,1600
4
45
-0,40
0,1600
5
47
-0,60
0,3600
5
45
-0,40
0,1600
46,40
summa:
5,2000
44,60
summa:
1,2000
3 katseseeria (m = 131,7 g)
4 katseseeria (m = 226,8 g)
nr
n2i,s
- n2i,s
( - n2i)2,s
nr
n2i,s
- n2i,s
( - n2i)2,s
1
43
0,00
0,0000
1
42
-0,80
0,6400
2
43
0,00
0,0000
2
41
0,20
0,0400
3
43
0,00
0,0000
3
41
0,20
0,0400
4
43
0,00
0,0000
4
41
0,20
0,0400
5
43
0,00
0,0000
5
41
0,20
0,0400
43,00
summa:
0,0000
41,20
summa:
0,8000
5 katseseeria (m = 322 g)
nr
n2i,s
- n2i,s
( - n2i)2,s
1
41
-0,60
0,3600
2
40
0,40
0,1600
3
40
0,40
0,1600
4
41
-0,60
0,3600
5
40
0,40
0,1600
40,40
summa:
1,2000
= 0,46 m ∆ n2j = mm
n2 = 0,46 m ± 0,0013 m, usaldatavusega 0,95
= 0,45 m ∆ n2j = mm
n2 = 45 ± 0,0064 m, usaldatavusega 0,95
= 0,43 m ∆ n2j = mm
n2 = 43 ± 0 m, usaldatavusega 0,95
= 0,0052 m ∆ n2j = mm
n2 = 41 ± 0,06 m, usaldatavusega 0,95
= 0,0064 m ∆ n2j = mm
n2 = 40 ± 0,08 m, usaldatavusega 0,95

Mõõtmiskatsete järeldus


Antud katse eesmärgiks oli pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontrollimine, mille kohaselt konstantse inertsimomendi I korral on nurkkiirendused (E) võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega (M) ehk E ~ M.
Jõumomendi M ja nurkkiirenduse E muutumist vastavalt koormiste massi suurenemisele kujutavalt graafikult on näha suuruste M ja E võrdeline suurenemine.
Seega kehtib uuritav seos E ~ M ning sellega on katseliselt tõestatud ka pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kehtivus.
Leitud süsteemi inertsimoment : I = 0,057 ± 0,0096 kg * m2
Praktikum nr6 #1 Praktikum nr6 #2 Praktikum nr6 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valerialera Õppematerjali autor
veaarvutus

Sarnased õppematerjalid

Arvutusgraafiline rakendusstatistika kodutöö exel
27
xlsx

Arvutusgraafiline rakendusstatistika kodutöö exel

i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33

Rakendusstatistika
Tee-ehitus I projekt
90
pdf

Tee-ehitus I projekt

Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda

Betooni puurimine
СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Tee-ehitus II projekt
57
pdf

Tee-ehitus II projekt

ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse

Betooni puurimine
HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika
Ökonomeetria MS3-1
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria
Molaarmassi krüoskoopiline määramine
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika




Kommentaarid (3)

jant profiilipilt
Jan Tumanov: hea materjal

aitas, aitäh
15:00 22-09-2010
lld91 profiilipilt
lld91: Sain oma küsimusele vastuse!
22:10 01-10-2011
carmenkivisild profiilipilt
carmenkivisild: hea! Aitäh!
19:55 12-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun