ÜLESANDED PUMBAD JA VENTILAATORID Ülesanne 1 , imemiskõrgus 5,5m ja toru läbimõõt 100mm. Lähteandmed: Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 2 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus:
Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1. Algandmed.............................................................................................................................4 2.2. Lahendus ................................................................................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ...................................................
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD LÄHTEANDMED ,,PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE"...................................................3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE......................................................................................4 Algandmed...........................................................................................................................................4 Lahendus...............................................................................................................................................4 LÄHTEANDMED ,,EKSTSENTRIKMEHHANISM"...............................
n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m Põikjooneline mõõtkava: 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (S). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:1000. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel -2). Lähteandmed: 17.) S(m)= 150,63m looduses. Tabel -2. Joone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades Mõõtkava 1:2000 1:5000 1:1000 Kaardil (cm) 7,532 3,013 15,063 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d;cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (S;m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:10 000, 4) 1:25 000. Tulemused on esitatud tabelis
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus
.......................................................................................................... 5 2.4Vastus..................................................................................................................... 6 3. ISESEISEV TÖÖ NR. 3.................................................................................................. 7 3.1 Ülesanne............................................................................................................... 7 3.2 Lähteandmed........................................................................................................ 7 3.3 Lahendus............................................................................................................... 7 3.4 Vastus.................................................................................................................... 9 4. ISESEISEV TÖÖ NR. 4................................................................................................ 10 4
........ (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide väärtused. Suurus Väärtus RB1 240k RB2 120k RE 3,9k RK 6,8k CB 220pF CE 6,8nF C2 10nF C1 750pF 3
mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Nr S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 8 150,26 7,51 3,00 15,03 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000
Vända nurkkiiruse suund valida vabalt. Vända nurkkiirus on konstantne. 9. Näidata kiirusega v liikuvale osakesele mõjuva Coriolise kiirenduse suund. acoriolis=2*kaasa x vrelatiivne V W 10. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan sarniirnelilülikule. Lähteandmed valida vabalt. 11. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan kulissmehhanismile. Lähteandmed valida vabalt. 12. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan väntmehhanismile. Lähteandmed valida vabalt. 13. Leida väntmehhanismi korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid kolvile mõiuvat jõudu. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=F*vC => Ft=F*vC/vB
43 80 55 70 375 5 650 4 NB. Lahenduses näidata ka kõik vajalikud valemite tuletuskäigud. Lisaküsimus: Millisest parameetrist ja kuidas sõltub saadava valandi kvaliteet kõige rohkem? 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: Osa 1. Lähteandmed: Hv = 80 mm = 8 cm = 0,08 m Rv = 55 mm = 5,5 cm = 0,055 m k = 70 Vmet = 375 cm3 P gravitatsioonijõud, N T tsentrifugaaljõud, N Leida: nhor - ? = = kus m valandi mass, kg; g raskuskiirendus, m/s2; Rs valandi sisepinna raadius, m; nurkkiirus, rad/s: 2 = =
Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgusmõõdiku asukohta. 2.Kandke kõik mõõdetud tulemused mõõtetulemuste Tabelisse 1. Arvutage mõõt M, mis on eri mõõtekohtade 6 mõõdu keskmine. 3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga d2teg = M – 3 dtr + 0,866 P (lähteandmed abijuhendist) 3.Arvutada keerme teoreetiline keskläbimõõt d2teor valemiga d2teor = d – 3 + 0,077, kus d on keerme välisläbimõõt, mis mõõtke ise kõrgusmõõdikuga (valem kehtib keermesammule 4,5 mm). 4.Arvutada tegeliku ja teoreetilise keskläbimõõdu vahe (mõõtemääramatus) Δ d2 = d2teg - d2teor 5.Määrake kasutades arvutatud Δd2 abijuhendi tolerantside tabelist keerme täpsusklass vastavalt keerme parameetritele. 6
ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2 Kahepoolne pilu: 𝑧 = 𝑐 × 𝑠 × √ 𝜎1 = 0,035 × 6 × √21 ≈ 0,96 Sisemise ava matriitsi mõõt:
12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Nr S (m) Nr S (m) Nr S (m) Nr S (m) 1 87,67 8 150,26 15 88,22 22 210,21 2 213,09 9 48,89 16 104,21 23 171,44 3 200,34 10 56,75 17 150,63 24 132,33
Kodune töö nr 2 Lähteandmed: Vesi temperatuuril 40oC. Sellest tulenevat on vedeliku tihedus ρ=992 kg/m3 ja kinemaatiline viskoossus on ν=0,661.10-6 m2/s. Alljärgnevalt (Tabel 1. ja Tabel 2.) on toodud peamised lähteandmed. Ülesande skeem on toodud (Joonis 1.). Veetase mahutites ei muutu. Andmed: Bernoulli võrrand: Toru 1 läbimõõt (d1 ; mm): 15 Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas..............
ÜLESANNE NR.3 Variant 1. Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: a) arvutada toorikute pikkused; b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud; c) arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed: R = 3mm l = 50mm s= 3mm - Painutada koos kalibreerimisega Sele 7. Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88 σ b =Rm= 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis: r 3 Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest s = 3 =1 x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38]
VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMINE, ARVUTUS JA OPTIMEERIMINE EPX5520 EHITUSKORRALDUS 3. KODUTÖÖ Tallinn 2020 SELETUSKIRI 1.1 Lähteandmed Töö Eelnevad tööd Ajakulu Töölisi A LK 4 3 B C 5 4 C K 3 6 D KG 7 7 E CDG 4 3 F ALK 8 4
põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2? Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tee endale selgeks, millised ained on lähteained, millised saadused Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse Lähteandmed ja x (moolides) kirjutatakse vastavate valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla Leia võrde abil otsitav ainehulk (moolides). Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse Lahuse koostise ja lisandite arvestamine Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis võrrandi järgi reaktsiooni astub Soovitatav on teisendada protsent kümnendmurruks
2 + 2 2 + 2 = 4 + + 2 = 4 + + 2 = 4 + + 2 = 4,672 4 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine. Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui R = 950N/mm . Lähteandmed: Armatuuri omadused Maatriksi omadused RmA = 1500 N/mm2 RmM = 100 N/mm2 VA = 60% VM = 40% 3 3 A = 2,5·10 kg/m M = 1,5·103 kg/m3 1. Leian KM tiheduse: = + = 2,5 10 0,6 + 1,5 10 0,4 = 2,1 10 / 2. Leian vabalt rippuva traadi pikkuse lo:
Üldgeodeesia ülesanne nr 3 Kinnise käigu arvutus Arvutada kinnise käigu punktidele 2 ja 3 koordinaadid. Arvutusteks vajalikud lähteandmed on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Kinnine käik 1
kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid)
Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35
16. 600 235 40 17. 690 237 42 18. 780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57 Joonis 1 Tabel 1 graafiliselt ( P=f(t) ) Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin =280 16,5 0,000368 rmax1,184E-05 39 600 22,5 0,000172 8,1049E-06 52 900 36,5 0,000114 6,6176E-06 85 1200 37,5 8,58E-05 5,731E-06 88 1800 38,5 5,72E-05 4,6793E-06 91 tmax =3000 42,5 3,43E-05 rmin=3,6246E-06 100 Joonis 2 Integraalne jaotuskõver Tabel 3 Diferentsiaalse jaotuskõvera lähteandmed
Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise RH Välis RH Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC % % Materjal 19 -22 52 92 Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne
Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Sise Väli Paksu (W/mK Sise.tem Välis.tem RH s RH 9 s (mm) ) p ºC p ºC % % Korrigeerida U Sisepind 22 -15 45 85 õhupiludetst tingitud Krohv 5 0,8 parandusega. U`` võtta
Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja Lähteandmed: (1) 272,719° (2)111° 27' 27" (3) 391,11272g (4) 2 72719m (5a) 127,27m (5b) 127,19m Ülesanne: 1) On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk (1), mis tuleb teisendada 60-nd süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) 2) On anutud 60-nd-süsteemis nurk (2), mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks. 3) On antud nurk goonides (3), mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks
REISPAKETI HINNAAR Lähteandmed: Kaunis nädalalõp 8 inimest Jrk nr Otsekulud (EUR) Pax 8 1 TRANSPORT Lennupiletid Tallinn-Bergamo-Tallinn 200.0 Rongipiletid Bergamo-Verona-Bergamo 16.0 Rongipiletid Bergamo-Milaano-Bergamo 20.0 Buss Bergamo lennujaam-hotell-lennujaam 4.2 Bergamo köisraudtee 2.1 2 MAJUTUS
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Liiklusinfo edastus Eskiislahendus Rühm: D21 TALLINN 2012 Sisukord Ülesanne......................................................................................................................................3 Lähteandmed...............................................................................................................................3 Nõudmised:............................................................................................................................. 3 Vajaminev:..............................................................................................................................3 Planeerimine.........................................................................
0 O 24,52 h11 -0,13 +0,13 O 25,99 H11 0 Joonis 2 Ava tempel ja matriits 3 0 O 57,79 h11 -0,19 +0,19 59,26 H11 0 Joonis 3 Väliskontuuri tempel ja matriits Ülesanne 2.2 Lähteandmed: Materjal: teras 50, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 505, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 1, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 4). +0,03 1 O 20 H8 0 0
Harjutus 4 Optimeerimine Ülesanne Leida optimaalseim lahendusskeem, kui kaugele on otstarbekas kaupa vedada Oma objektist lähtuvalt tegutseb piirkonnas veel 4 maavarasid kaevandavat ettevõtet, ke Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN
Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja Lähteandmed: Lõigud (SD): 0-1 91m; 1-2 111m; 2-3 112m; 3-4 127m; 4-5 272m; Joont 0-6 on mõõdetud 2 korda: 0-6(a) 1911,12m; 0-6(b) 1191,72 Lõikude kaldenurgad (v): 0-1 -2,5°; 1-2 -4,6°; 2-3 5,3° Lõikude kõrguskasvud (dh): 3-4 -3,7m; 4-5 15,8m; 5-6 23,1m Ülesanne: Arvuta joone 0-6 horisontaalprojektsioon (HD) 1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus.
II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Telferi sõidutee valik Var. 6 Töö eesmärk: Valida standartse telferi sõiduteeks sobiv I tala kui ava laius on L (m). Telfer on seeriast T-2,0 mudel V. Lähteandmed: Elektritali mass, kg (tab. 57 lk 55): mtali := 275kg m m Maa raskuskiirendus, : g = 9.807 2 2 s s Ava laius, m: lava := 4m Tõstevõime, kN: Q := 9.81kN Tala arvutusskeem: RA GI + Q RB
T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n t, s T, s T2, s2 Gl, m/s2 G-gl, m/s2 1. 0,430 15 19,18 1,278 1,633 10,40 0,05 2. 0,722 15 24,34 1,623 2,634 10,82 0,37 3. 0,789 15 25,82 1,721 2,962 10,52 0,05 4. 0,560 15 21,89 1,459 2,123 10,41 0,04 5
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T .
Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus..........................
Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Teema: Koolitus (konverentsipäeva) näidisprogramm Ülesanne: Õpilane koostab koolitus - (konverentsi) päeva näidisprogrammi koos ajagraafikuga ilma hindadeta. Ruumi tüüp on teatritüüp Lähteandmed: Hotell Dorpati vastuvõtt saab tellimuse ühepäevasele konverentsi korraldamisele Dorpati konverentsikeskuses. Külaliste arv on 45 ja soovivad ruumi, kohvipause, lõunasööki, tehnikat. Lõpus on maksmiseviis kokku lepitud. Jaanika Tigane MJ109 Tööturukonverents "Mõeldes tulevikule" Konverentsi toimumise aeg: 25.03.2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt)
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin)
mass Väga suur XL Suurem kui 73 7, 3kg Suur L 63-73 6,4kg Keskmine M 53-63 5,4 kg Väike S Alla 53 4,5 kg · Muna morfoloogiline koostis koor 10% · Keemiline koostis valk 12,5 % rasv 10, 5% Lähteandmed: munevus 85% munade massi kategooriad 50% M, 50% L Arvutuskäik: aastas mune: 365 * 0,85= 310 muna M: 310/2 = 155 L=155m M munade mass: 155* 58 L munade mass: 155 * 63 Kokku koorega munamasse: 19,53 kg kooreta munamassi: 19, 53 19, 53/10= 17, 58 kg valku: 17,58* 0,125= 2,2 kg rasva: 17,58 * 0,105= 1,8kg 5. Kanamunade massikategooriad ja erinevate linnuliikide munade mass. Munamass 100 muna minimum
l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g= 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n t, s T, s T2, s2 Gl, m/s2 G-gl, m/s2 1. 0,745 20 34,75 1,74 3,02 9,71 -0,01 2. 0,475 20 27,90 1,40 1,95 9,57 0,13 3. 0,79 20 36,06 1,80 3,25 9,63 0,07 4. 0,545 20 30,03 1,50 2,25 9,56 0,14 5
ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Lähteandmed valida tabelites õppekoodi viimase (A) ja eelviimase (B) numbri järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 F1, kN 52 35 44 32 16 37 14 28 33 24 F2, kN 26 64 51 14 28 22 68 39 64 46 F3, kN 18 29 17 52 59 15 31 16 27 22 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g= T2 Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma väikese amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvuse aeg t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse. Katse = - gl , nr. l,m n t,s T,s T2 , s2 gl , m/s2 m 2 /s 1. 0,796 20 36,19 1,81 3,28 9,60 0 2. 0,472 20 27,91 1,39 1,94 9,60 0 3
g=9,81 m/s² 10 m/s² , mis on suunatud Maa keskpunkti (lihtsustatult maapinna) poole. Kasutan ülesande lahendamiseks esimesena aja arvutamiseks valemit: h=h+v*t-g*t²/2, milles milles h=lõppkõrgus, h=algkõrgus ja t=aeg. 1000=39,045-9,8*t²/2 t²=76090/9,8 t=88,1 s Vastus = 0+9,8*88,1= 863,38 km/h 2. Kui suur oleks olnud langemise kiirus Felix Baumgartneril 1 km kõrgusel Marsi pinnast, kui teised lähteandmed jääksid samaks? Marsil on vabalt langevad keha kiirendus 3,72 m/s². Seega selleks, et teada saada F.Baumgartneri kiirust Marsil pinnal, tuleb andmed samaks jätta, aga muutma kiirendust. 0+3,72*88,1=327,7 Vastus = 327,7 km/h Kasutatud materjalid: · http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/kokkuvtlik-kordamine-8-klassi-fsika-2-osa · http://www2.laps.ee/fyysika/10kl/02_Mitteyhtlane_liikumine/01_Kordamine_kiirendu s.pdf
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul.
Sissejuhatuseks... Masinate tehnilise teenindamise eesmärgiks on pikendada masinate tööiga ja töökindlust.Masinate tehnilise teenindamise tähtsus on väga kõrge, sest meil ei ole vaja, et masin kui tööriist meid alt veab kõige tähtsamal ajal. Sellepärast ongi tähtis et tehnilise teenindamise operatsioonid oleks teostatud õigeaegselt. Tänapäeval tootmine areneb selle suunas, et masinad oleks nii töökindlad ja ei vajaks tehnilist teenindamist. 1.Lähteandmed Masina park: Audi 80 B4 väljalaske aasta 1992a. Läbisõit 200000km. Tehnoseisund: Tehniliselt on auto korras. Koormus: igapäevane kasutus linnas ja aegajalt pikemad sõidud. Aastane läbisõit umbes 30000km. 2.Tehnilise teenindamise süsteem Auto on aasta ringselt väljas, sest hoiustamise võimalust garaazis või katuse all puudub. Auto tehniline hooldus, diagnostika ja remont toimuvad remondi kohas, sest isetegemiseks puudub töökoht ja tööriistad. 3
Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF
annaabi.ee 
