kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju.
abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama.
15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja tegelasteks olid isikustatud mõisted, nagu Armastus, Surm, Tõde,Usk.
fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming) heksameetris poeem Burlesk jantlik Boccacio-novelli algataja, Beatrice-Dante B jämedavõitu koomika allikaks rahvajutud,külastas armastus, Dante isa
just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg, tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja
tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskonda, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist. Olulisemad teosed Lühinäidend "Naeruväärsed eputised". Komöödiad "Meeste kool", "Naiste Olulisemad teosed kool", "Tartuffe", "Don Juan", "Misantroop", "Ihnus", "Ebahaige".
Vaba mõtte levikusse suhtusid vanulikult nii absolutism kui aristokraatia, kirik ja puudus tugev kodanlus. Hispaanias ei levinud humanism filosoofilise õpetusena vaid rahvaliku impulsiivse tungina. Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev
Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele
Hispaania tegelikkusest "Koerte kõnelus" romaanid: "Galatea"(1585) pastoraalromaan, "Don Quijote" I 1605 II 1615 1)ajaviide kurvameelsetele, 2)rüütliromaanide pilkamine. Igavene vastuolu ideaalsuse ja reaalsuse vahel. Hispaanias mõjutasid teatrit suuresti itaalia näitetruppide külaskäigud. 16.sajandi I poolel viljeldi peamiselt lühinäidendeid:1)ekloogid; 2)autosakramentaalid (1-vaatuseline Piibli-aineline lühinäidend); 3)intermeediumid. Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne),
Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). klassitsism põhiliselt 17. sajandi kunstimeetod, mis seadis ideaaliks antiikkirjanduse ja -kunsti. Kirjandusteadusliku mõistena tuli klassitsism kasutusele 18. sajandi lõpus, mil hakati varasemat
Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
Remargid on süvafilosoofilised, st teatrikonventsioonidele lisaks on ka filosoofiline taust näidendit ei saa üksnes tegevuse kaudu tõlgendada. Paratekst zanri-, aja- ja kohamääratlused, kestus. Sekundaartekst kõik, mis pole dialoog. Draamateksti väline liigendus ehk tektoonika: · Vaatus klassikaliselt oli 35, nüüd 12. Jaotus sõltub kultuurist. Lääne teatris on alates 1h jagu kontsentreeritud näidendid kuni 4 vaatuse ehk 8h jagu näidendit. Lühinäidend tavaliselt 1 vaatus. · Pilt, stseen · Etteaste · Proloog eessõna. Epiloog järelsõna. Intermeedium · Süzee sündmused on samas järjekorras mis tekstiski · Faabula sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras · Lugu sündmused, mida fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Loo esitamispiirangud: · Järgnevuse printsiip segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. Hea on vaadata lineaarselt kulgevat lavastust.
Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad. Eddaluule on säilinud mitmes käsikirjas. Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline
,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne)
ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu
släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine
ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu
August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab". Eduard Berent, pikka aega Tallinna Saksa Teatri direktor (1869-1896), samuti Tartu suveteatri juht (1870-1891). 1904 tulekahju, uus baltisakslaste teatrihoone valmib 1918 ( = praegune Vanemuise väike maja). Tallinnas avatakse uus saksa teatri hoone 1910 (= praegune Draamateater). 4. Rahvusliku teatri sünd ärkamisajal. Koidula teater. 1865 aastal luuakse tartus selts "Vanemuine". Seltsi viiendat sünnipäeva 24. juunil 1870.
muljet. Tekib 19. sajandi prantsuse maalikunstis püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve. Ülekaalus eredad, säravad värvid. Paralleelseid käib kaasas piltidel nn 'uduloor'. Kirjanduses tekib 19. sajandi 80-ndatel, Eestisse jõuab 20. sajandi algul. Loobutakse realistlike eluliste seikade kujutamisest. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud luulega. Palju sõnamänge, stiil on mänglev ja kerge. Domineerima hakkab zanridest novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase ,,Felix Ormusson"). Subjektiivne suund, pinnapealne, tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu. uusromantsim- taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust,
Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama keskmes on igapäeva elu kujutamine
Ühel hetkel oli kaalutlev, tark ja harras, kuid järgmisel hetkel oli küüniline, rõve ning miski polnud talle põha. ,,Kadedad keeled" ja ,,Poodute ballaad". 54. Keskaja draama: zanrid ja nende iseloomustus. Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod Moralitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega Farss jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
Alates 15. sajandi lõpust =Näidendid võõrastemajade õuedel =Olid avalikud ja erateatrid Lavaehitus erinev =Oli rõdu =Oli poodiumilaaden lavakõrgendus Esimesed teatrihooned olid ovaalsed =Hiljem pingid seinte ääres ja mitu rõdu =Laval ja parteril puudus katus =Puudus eesriie =Kasutati muusikat Teater oli väga populaarne, sest temaatika oli lai Antiiktragöödia ehk koomiline lühinäidend Teatris olid vaid mehed C. Marlowe =1564 - 1593 Pärit vaesest kingsepaperest =Sai Cambridge'i ülikooli soosijate tõttu Oli algselt näitleja 1587 läks Londonisse =Oli ohtlik vabamõtleja =Peetakse ateistiks =Salapolitsei sai kaebusi -Piibli või usu tõttu 1593 tapeti segastel asjaoludel Londoni lähistel kõrtsis =Arvatakse, et oli salapolitsei poolt organiseeritud mõrv
traditsioon, luuletajana valis Kivi teise tee kui tema kaasaegsed, proosakirjanikuna ei olnud ühtegi kodumaist eeskuju. Esimene näidend ,,Kullervo" 1864, aine päineb eeposest ,,Kalevala", see on veel ebaühtlane teos ja elab enamasti peategelase jõul. Sellega kõrvuti kirjutas ta hoopis teist tüüpi näidendi, komöödia ,,Nõmmekingsepad", mis näitas, et autor on leidnud oma stiili, välismõjusid võib otsida taanlaselt Ludvig Holbergilt. 1866 ilmub lühinäidend ,,Kihlaus", on Kivi kompaktsemaid saavutusi. Samal aastal sündisid veel näidendid ,,Öö ja päev" ja tollal avaldamata jäänud lõbus sõdurifarss ,,Õlleretk Schleusingenis", Kivi parim täispikk komöödia pärast ,,Nõmmekingseppi". Sama viljaka aasta tulemuseks oli ka kaks ulatuslikku luuletsüklit, millest üks ilmus luulekoguna ,,Kanarbikumaa" ja teine ajakirja ,,Kirjallinen Kuukauslehti" veegudel, need luulesarjad tõstavad Kivi aastakümne kolmandaks suureks lüürikuks Oksase ja
t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. fantastika ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971) fantastilis-sümbolistlikke novelle sisaldav kogu "Saatus" (1917). farss komöödia liik, jämekoomiline olustikulise sisuga lühinäidend, millel oli suur menu 14. ja 15. sajandi Prantsusmaal. Farsse iseloomustavad kindlad tegelastüübid, nagu patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Tuntuim prantsuse farss on anonüümne "Isand Pathelin". Hiljem taandus farss jämekoomiliseks jandiks. Faust ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu
teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem
Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest,
Meeleolu päikseline, erk. Maalikunstis Monet, Manet, Renoir, skulptorid Rodin, Tolouse-Lautrec. Muusika: Grieg, Sibelius, Rimski-Korsakov, Ravelle; Eestis Eino Eller, Mart Saar. Kirjandus: tekkis 19. sajandi 80-ndatel, Eestis 20. sajandi algul. Loobutakse eluliste, realistlike seikade kujutamisest.. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud kujundliku keelekasutusega. Palju sõnamängu, stiil on mänglev, õhuline ja kerge. Zanritest hakkab domineerima lühivorm: novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase ,,Felix Ormusson"), kuid need on suhteliselt subjektiivsed, pinnapealsed, puudub sügav analüüs. Tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest teemadest ja ühiskonnakriitilistest probleemidest. Vastandatakse end sellele. Oluline on vormiline pool. Maailmas Thomas Mann, Gnut Hamsun. Eesti kirjandusse jõuab läbi Noor-Eesti rühmituse. Proosas Tuglas, Tammsaare loomingu II periood
annaabi.ee 
