Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e....
Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperiood...
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõ...
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis te...
Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiu...
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika...
Keiserpingviin Keiserpingviin on meie planeedil elava 17 pingviiniliigi seas kõige suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia ping...
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm...
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, n...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks ...
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fj...
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - po...
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib...
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
Rabamurakas: Rabamurakas talub külma alla 40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes. Ta eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,55). Eestis võib rabamurakat esineda kohati massiliselt. Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. USA-s kasvab rabamurakaid veel Minnesotas, New Hampshire'is ja Maine'is ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on loodu...
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Polaarvöötmed Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifi...
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Angela Mägi KÕRB Juhendaja:Urmas Lekk Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 25 kraadi 1 kraad korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele. · Korallrihvid satuvad ohtu juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas. · Soe meri põhjustab enam orkaane: o - esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas ...
Perekond / elulugu . Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa j...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
Tallinna Ülikool Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot os...
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOL Pingviinid Referaat Piia Tomingas Juhendaja: õp Triin Nöör UUEMÕISA 2011 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1. Pingviinlased....................................................................................................................5 1.1 Süstemaatika.............................................................................................................. 5 1.1.1 Aptenodytes........................................................................................................ 5 1.1.1.1Kuningpingviin......................................................
Elu otsingud Marsil Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis...
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulik...
Geograafilise uurimustöö etapid: Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Kuidas määrata asukohta? Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaal...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd, Savannivöönd, Lähistroopilise igihalja metsa vöönd ja Ekvatoriaalse metsa vöönd. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Kuna kliimatingimused vahelduvad vööndiliselt, paiknevad suuremad organismide kooseludki üldjoontes vöönditena. Loodusvööndid ei paikne ümber Ma...
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
annaabi.ee 
