Impulsi jäävuse seadus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Impulsi jäävuse seadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel, vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis  Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille

Füüsika

4

docx

Füüsika I - Praktikum Nr.7: Impulsi jäävuse seadus

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine, balistilse Ballistiline pendel, vedrupüstol, pendliga. kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik.. Skeem: Kuuli kiirus määramine l 0 = ...... ±..... cm, D=.......±....... cm, R= ......±......... cm, M = ......±......

Füüsika

5

pdf

Füüsika praktikum nr. 8

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline keerdpendel, kuulid, ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS  Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli

Füüsika

5

docx

Impulsimomendi jäävuse seadus

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem:  Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M

Füüsika

10

docx

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemistelje

Füüsika

2

doc

IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM  Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik

Füüsika

4

pdf

Impulsimomendi jäävuse seadus

TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA Kuuli kiirus oli 3,62 ± 0,88 m/s, usaldatavusega 0,95. TÖÖ JÄRELDUS Selgub, et mehhanismi poolt lendu lastud kuuli kiirus on üllatavalt väike: umbes 13 km/h. Seega ei lennanud kuul kuigi palju kiiremini keskmisest jalakäija kiirusest (5 km/h). Ilmselt siis vedrumehhanism andiski kuulile nõnda väikese impulsi. Ka määramatus tuli oodatust suurem. Sellele aitasid kindlasti kaasa võimalik suur mõõtjast tingitud eksimus, aga ka lihtsalt sellised mõõtmised nagu R1, R2, T1 ja T2, sest kiiruse valemis esinesid nad ruudus olevatena, samuti oli valemis lahutamist, mis võis määramatuse kasvule kaasa aidata.

Füüsika

6

docx

Vedrupendli vabavõnkumine

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 TO: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõltuvuse uurimine. Vedrud, koormised, ajamõõtja, Vedrupendli sumbusvusteguri ja mõõteskaala, anum veega logaritmilise dekremendi määramine. Skeem: 3.Katseandmete tabelid Tabel 3.1 Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m± l ± (l), T ± T, T2 ± T2, k ± k, T0 ± N t ± t, s nr. m, g cm s s2 N/m T0, s Tabel 3.2 Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Vedru nr. ...., m= ..... ±

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)