tera suuruse poolest. Määratakse pendli lähteja väljalööginurgad ning arvutatakse valemite põhjal purustustöö ning löögisitkuse väärtused iga teimi kohta. Katsetamisel viiakse pendel ülemisse asendisse, milles: Pendli moment M=F L=m g L · M pendli mass = 5,98kg · g raskuskiirendus = 9,81m/s2 · L pendli pikkus = 0,54m Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos) Kulutatud energia leitakse seosest: KU=M(cos-cos)= Löögisitkus KCU tähistab purustamise eritööd ehk KCU=KUA · KU purustuseks kulunud töö, J · A teimiku ristlõikepindala, m2 Arvutused Pendli moment M=F L=m g L = 5,98 Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos)= (1-cos123)= 17,10 Kulutatud energia: KU=M(cos-cos)= 1. Teimik: 31, 68(cos0-cos123) = EI PURUNENUD 2. Teimik: 31,68(cos117-cos123) = 2,87J 3
• kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa; • Suhteline pikenemine 200-800%; • Löögisitkus (sisselõikega) 5-12 kJ/m²; • Erisoojus C⁰ 1,93 kJ/(kg*K);
Hinnatavad omadused on keemiline inertsus, madal hind, läbipaistvus, madal veeimavus, suurepärane elektriisolatsioon, omadused sünteesil kergesti varieeritavad, kahanemine tahkumisel kuni 5%. · Lahustub süsivesinikes (tolueen) Polüeteen markeeritakse tiheduse järgi · Kõrgtihe polüeteen HDPE · Lineaarse ahelaga (vähehargnenud, kuni 10 lühikest haru) · Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus · omab suurepärast keemilist vastupanu · Tundlik UV suhtes · Madaltihe polüeteen LDPE · Hargnenud ahelega (tugevalt hargnenud, pikad ja lühikesed harud, 20-40 haru) · Hea löögisitkus · Väga väike kõvadus ja tugevus · Hea keemiline vastupanu · Suurpärane dielektrik Polüeteeni kasutamine:
pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: marker nihik teimikud (tõmbeteimikud, löökpaindeteimikud) joonlaud külmkamber tangid tõmbetugevuse katsemasin löögisitkuse katsemasin Katsetulemused: Tõmbetugevuse katsete tulemuste tabel on esitatud viimasel lehel. Löögisitkuse katsete tulemused (KV): KATSE nr. Temperatuur, ºC Löögisitkus, J Purunemine 1 20 218 habras 2 -65 238 habras Kokkuvõte/järeldused: Enne tulemuste analüüsi tuleks mainida katsetulemusi mõjutavaid tegureid: tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatava markeri joone paksus ~1mm; tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus;
struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult
b. särdamine c. elektrolüüs d. flotatsioon Küsimus 5 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kloori kasutatakse Vali üks: a. Cu tootmisel b. terase tootmisel c. Ti ja Mg tootmisel d. Al tootmisel Küsimus 6 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus c. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Küsimus 7 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Palju süsiniku on FeFe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 0,02 % b. 2,14 % c. 6,67 % d. 4,3 % Küsimus 8 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
8.Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir? Sest sitketel materjalidel on suur katkeahenemise protsent ning neil seetõttu väheneb teimiku ristlõike pindala. 9.Milline seos on materjali tugevuse Rm ja kõvaduse vahel HB Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm 3 HB. LÖÖKPAINDETEIM 1.Millised on löögitugevuse näitajad? Purustustöö ja löögisitkus 2.Millest sõltub teimiku purustamiseks kulutatud töö? Pendli massist ja pikkusest, ning langemis- ning väljalööginurgast. 3.Mis on külmahaprus? Materjali hapruse suurenemist(sitkuse vähenemist) temperatuuri langedes nim. külmhapruseks 4.Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90? Tavaliselt võetakse sellisel juhul külmhaprusläveks temperatuur T50, so temperatuur, mille juures purunemispinnast on vähemalt 50% kiulist pinda; vastutusrikaste detailide korral aga
ülisuur allajahtumisaste c. suur allajahtumisaste d. väike allajahtumisaste Question 24 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Select one: a. kõvadust b. tugevust c. rabedust d. löögisitkust Question 25 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Select one: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
CaO osalusel d. N2 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn
Praktikum mehaanilised omadused löögisitkuskatse katseandmete tabel Materjal Soone tüüp Purustustöö KU Katse temperatuur või KV, J Termotöödeldud V-soon 132 J Toatemperatuur teras c30 Termotöötlemata V-soon 300 J ei suutnud Toatemperatuur teras c30 täielikult purustada Kokkuvõte/järeldused: Termotöödeldud terase c30 löögisitkus oli 132 J. Termotöötlemata terast aga ei õnnestunud täielikult purustada ning tänu sellele ei õnnestunud ka löögisitkust määrata.
keevitusvoolu seadistuse nupp MIG/MAG keevitussuudme skeem Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3) Standardi EN10025-2 järgi terase keemiline koostis: C = 0,23 0,24% Si = 0,60% Mn = 1,70% P = 0,040% S = 0,040% Muud: Cu = 0,60% Ülejäänud Fe Terase mehhaanilised omadused (toatemperatuuril): Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20% Löögisitkus klass (pikisuunas min.) temperatuuril -20°C on 27J Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks. Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid. Sobib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 1 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Koostaja: 2011 Töö eesmärk. Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2
Kahes suunas venitatud polüstüreenist kilet kasutatakse tihti värske toodangu pakkimisel, nt lehtsalat . Löögikindlat polüstüreeni kasutatakse piimatoodete pakendamisel, näiteks jogurtitopsid või joogitopside valmistamisel. Lisaks on klaasjat polüstüreeni hea töödelda ning sellel on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ning on tundlik UV- kiirgusele. Polükarbonaat Polükarbonaat on tugev ja läbipaistev materjal , millel on kõrge löögisitkus temperatuurivahemikus -40 - 115 C . Polükarbonaat on madala väsimustugevuse ja kulumiskindlusega ning lahustub mõningates orgaanilistes lahustites. Lisaks on polükarbonaat kergesti vormitav ja töödeldav. Polükarbonaadil on suur roll tehnikavaldkonnas, sellest valmistatakse lüliteid, releesi, arvuteid, telefonid, laserplaadid, disketid, elekrimasinate ja palju muud. Palju kasutatakse polükarbonaati ka koduses majapidamises, näiteks kasvuhoone klaasidena, lambikuplitena, akendena jpm.
Tallina Tehnika Ülikool Materjalitehnika instituut trollolooo MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Tehnomaterjalide labor Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Materjalide mehaanilise omadused Tugevus, plastsus ja sitkus Töö eesmärgiks on tutvuda konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ning nende määramise meetoditega. Tõmbeteim Tõmbeteimiga saab määrata materjalide tugevus-ja plastsusnäitajaid, mis määratakse
a. molaarmass on kuni 0,2 mln b. tihedus suurem kui H2O-l c. kõrge hind d. kristalliinne Küsimus 16 Milleste materjalide valmistamisega seotud kulud on kõrgemad? Vali üks või enam: a. termoplastid b. reaktoplastid Küsimus 17 Millist materjali toodetekse kõige enam aastas? Vali üks või enam: a. PET b. PVAC c. resoolvaigud d. epoksüvaigud Küsimus 18 Millised nendest väidetest on õiged PTFE puhul? Vali üks või enam: a. kõrge löögisitkus b. amorfne materjal c. kõrge pinnaenergia d. kasutatakse isolatsioon materjalina Küsimus 19 Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse PET:i? Vali üks või enam: a. pudelid b. kiled c. paneelid d. kiud Küsimus 20 Fenoovaikude rühma kuuluvad: Vali üks või enam: a. resoolvaigud b. polüestervaigud c. epoksüvaigud d. novolakvaigud
2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn < 1%, Al ülejäänud. 9. DIN 17851 Ti Al6 V4 – titaanisulam, alumiiniumi 6% ja vanaadiumi 4% 10
Response Answer A. N -25% B. MPa 50% C. J/m2 -50% (ruudus) D. N/mm2 50% (ruudus) Score: 10/10 8. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad? Student Correct Value Feedback Response Answer A. katkevenivus A 50% B. katkeahenemine 50% Z C. füüsikaline -50% voolavuspiir Re D. löögisitkus KU -50% Score: 10/10 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 61 mm2 ja töökoormus on 2 214N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 634N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=459 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=958 N/mm2 ja külmhapruslävi = -66 C ning kõvadus HRC 35
Student Correct Value Response Answer A. MPa 50% B. N C. J/m2 (ruudus) D. N/mm2 50% (ruudus) Score: 10/10 8. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäi Student Correct Value Response Answer A. löögisitkus KU B. katkeahenemine 50% Z Student Correct Value Response Answer C. katkevenivus A 50% D. füüsikaline voolavuspiir Re Score: 10/10 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbeko löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40.
Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Response Correct Answer Feedback A. kõvadusteim B. löökpaindeteim C. tõmbeteim D. surveteim Score: 6,7/10 7. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali tugevusnäitajad Student Response Correct Answer Feedback A. tugevuspiir B. kõvadus C. löögisitkus D. voolavuspiir või tinglik voolavuspiir Score: 10/10 8. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response Correct Answer Feedback A. Voolavuspiir on alati väiksem kui tõmbetugevus. B. Tõmbetugevus on pinge, mida materjal talub maksimaalselt, pärast seda puruneb. C. Tõmbetugevust ei või kasutada plastsete
Punktid 70,00/105,00 Hinne 66,67 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse kui Vali üks: a. tooriku materjal on liiga habras, et teda töödelda ilma toorikut kahjustamata (kõrgkarastatud sulamid, klaas, keraamika, pulbermetallurgilised detailid) b. detaili nõutud kuju on väga keeruline c. tooriku materjali löögisitkus on suurem kui 20J (temperatuuril -20 °C) d. nõutud tootlikus on suur (masstootmine) Küsimus 2 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Vali üks: a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasutatakse magneteid d. kui on nõutud detaili odavaim valmistamise viis Küsimus 3 Valmis Hinne 7,00 / 7,00
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Materjalide mehaanilised omadused. Tugevus, plastsus ja löögisitkus Aruanne Aron Alt 112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalidega. Täpsemalt nende
Joonis 5.1 Joonisel 5.1 on toodud ettekuumutustemperatuurid erinevate süsinikekvivalentide korral. Vähendades kombineeritud paksus 30 mm-ni pole ettekuumutus vajalik. Joonis 5.2 Joonte selgitus (soojussisestuse ja ettekuumutustemperatuuri suhe): üle punase joone termomõju tsoonis väike löögisitkus ja/või tugevus alla rohelinse vesinikpragude oht alla sinise mittepiisav läbikeevitus, liiga madal keevitusenergia üle musta termomõju tsoonis madalad mehaanilised omadused liigsest soojussisestuse tõttu Alates t8/5 = 5 s on termomõju tsoonis kõvadus alla 350 HV.
3. Löökpaine Variant 3. 1. Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad 2. Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, t 3. Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja 4. Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB 5. Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? C)löögisitkus 7. Mis on dislokatsioon? B)kristallvõre joondefekt 8. Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2 10. Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13
D. sitkus-ja plastsusnäitajad 0% 8. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad? Student Response Value Correct Answer A. katkeahenemine Z 50% B. katkevenivus A 50% C. füüsikaline voolavuspiir Re -50% D. löögisitkus KU -50% 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 5 mm2 ja töökoormus on 2 685N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 5 855N. Detaili materjali väidetavad mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=409 N/mm2 ja
Ei toodeta mitte ehitusmaterjale ja toidunõusid vaid tööriistu jne. Tehnokeraamika kujunes välja kuskil 1930-ndatel aastatel Saksamaal. Seda tänu sellele, et püüti kasutada keraamikat terase puhastreimisel. Aga kuna keraamika oli väga väikese tugeva ja suure haprusega, sis ei kasutatud teda laiemalt. Kuna tänapäeval on hakatud tootma eriti puhtaid pulbreid ja on hakatud rakendama kuumpressimist, on saavutatud keraamikale väga head omadused, nagu näiteks tugevus ja löögisitkus. Tänu sellele on nad kasutusel paljudes valdkondades, kus ei saaks muid matejale kasutada. Suuremates tööstusriikides on tehtud viimastel aastakümnetel kuni miljarditesse dollaritesse ulatuvaid investeeringuid keraamikatööstusesse, mille tõttu on välja töötaud palju uusi keraamilisi materjale ja tooteid. Tehnokeraamikaga on suudetud tänapäeval teha suurepäraseid elektrijuhte ja ka mittejuhte. Tehnokeraamika omadused:
d. keevitatavate detailide kiire jahutamisega Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised elektroodid kõrge niiskuseimavuse tõttu peab hoidma kuivatuskapis? Vali üks: a. tselulooskattega b. happelise kattega c. rutiilkattega d. aluselise kattega Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kesk- ja kõrgsüsinikteraste keevitusel eelkuumutuse kasutamise tulemuseks on: Vali üks: a. keevismetalli parem löögisitkus b. külmpragude väiksem oht c. kõik ülenimetatud d. keevismetalli madalam kõvadus Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage deformatsioonikiirus Vkr, kui terase keemiline koostis on järgmine: C = 0,4 % S = 0,030 % Si = 0,5 % Mn = 0,73 % Mo = 0,24 % P = 0,026 % Ni = 1,42 % Vastus andke täpsusega 2 kohta peale koma. Vastus: Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, Omab suurepärast keemilist vastupanu, On tundlik UV- kiirgusele LDPE Ulatuslikumalt hargnenud ahelaga, Madalatel temperatuuridel healöögisitkus, kuid väike kõvadus ning tugevus, Omab head keemilist vastupanu, On suurepärane dielektrik (väga väikeseelektrijuhtivusega) LLDPE Korrapärase struktuuriga polümeer, Kõrge tõmbetugevus ja löögisitkus, Parem sulavoolavus kui LDPE-l, Hea vastupanu kemikaalide jaUV-kiirguse suhtes
c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal.
5. Vedeliku ruumala Vv = = = 70 cm3 6. Pulbri absoluut maht V = Vp Vv = 100-70 = 30 cm3 7. Pulbri erimass = = = 2,8 g/cm3 2. Vedelik 1. Tühi mõõteklaas G1 = 106 g 2. Mahupiir V = 150 cm3 3. Mõõteklaas vedelikuga G2 = 254 g 4. Vedeliku kaal G = G2 G1 = 254 106 = 148 g 5. Vedeliku erimass = = 0,99 g/cm3 5 KATSE Metalli löögisitkus Määratakse kõige sagedamini Charpy- meetodiga. l- pendli pikkus (m) konstantne suurus l=0,535m Q- pendli mass (kg) konstantne suurus Q=5,717 kg - langusnurk - tõusunurk b =7mm c =10mm Katse käik: 1
purunemata. Kõvadus - puidu omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile. Jäikus - omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral. Elastsus - puidu omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel. Plastilisus - omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed. Voolavus - on materjali võime plastiliselt deformeeruda koormuse mõjul, mis teatud mõttes ületab plastilise tugevuse piiri. Löögisitkus - on tehnikas võetud tinglik mõiste, mis iseloomustab materjali omadust löögikoormuste mõjul neelata tööd, seejuures purunemata. Elastsus ja jäikus. Elastsus on teatud materjalist keha võime välisjõudude mõjul deformeeruda (pike), kusjuures nende mõjude lakkamisel keha esialgne kuju taastub (deformatsioon kaob). Kui proovikeha mõjutatakse välise tõmbejõuga, siis materjali elastsuse tõttu see veidi pikeneb. Kui vardale mõjub
polümeer. Tema tootmine hakkas 1950-tes ja vaatamata sellele, et praegu temal on konkurent LLDPE, ta kõrgelt hinnatakse heade töötlemise ning optilise omaduste eest. 6. Teised polüetüleenid Lineaarne madaltihe LLDPE. LLDPE saadakse buteeni, hekseeni või okteeni lisamisel etüleeni polümerisatsiooni ajal, et anda vaiku sama tihedusega kui LDPE-l ja lineaarsus kui HDPE-l. · Korrapärane struktuur (keskmiselt hargnenud, 15-30 haru) · Kõrge tõmbetugevus ja löögisitkus · LDPE-st parem voolavus Ülikõrge molekulmassiga UHMWPE · Arvestatav kõvadus, vastupanu kriimustustele ja kulumisele · Suurepärane keemiline vastupanu · Suure sitkusega, kuid ei ole sulatöödeldav (töödeldakse kummiolekus) 4 7. PE kasutamine Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel
Vali üks: a. avalõikamine, tõmbamine, puhastamine b. väljalõikamine, avalõikamine, painutamine c. tükeldamine, sügavtõmbamine, äralõikamine d. väljalõikamine, sügavtõmbamine, äralõikamine Küsimus 14 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur Küsimus 15 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel painutusstantsi elementidil on kõige suurem mõju painutamise jõudule? Vali üks: a. templi ja matriitsi raadiused b. matriitsi ava laius ja matriitsi raadius c. matriitsi ava laius ja templi raadius d. painutusjoone pikkus ja matriitsi raadius Küsimus 16 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt. Termiline destruktsioon algab 300C juures. Maksimaalne polüpropüleenist toote ekspluateerimise temperatuur on 120-140C
endab oluliselt löögisitkust. Termomehaaniliselt töödeldud terastes viib liigne termomõju tsooni kuumutus noolutuseni ja mehaaniliste omaduste langusele. Eelkuumutuse temperatuuri all mõistetakse detailide temperatuuri enne keevitamise alustamist. Läbimiteva- helise temperatuuri all mõeldakse mitmekihilise õmbluse korral keevismetalli ja õmbluse lähiala temperatu- uri enne keevitamise alustamist. Joonis 5.1 - temperatuuritolerantsid punane - termomõju tsooni väike löögisitkus või tugevus roheline - vesinikpragude oht sinine - ebapiisav läbikeevituse suurus, materjal ei ole terves paksuses läbi keevitatud ebapiisava keevitusenergia tõttu must - termomõju tsooni alanenud mehaanilised omadused noolutusefekti tõttu. Joonis 5.2 - süsinikekvivalent Joonis 5.3 - soojussisestus Joonisel 5.1 on ära toodud eelkuumutustemperatuurid. Ettekuumutusprotsessiga välditakse termomõju tsoo- ni kiiret jahtumist ja karastusstruktuuride teket
Staatilisel koormamisel tõmbeteimiga määratud metallide tugevusomadused: voolvauspiir, tõmbetugevus.Ühik N/mm2. Lisaks määratakse materjali plastsusnäitajad: katkeahanemine, katkevenivus. Surveteimiga määratakse samad tugevusomadused, mis tõmbeteimiga: voolvuspiir, survetugevus. Dünaamilisel kormamisel määratavad omadused: löökpaindeteimiga määratakse materjali löögisitkus, mida tähistatakse KU või KV. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteimid on reglementeeritud: tõmbe-surve, painde ja väände korral. Pingetsüklite ja deformatsioonide korral. Pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral. Kõrge ja madaltsüklilise väsimuse kõrral. 5. Kristalliseerumine. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine. Amorfse struktuuriga metallisulamid.
vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. 2 Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam, kus süsinikusisaldus on piires 0,7%...1,3%. Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused. Süsinikusisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus, kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus. Peale nende sisaldab süsinikteras räni (kuni 0,4%), mangaani (kuni 0,8%), väävlit (kuni 0,06%) ja fosforit (kuni 0,07%). Mangaan Mn ja räni Si on kasulikud lisandid, mis suurendavad terase kõvadust, tugevust ja jäikust, kuid vähendavad samaaegselt terase plastilisust. Väävel ja fosfor on terasele kahjulikud lisandid. Väävel muudab kuuma terase hapraks, fosfor aga külma terase hapraks. Fosfor vähendab terase sitkust ja tugevust. Väävel vähendab lisaks terase sepistatavust
· Lisada mõõteklaasi vedelikku kindla mahupiirini V · Kaaluda mõõteklaas koos vedelikuga G2 · Arvutada vedeliku mass valemi abiga G=G2-G1 · Arvutada vedeliku erimass valemi abiga Y=G/V 3.Saadud tulemused Tühimõõteklaas : G1=104 g Mahupiir : V= 150 cm3 Mõõteklaas +vedelik : G2=250 g Vedeliku kaal : G=G2-G1= 250 104 = 146 g Vedeliku erimass : Y=G/V = 146 /150 = 0,97 g/cm3 4. Joonis 9 Töö nr 3. Metallide omaduste määramine . 1.Löögisitkus 1. Töö ülesanne Määrata metalli omadus, näiteks milline on tema sitkus .Selleks tuleb teha ka katsed mille tulemusel on vaja saada vajalikud andmed. 2.Töö käik · Määran löögistikkuse Charpy meetodiga * l = pendli pikkus l=0,535 m Q = pendli mass Q= 5,717 kg = langusnurk = tõusunurk · Arvutada proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt valemi abil F=b x c · Määran alfa · Määran beta
inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste omadustega (tugevus, löögisitkus), mis on teinud nad konkurentsivõimelisteks ja mõningates olukordades (kõrged temperatuurid, agressiivsed keskkonnad) asendamatuteks materjalideks. Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks.
b. ainult sulamistemperatuurist c. kasutatavate seadmete piirangutest d. mehaanilistest omadustest Küsimus 9 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. noolutamist b. lõõmutamist c. rekristalliseerumist d. kalestumist Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. c b. a c. b d. d
kokku, arvutatakse proovikeha suhteline lühenemine ristlõike pindala suurenemise alusel. Dünaamilisel koormamisel (muutub jõud suure kiirusega, peamiseks katsetamise mooduseks on löökpaindeteim) määratavad omadused: löökpaindeteim-Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöökmikuga ja purustustöö määramises.(Määratakse löögisitkus KC-J/CM2 või Sitkus- KU või KV ühikuks J (K-Sitkus, U või V Näitab lõike kuju)) Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim- Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir δR, mis on suurim pinge, mida metall purunemata talub koormustsüklit N korda. Käsutatakse seadmeid, mis võimaldavad määrata proovikehade Väsimustugevust painde- , väände-või tõmbe-survekoormusega, samuti kõrgetel ja madalatel temperatuuridel või korrosioonitingimustes
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast
koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kasutusvaldkonna järgi - HDPE - kõrgtihe polüetüleen LDPE - madaltihe polüetüleen LLDPE - lineaarne madaltihe polüetüleen UHMWPE - ülikõrge molekulmassiga polüetüleen Termoplastid: nende omadused, kasutus. PE - Valdavalt lineaarne polümeer Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus Omab suurepärast keemilist vastupanu On tundlik UV-kiirgusele. Mitmesugused survevalutooted (rohkem HDPE, kui tugevus on oluline).Torud, kaabliisolatsioonid, lehtmaterjalid ekstrusioonil. Pudelid ja mahutid ekstrusioon-puhumisvormimisel (rohkem HDPE). Kiled puhumisvormimisel PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE PP tihedus on võrreldav LDPE-ga Hea keemiline vastupanu Kõrge väsimustugevus Eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus Madalatel
. Paksukatteliste (RR) elektroodide kate sisaldab suurel hulgal rauapulbrit, tekib palju raskestijuhitavat räbu. Tilga pihustav siire põhimetalli.. Õmblused ühtlased ja siledad. Seetõttu eelistatakse kasutada keevitamiseks allasendis. Avatud elektroodipakid võivad niiskuse käes imada vett ning siis tuleb neid enne kasutamist kuivatada temperatuuril 80...100 ºC umbes 2 tundi kuivatuskapis. Keevismetall sisaldab palju H2 ja O2, mistõttu õmbluse löögisitkus on madal. Keevitamiseks võib kasutada nii vahelduv- kui vastupolaarset alalisvoolu. Rutiilkatet kasutatakse laialdaselt roostevabade elektroodide valmistamisel. Aluselis-rutiilkate (RB) sisaldab aluselisi koostisaineid, mis parandavad õmbluse löögisitkust. hea plastsus. Keskmine tilkade siire põhimetalli. Parem RR elektroodist. kasutatakse torude keevitusel, juurekeevitusel ja kostrukts.õblustel Tselluloos-rutiil (RC) ühendavad endas mõlema katte positiivseid omadusi.
Andmed: D= 5 mm ; k = 30 ; d = 2,5 mm 3. Leiame kõvaduse valemiga: P = 30 * 5*5 = 750 (kg) 4. Terase puhul on kõvadus ja tõmbetugevus enam-vähem kindlas seoses 5. Tabeli järgi määratud terase mark on C46/33 ; Nõutud piirtugevus Töö tulemuste vormistamine 1. Kuulile mõjuv jõud P= 750 [kg] 2. Jäljendi läbimõõt d = 2,5 [mm] 3. Kõvadus = 142,59 [kg/] 4. Tõmbetugevus = 4991 [kg/] 5. Terase mark C46/33 3. Löögisitkus Katse käik 1. Leida proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt [ 2 ] F = b × c ( F = 6 * 10 = 60 2. Määrata 3. Määrata 5. Leida eritöö ühe pinnaühiku kohta : a = a = 4,6 / 0,6 = 7,67 katse tulemusel saadud Tegelikult a = 10 16 Töö tulemuste vormistamine 1. Proovikeha ristlõike pindala F= 0,6[c] 2. Langusnurk 3. Tõusunurk 4. Tööhulk = 4,6 [kg ×m] 5. Eritöö a = 7,67 kg ×m/ cm 6. Järeldus terase sitkusele : katse tulemusel saadud on väiksema sitkusega
a. kujuprofiilid, toru väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) b. kesksordimetall (30...80 mm), lihtprofiilid c. õhuke plekk 0,2...3,9 mm, foolium <0,2 mm d. paks plekk 4...160 mm, vardad läbimõõduga kuni 100 mm Küsimus 28 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus b. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur c. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur d. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul Küsimus 29 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Alasialuse massi suurendamisel löögitöö (-energia) Vali üks: a. suureneb b. väheneb c. väheneb oluliselt d. ei muutu Küsimus 30 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus
ja peale jõudude lakkamist need taastada. Kõvaduseks nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu välise, kõvema keha sissetungile. Kõvadusest sõltub, milliseid detaile või instrumente sellest saab valmistada. Mõjutab ka metalli töödeldavust. Kõvadust mõõdetakse surudes teimikehasse karastatud teraskuuli või teemantkoonuse või teemantpüramiidi tippu. Kõvaduse üle otsustatakse jäetud jälje põhjal. Löögisitkus nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu löökkoormustele. Löögisitkuse teimimine toimub Charpy pendlil. Pendel tõstetakse teatud kõrgusele ja lastakse vabalt langeda teimikehale. 8.b.Metallid ja nende liigid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning enamikel juhtudel ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained.
Rockwelli kõvadus M 80 PPSU 1000 (PPSU) Läbilöögipinge, kV/mm Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: PPSU 1000 pooltooted on valmistatud RADEL® R vaigust. Võrrelduna PSU ja PEI ga on sellel materjalil parem löögisitkus ning keemiline vastupanu võime. Samuti on märkimisväärne PPSU hüdrolüüsikindlus. Polüeeteremiid Nimetus Kirjeldus merevaigukollane / Värv poolläbipaistev
See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste omadustega (tugevus, löögisitkus), mis on teinud nad konkurentsivõimelisteks ja mõningates olukordades (kõrged temperatuurid, agressiivsed keskkonnad) asendamatuteks materjalideks. Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. 3. Tehnokeraamika
kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. JOONIS 1.3.5 Löögitugevuse määramine
Kroom 10-25% 18. Kulumiskindlate teraste omadused ning kasutusalad? eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega 19. Tsementiiditavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse tsementiitimiseks? madalsüsinikteraseid(0,1...0,25%C) mille pinnakihis viiakse C sisaldus ca. 1%-ni 20. Parendatavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse terase parendamiseks? vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Masinaosad 21. Vedruteraste iseloomustus ning kasutusalad? Plastne deformatsioon on lubamatu, 0,5…0,7%C 22. Kuullaagriteraste iseloomustus ning kasutusalad? Ca. 1% C ja 1,5% Cr 23. Automaaditeraste iseloomustus ning kasutusalad? kuni 0,4% C ja rohkem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%) 24. Legeerkvalitetteraste omadused. Kasutamine
annaabi.ee 
