Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus
Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS
vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus:
liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega
Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat. Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk luumurru kohal on terve. Siiski on jäsemes tugev valu ning murru koht läheb paiste. Kinnise luumurru paranemisaeg jääb umbes kahe nädala kuni ühe kuu vahele. Luumurde võib liigitada ka veel stabiilseks ja ebastabiilseks murruks.
tegema ,kastma taimi ja sõnnikut vedama.Vastutasuks sai koer ka süüa. Ühel õhtul pistis koer haukuma ja roosimaja poole jooksma.''Panage roosid käest ja kaduge siit.''Kamandas Martin kurja häälega. Vargad vaatasid ,et tegemist on poisikese ja koeraga ning roose maha käest ei visanud, kuid pistavad punuma.Äkki krahmas üks varas maast roika ja viskas sellega .Poika oli kui jalust niidetud,ta sai väga haiget ja ei saanud enam jalulegi tõusta.Köögitädi aitas luuotsad kohakuti ja käpa lahasesse sidauda ning Martin võttis koera sülle ja hakkas teise linna otsa arsti otsima minema.Ta tassis koera ,kuni jõudis hommikul arsti ukse taha.Muhe vanahärra aitas koera ja jättis ta niiöelda haiglasse mõneks päevaks.Küsis ka Martini aadressi igaks juhuks.Martinil oli tükk tegemist ,et veenda aiandi omaniku teda tööle jätmast,koer oli ju haige.Õnneks omanik halastas
ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED
keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi. Luumurd Kinnine nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi. Elektritrauma Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Haavad
peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat. Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk luumurru kohal on terve. Siiski on jäsemes tugev valu ning murru koht läheb paiste. Kinnise luumurru paranemisaeg jääb umbes kahe nädala kuni ühe kuu vahele. Luumurde võib liigitada ka veel stabiilseks ja ebastabiilseks murruks.
• HALVATUS • TEKIVAD TEADVUSE HÄIRED • KÕRVAST VÕI NINAST TULEB VERD VÕI VEDELIKKU • HINGAMISE JA SÜDAMETÖÖ LAKKAMINE LUUMURD • LUUMURRU KÕIGE TAVALISEM TEKKIMISE PÕHJUS ON TRAUMA (LÖÖK VÕI SURVE LUULE, PIKAAEGNE KOORMUS E. VÄSIMUSMURD) • LUUMURRUD JAOTATAKSE: • KINNINE LUUMURD - MURRU KOHAL PUUDUB HAAV, NÄHA TURSE, HEMATOOM, JÄSEME DEFORMATSIOON • LAHTINE LUUMURD - MURRU PIIRKONNAS ON HAAV, VÕIVAD PAISTA LUUOTSAD LUUMURRU TUNNUSED • MURRU KOHT VÕIB OLLA EBALOOMULIKUS ASENDIS • TURSE • NAHAALUSED VEREVALUMID, VEREJOOKS KUDEDE VAHELE • VÄGA TUGEV TERAV VALU • VEREJOOKS HAAVAST (LAHTISE LUUMURRU KORRAL) • VÕIVAD LISANDUDA ŠOKISÜMPTOMID ESMAABI LUUMURRU KORRAL • LUUMURDE TÄNAPÄEVAL ENAM EI LAHASTATA. KEHTIB REEGEL: KUI VÕIMALIK, SIIS ÄRA PUUTU! • ERANDID REEGLILE: • LAHTINE LUUMURD TULEKS KINNI SIDUDA, ET PEATADA VEREJOOKS
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Sidemed hoiavad ära liigeste ebanormaalse liikuvuse. Liigesesidemete venitus või rebestus põhjustab paistetust ja valu, kõige sagedamini juhtub seda hüppeliigesega. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale (nihestus). Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada. Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks.
välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit
too kannatanu lähimasse haiglasse, 112 kui: tegemist on puusaliigese, põlveliigese nihestusega; valu on nii tugev, et haige on kaetud külma higiga sokitunnustega haiget ära hakka ise transportima. Kutsu abi kohapeale. Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele (võimalik verekaotuse hulk küünaravarde 0,5 l, õlavarde 1 l, säär 1,5 l, reis 2 l, kõhuõõne 5 l) Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide
Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus-epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt
saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus- epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie – ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist.
· Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist Esmaabi: 3K meetod Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega. Külm hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit). Kõrgemale hoia vigastatud kohta südame tasandist kõrgemal Ära toimi järgnevalt! · Ära pane vahetult pärast traumat viinakompressi, see suurendab oluliselt turset. · o 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi.
Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112
Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga · Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu. · Luudevahelised ühendused: liidused liikumatud luudevahelised ühendused; liigesed kahe või enama luu liikub ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi (kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie). · Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid. · Annab kehale kuju. · On lihastele kinnituskohaks. · Võimaldab sooritada liigutusi. · Kaitseb siseelundeid. · On mineraalainete talletaja.
Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita ise liigest paika saada, vaid toimeta kannatanu haiglasse. Puusa,- ja põlveliigese nihestusega kutsu 112 ja ära anna haigele süüa ega juua. Luumurrud Tunnused: Väga tugev valu, jäse on ebaloomulikus asendis, võivad esineda soki sümptomid. Kinnise luumurru puhul haav puudub, lahtise luumurru puhul on haav ja võivad paista luuotsad. Luumurru puhul kaasneb ka verekaotus, lahtise luumurru puhul on väline verejooks, kinnise luumurru puhul tekib verejooks kudede vahele. Luumurru puhul valib kannatanu ise omale kõige mugavama asendi, lahtise murru puhul tuleb haav katta puhta sidemega, ei tohi kunagi lahastada toruluude murdusid. Küünarvarreluu puhul tee kolmnukrätikust lahas. Kutsu 112. Pea-, kaela-, ja seljatrauma 1.5 m. Kõrguselt kukkumist loetakse imikul juba kõrgustes kukkumiseks, seega ära jäta last
vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus.
pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole LUUMURRU TUNNUSED haav, millest luuotsad paistavad turse, kiire paistetuse tekkimine funktsiooni puudumine, valu jäseme ebanormaalne asend nahaalused verevalumid luuotsad püsti naha all jäseme deformatsioon soki tundemärgid teadvuse häired TÄHELEPANU! ÄRA LAHASTA ÄRA LIIGUTA ÄRA LAHKU ÄRA ANNA JUUA ÄRA ANNA RAVIMEID SULGE VEREJOOKS KONTROLLI PULSSI PANE KÜLMA PEALE KATA SOOJALT KIIRESTI 112
Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed.
Lämbumisohu tõttu ei tohi kannatanule juua anda. Teadvuseta kannatanu tuleb keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba 17 vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi. LUUMURRUD Kinnine nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi. ELEKTRITRAUMAD Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna
o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast.
sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. 8. Liigeste jaotus: Liigeseid on kolme liiki: 1)Keraliiges – Ühe luu liigesepind on kerakujuline, teine kausjas. Artikuleerivad luud võivad liikuda peaaegu igas suunas. ( nt õla- ja puusaliiges)
o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1
liigutades! NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanut võid liigutada ainult otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks. Väldi • Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise eesmärgil. • Ära anna kannatanule juua. 26. Kuidas jagunevad luumurrud? Kinnine luumurd - murru kohal puudub haav, näha turse, hematoom, jäseme deformatsioon. Lahtine luumurd - murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad. 27. Mis on luumurdude põhjused? Põhjus on trauma (löök või surve luule, pikaaegne koormus e. väsimusmurd) või muud põhjused. 28. Missugused on luumurdude tunnused? Tunnused: • Šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvuse -häired, • valu, • turse, • jäseme liikumisvõime langus, • jäseme väärasend, • lahtise luumurru puhul verejooks.
suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus
vajalikud tööd on tehtud. Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). Parim lahas on maapind. Lahtiste luumurdude korral kata (ära seo) haav puhta sideme või riidega. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Luumurruga haige haiglasse toimetamiseks ei tasu kasutada oma transporti, kui kiirabi ise seda ei soovita! o Luumurru liigutamisel võivad luuotsad tekitada lisavigastusi, mille tulemusena võib rasv luuüdi seest sattuda verre. o Verre sattunud rasv tähendab aga, et võib tekkida rasvemboolia, mis omakorda võib tappa. Kutsu 112. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse (vaata allolevat videot) ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu kiirabi
Kui elektrilöögi tagajärjel on hingamine ja südametegevus (pulss) lakanud, tuleb alustada elustamist, s.t. teha kunstlikku hingamist ja südame kaudset massaai. Teadvuse taastumisel anda haigele rohkesti juua (vett, mineraalvett, morssi). Alkohol ja kohv on keelatud. Elektrilöögi tõttu kannatanu toimetatakse kohe haiglasse, sest mõne tunni möödumisel võib ta seisund järsku halveneda. 32. Nihestus ja nikastus esmaabi. Nikastus- liigest moodustavad luuotsad väljuvad hetkeks normaalsest asendist, millega võib kaasuda liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Liigeses esineb valu ja selle ümbruses valulikkus. Liigeses tekib turse ja selle ümbruses verevalum. Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Liigeses tekib tugev valu, ümbrus tursub, liiges ei liigu normaalselt, on väärasendis.
suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus
kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti paljunemisvõimelisi rakke, mis luu murdumisel hakkavad poolduma ja neist saavad luud tekitavad rakud osteoblastid. Viimaste tegevusel kasvavad luuotsad kokku. Periostis on rohkesti veresooni, mis siit Volkmani kanalitesse suunduvad. Veel on periostis rohkelt tundenärvilõpmeid, mille kaudu valuärritusi vastu võetakse. 19 Toruluude diafüüside luuüdiõõned ja käsnolluse kavernid on täidetud luuüdiga. Noorte luuüdi on punast värvi ja seetõttu nimetakse seda punaseks luuüdiks. Toruluudes (välja
, Ojala, B. Nivelten ja lihasten fysioterapia. Finnpublishers, 1993 Kuna õlavarreluul on vaid sidemelised ühendused kehaga, siis on lihastel lisaks liigutavale funktsioonile ka toetav funktsioon. Tulenevalt sellest, et liigeseid, lihaseid ja erinevaid sidemeid on õlavöötme piirkonnas palju, on õlaliigese piirkonna valu ühest põhjust küllaltki raske leida. Valu põhjustaja on tavaliselt siiski liigese teatud konkreetses struktuuris- limapaun, liigesekapsel, liigestuvad luuotsad, närvid või liigest ümbritsev kõõlus/lihasstruktuur. Sageli võib olla tegemist ka kompleksse probleemiga. 30 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Õlavarreluu murd (fractura humeri)
Kaitsepinge? 224 Hootised või püsivad valud? Laudkõva kõht? Vaagen ja häbemeluu Vaatle Turse? Hematoom? Tahtmatu urineerimine (verine?) või roojamine? Katsu Valu väljendus kompressioonil? Ebastabiilsus? Jalad Vaatle Naha värvus? Välised vigastuse tunnused (naha marrastused, haavad)? Hematoomid? Tursed? Ebaloomulik asend jäsemel? Luuotsad nähtaval – lahtine murd? Motoorika ja Kas motoorika on olemas (lasta liigutada varbaid ja jalaliigeseid – verevarustuse liigutamine takistatud)? kontroll Kas verevarustus on olemas (katsu jäsemetel pulsse)? Kapillaaride taastäitumise aeg: normaalne < 2 sekundit > aeglustunud? Kas tundlikkus on olemas (varbaid näpistada), refleksid (eriti Babinski refleks)? Delegeeri Lahastamine/immobiliseerimine
Esialgu toesta liikumatuse tagamiseks luumurrust kõrgemale ja madalamale jäävat jäset oma käega. Palu kedagi tuua padi või rullikeeratud tekk ning aseta need liikumatuse tagamiseks mõlemale poole vigastuskohta. Ära püüa murdunud jäset sirgeks tõmmata. Fikseeri tekk või rullikeeratud padjad pikisuunas kokkumurtud kolmnurkrätikutega. Vigastatud jäset võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas marlitükk. Ära puuduta vigastatud kohta! Põletused Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit. Jahutada võib kõigega, mis kätte juhtub: pudelivesi või vesi veekogust, ventilaator, riide sisse keeratud jäätükid. Jahutamine on olulisem kui igasuguste põletusvahtude ja salvide kasutamine. Pärast jahutamist kata põlenud pind õrna sidemega ja vajadusel
annaabi.ee 
