50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anon123456
Õppematerjali autor
194,78 11 81 22,641 12 15 28,701 13 33 36,999 14 49 49,277 15 87 3414,1 76 4. Kinnise käigu mõõtmised ja arvutused Kinnise käigu arvutamise praktilise töö teostasime klassiruumis. Käsitlesime ette antud käiku 4 – 6 – 5 – 8 – 7 – 6. 5. Koordinaatide arvutused Hoone nr.89 pindala Punkt X Y m2 65874 54185 1 99 6 819,25 65874 54186 2 92 7 65874 54185 3 81 9,8 65874 54184 4 88 9
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenlii
Mõõdistamistöödel tähendab see seda, et kõigepealt rajatakse ümber mõõdistatava maa-ala kindel punktide süsteem, mida nimetatakse mõõdistuskäiguks ja selles käigus määratakse punktide omavaheline asend kõrge täpsusega. Kõik maastikul olevad objektid seotakse mõõdistamiskäigu punktide ja külgedega madalama täpsusega. Mõõdistuskäigu kuju ja mõõtmed sõltuvad maa-alast. Hoonete ehitamisel rajatakse tavaliselt kinnine mõõdistuskäik mööda objekti piire. Kinnise käigu sidumiseks riiklike geodeetiliste punktidega rajatakse eraldi sidumiskäik. Kui tegemist on liiniehitistega nt autoteed, elektriliinid, torustikud jne, siis kasutatakse lähtekülgedega mõõdistuskäiku, vahel kasutatakse ka rippuvat käiku. Mõõdistuskäigu punktid kindlustatakse maastikul kas puitvaiadega või mõnede teiste märkidega. Nende vaiade asukoha kohta koostatakse alati skeemid. Võetakse sidemed 2-3 lähima objektiga. § 35. Nõuded geodeetiliste tööde teostajale
Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri, mis näitab õhu rõhu neis punktides, näitude alusel. 2 Hüdrostaatiline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 8. Nimeta milliseid nivelleerimiskäike kasutatakse ja kirjelda käigu arvutuse põhimõtet (mis järjekorras arvutus toimub ning mis on erinevus käigu arvutuses). Kahe reeperi A ja C vahele rajatud käik punkti B leidmiseks. Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa ( h pr ) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil?
tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir
viimase koha ühiku ulatuses võrdselt võimalik. Mõõtmistulemuste kaalud suhtelised abiarvud, mis on kasutusele võetud, et esimeste mõõtmistulemuste täpsuse arvestamiseks lõpptulemuse leidmisel. Mida täpsem on mõõtmistulemus, seda suurem on tema kaal. (vt. valemit osast nr. 5 punkt a) Mõõdistamisvõrgu skeem sinna märgitakse rajatud võrgu punktid, lähtepunktid ja lähteandmed, mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonid, mõõdetud nurkade väärtused. Rajatud käigu kõik nurgad peavad olema arvutatud samapoolsetena. Parempoolsed nurgad on ja vasakpoolsed nurgad on . Oluline on skeemil näidata ära käigu suund, sest nt. kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna puhul parempoolsed ning vastupäeva võetud suuna puhul vasakpoolsed. Mõõdetud nurkade tasandamine käigud jagunevad 4 liiki: 1) kinnine polügoon, 2) käik, mis on kahe tuntud koordinaatidega punkti ja kahe tuntud direktsiooninurgaga
horisontaalnurkade mõõtmist plaanil. 2. Analüütiline meetod 2.1. Kuidas on võimalik maatüki pindala analüütilise meetodiga määrata? Pindala analüütilist arvutamist kui kõige täpsemat pindala määramise viisi rakendatakse tavaliselt maatüki üldpindala ja ehitiste pindalade arvutamisel. Seejuures kasutatakse maastikul mõõdetud suurusi või piiripunktide ristkoordinaate. 2.2. Millised võivad olla lähteandmed, kuidas toimub arvutus sõltuvalt olemasolevatest lähteandmetest? Piiripunktide koordinaadid. Xi Yi Yi+1 - Yi-1 Xi-1 - Xi+1 Xi(Yi+1 - Yi-1) Yi(Xi-1 - Xi+1) Punktide X ja Y arvutatud koordinaadid liidetakse kokku, saadud summa jagatakse kahega. Pindala arvutamine mõõtmisandmete põhjal- Lihtsa geomeetrilise kujuga või korrapärase hulknurga kujulise maatüki pindala arvutamiseks on sobiv kasutada planimeetria või trigonomeetria valemeid
31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed 32. Kaldenurga mõõtmine Kalde pikkuse ja tõuse vaheline nurk 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes Üks punkt määratakse vertikaalringil nulliks ning sealt algab ülejäänud mõõtmine NA lugem vertikaalringilt kui piksilma viseerimistelg ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi telg on horisontaalsed. Lubatud+-1 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang Sulegemisviga peab tulema väiksem kui on lubatud sulgemisviga. Kui on suurem tuleb uuesti mõõta. 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang ˇ 36. Maa-ala plaani koostamine 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus 38. Topograafilised leppemärgid Kõlvikud (maakasutuse liik) 2. Piirid 3. Hüdrograafia objektid 4. Hooned ja rajatised 5. Teed ja transpordirajatised 6. Tehnokommunikatsioonid, jne 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid