Stroofid on nelja- ja kaherealised. Vabavärssi ei kasutata. Haikud puuduvad. Kirjavahemärke on kasutatud (komad, lauselõpumärgid, mõttekriipsud, koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud. Piltluulet ei ole. Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole. Helijäljendusi pole kasutatud. Kõnekujundid 1. „Külm puhang“ Epiteet: päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas
Kordamisküsimused. RAHVALUULE. 1. Mõisted folkloor ehk rahvaluule ja selle alaliigid, poploor (alaliigid), animism, amulett e ohutis, samaan, algriim, lõppriim 2. Rahvakalendri tähtpäevad (oska nimetada vähemalt kolme tähtpäeva ja kirjeldada kombestikku) 3. Võrrelda hingedeaja ja halloweeni kombestikku (sarnasused ja erinevused) õpik lk 14 4. Võrdle regivärsilist ja riimilist rahvalaulu EESTI RAHVALAUL a) vanem ehk regivärsiline b) uuem ehk riimiline Regivärsiline rahvalaul - saatis inimest hällist hauani, nii tööl kui
käigus · 20 saj. levib · lauldakse ka üksi mitmehäälsus (hällilaul) ESITUS: · Siirdevormiline · eeslaulja ja koori rahvalaul - üleminekuvorm vanemalt vaheldumine väheneb regilaulult uuemale rahvalaulule. · lauldakse koos ja üksi (võivad esineda koos alg- ja lõppriim ning · laulmine pilli saatel parallelism ning salmid) (kannel, lõõtspill ja viiul) · levik on kirjalik (vanasti oli suust suhu) · kinnistuvad tekstid (ei improv. enam)
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
salmide esimeses neljas reas ja kahes viimases paarisriim. Hirm Avaldatud I poolaasta jooksul, Eesti Vabariik lagunes kokku. Luuletuses on justkui kaks tegelast, kelle poole pöördutakse, ilmselt mina tegelase kallim, kellele ütleb mina tegelane oh suudle mind. Luuletuses on astmeline tõus ehk gradatsioon, hirm läheneb. Tundub et tegevus toimub kodus, kellegi majas. “Ma kohendan tahti” – küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna. Luuletuses on nii alg- kui ka lõppriim, ristriim, täisriim. Algriim – leek lambis lööb/jne. Viimases salmis on kordused. Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm
ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third...
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...
Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. aeg Tantsu viisi päritolu liikumisjoonised Vanem rahatants Kuni 19.saj lõpp Voor, sõõr, Uuem rahvatants 19 saj Ring, Anna raudkats- 1. Üldtantsupeo vastutaja
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Uuema rahvalaulu liigid:Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,Külakroonikad,Armastuslaulud,Sõjalaulud,Töölaulud,Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
- litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes)
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill
Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja ja koori vaheld ,koori liitumine lauljaga värsi viimastel silpidel.kahe koori vaheldumisi laulmine.rühm ilma eeslauljata.lauldakse ilma pilli saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj.pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine,linnastumine,tihedam suhtlemine erinevate mkde vah el.kaasaegsem sisu,mõjutused ja laenud kirj-st,naaberrahvaste kultuuridest ja muusikast. liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp
Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama.
Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
.Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algriim, uuemal lõppriim. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus ka vorm: enam ei olnud laul pikk joru,vaid eristas refrään.Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus,igatsus) Vanema rahvalaulu liigid olid kahendilaulud,itkud ja jutustavad laulud. Uuemal ajal lauldi rohkem tantsulaule,külalaule ning tekkis uus-vaimulik rahvalaul. Funktsioon eesti rahvalaulus on vastavalt ajale erinev. Näiteks
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema
Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16
Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
(käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon
püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Luulekogust: *Selles kogus, on põhiliselt kõik luuletused, armastusest või ihast ja tüdrukutest, aga samas on ka humoorikaid luuletusi. Omapärane on selle kogu juures see, et esiteks pole neil luuletustel pealkirju, luuletuse nn
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes.
lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust. Aeg kaob, aga õnn ei kao. Loll pea on kere nuhtluseks. Elu õpetab aga eluõpetus on kibe-kibe.
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaul...
16. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad värsi lõpus. Jagunevad laus-, paaris., süli- ja ristriimideks. 17. Stroof salm, luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. 18. Trohheus värsimõõt. 19. Uuem rahvalaul rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside rühmitumine salmideks. Liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. 20. Vanasõna lühike terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Nendes on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja tõde. Kasutakse mingi seisukoha rõhutamiseks ja kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. 21. Värss luuletuse rida, mille aluseks on rütm. 22. Värsimõõt värsipikkus. Põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel.
palju uusi ansambleid ja artiste, keda vanasti ei ole olnud võimalik kuulata. Eesti rahva muusikas on toimunud väga palju muutusi ja uuendusi. Juurde on tulnud uusi noote, pille, laule ja ka muusika tegijaid. Uus aeg tõi ka uued laulud. Need said mõjutusi kõrtsikultuurist, ilmselt ka luterlikust kirikulaulust. Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi, läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad. Regilaululu filigraansus asus taanduma sentimentaalsete ballaadide ees. Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul-Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!)
Personifikatsiooni on kasutatud ka lauses „s i i n elus võetakse kõik sõnad suust“. Sõnu ei saa otseselt kelleltki suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu teistsugune tähendus, kuid ei oska seda päris täpselt lahti seletada. Mõistan antud sõna selliselt, et on mõeldud, seda hetke, mil inimene teeb oma viimased hingetõmbed ning liigub nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika, nii nagu rahu polnud Rahumäel. Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita? Ta süütab suitsu väriseval käel. Ööudus selja taga vangimajad ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad.
· Vanemat rahvalaulu laulavad enamasti naised 17. Nimeta regilaulu ehk vanema rahvalaulu liike. Töö-ja tavandilaulud (pulmad, kalendripühad) Jutustavad (lüroeepilised) laulud Lüürilised laulud (eluolust, tunnetest) Laste-ja hällilaulud 18. Iseloomusta uuemat rahvalaulu. · Kaasaegsem sisu · Tekst jaguneb tavaliselt 4-realisteks salmideks, oluline on tegevuse kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille.
Rahvalalulu värsi moodustab alati neljajalgne trohheus, tavaliselt 8-silbiline, selle kõrval esimene värsijalg vahel võib koosneda ka kolmest, koguni neljast silbist. Monotoonsest rütmi aitavad vahel mitmekesistada ja vahelduvaks muuta 3 - silbilised sõnad ja täitesilpide või sõnade toonitamine, tarvitamine. Uuem rahvalaul hakkas sisse tungima ja vana rahvalaulu välja tõrjuma juba 18. sajandi lõpupoole ja 19. sajandi jooksul- elemendid on veel säilinud, aga lõppriim on neis juba silmnähtav. Enamasti kantakse laule ette mitmekesi, kusjuures eeslaulja laulab ette värsi, mida teised kordavad. Rahvalaul kõlbab ka kunstlaulu saateks(nagu seda ongi tehtud Koidula lauluga ,,Meil aiaäärne tänavas") Huvitavaid väljendeid: 1. Onvad- mitmus sõnast on. 2. Meelimari-meelepärane mari. 3. Kardavanik-neiu 4. Kaema-vaatama, vahtima 5. Kuu kirja sees- kuu taevatähtede hulgas. Kalendrilauludest:
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine jaotus kahte liini:kodanik lerikaan eesotsas jannseniga ja demokraatlikleer-eesotsas jakobson. 1857-perioodiline ajaleht ,,perno postimees", kirjanduses Kreutzwaldi kalevipoeg, rahvusliku
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka laiematest. Naiste repertuaaris on seikohal sentimentaalne armuromantika, mis järellainetusena saksa mõisaprouade kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus. 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim o Salmide viisistamisel kasutati tihti kirjakeelt o Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli 8. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs
kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad) Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund: Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga
kuid lugema hakates räägib riideesemest. Teemaliselt on valitud tekstid laialivalguvamad- pühad, armastus, tehnika, inimesed. Jõuludest on valikus kaks luuletust. Luuletuse sisu on elulised ning ilmselt tingitud tema enda kogemusest- tundub nii. Pikkuselt on üldjuhul kuni poole leheküljeni ehk siis kuni 3-4 salmi. Kasutab sarnaselt Contrale algus- ja lõppriimi. Kasutab mõlemat riimi paljudes tekstides korraga, näited toon luuletusest Unu Uuno: algusriim Tälle- tälle (täisriim), lõppriim vahepalaq- jalaq; munna- kunna. Hästi otsides leiab mõnedest luuletustest ka ridade keskelt siseriimi, kuid oluliselt vähem märgatavam. Rutlast iseloomustavad lühemasilbilised sõnad ja sõnariimid (meesriim, naisriim). Sarnaselt teistele rütmina kasutusel abab ja aabb. Kokkuvõtteks on tema luuletused selgelt struktureeritud. Pulga Jaani tuntum teos on antud väljaandest Egämehe reinlendri. Tema loomingut leiab
Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju.
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Ee...
Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu ,,Kodu-käija"(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H. Runneli senisest loomingust. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991). ,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
