Raskuskiirendus (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
LABORATOORNE TÖÖ 2
Raskuskiirendus
Õppeaines: füüsika
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-11b
Üliõpilased: Rait Land
Raido Leemet
Kaupo Kõrm
Mikk Lohuväli
Juhendaja : P. Otsnik
Tallinn 2008
1. Tööülesanne
Maa raskuskiirenduse määramine.
2. Töövahendid
Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint.
3. Töö teoreetilised alused ja katseskeem
Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A).
Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt:
Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt:
Töö käik.
Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma väikese amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvuse aeg t.
Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse.
Katse nr.
l , m
n
t , s
T , s
T2 , s2
gl , m/s2
∆=ḡ - gl , m/s2
1.
0,796
20
36,19
1,81
3,28
9,60
0
2.
0,472
20
27,91
1,39
1,94
9,60
0
3.
0,742
20
34,91
1,74
3,04
9,63
-0,03
4.
0,546
20
29,97
1,5
2,25
9,58
0,02
5.
0,635
20
32,47
1,62
2,63
9,53
0,07
6.
0,666
20
33,18
1,65
2,72
9,66
-0,06
ḡ=9,60
∆=0,03
4. Keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga.
ḡ=9,60 ∆=0,03
5. Saadud tulemuste kvaliteet.
5.1 Esinesid väheolulised juhuslikud vead.
5 g
.2 Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2.
9,57
9,60
9,63
9,81
5.3 Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi.
δ = ∆/ḡ ∙ 100% = 0,3%