LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE
Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema), kui jalg terve on.
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi;
Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi
NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6. Kutsu abi 112 Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele:
· Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu?
* arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu hingab kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole
* arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu hingab- kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga- alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3
hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist. 8. Kuidas peatada suurt välist verejooksu? Teades, et verega levivad ohtlikud nakkushaigused (HIV, B- ja C-hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas on esemed (nuga, puupilbas jne)? 9. Mis on šokk? Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Seisund on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele..........................................................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele..........................................................
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on
haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused:
elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga. Kui kannatanu näonahk on kahvatu, tõsta kõrgemale tema jäsemed. Tagada rahu ja
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
• Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse
Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaazi. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni. Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni! VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. 5 1) PANE KANNATANU LAMAMA 2) SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID!) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale) 4) TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS
• Ujumine, Aeroobne mehhanism = oksüdatiivne fosforüülimine • Pika ajaline • Mahtuvus on väga suur, suudab töötada kaua, ei tekita ainevahetusjääkide kuhjumist. • Mitokondris • Võimsus on väike. • Maraton 8) Südame- ja veresoonkonna ehitus: Südant ja veresoonkonda võib kujutada torust ringsüsteemina, millel on paremal ja vasakul poolel verele liikumisenergiat lisavad pumbad. Veresoonkond on kinnine ring, mis vahetab ümbritseva keskkonna ainet (hapnik, toitained ja laguproduktid) läbi veresoonte seina. Imendumine toimub vaid teatud veresoonkonna osas – lõikudes, kus veresoonte seinad on üliõhukesed (kapillaarid). Südame- ja veresoonkonna funktsioonid: Südame-veresoonkonna ülesandeks on kõige üldisemalt “transpordi” funktsioon. See tähendab, et veresoontest juht-teede abil kantakse mööda keha laiali või korjatakse ühte kohta kokku erinevaid elukorraldusega seotud
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
**auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna
· Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras ELUOHTLIK SEISUND Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab. 7 Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte, näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja ohutuled sisse, siis hinda, kui palju on kannatanuid ning seda, kas nende seisund on eluohtlik.
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Füsioterapeudi lai teadmistepagas hõlbustab kliinilise mõtlemise protsessi, mis on vajalik patsiendi füsioterapeutiliste probleemide, ravi eesmärkide ja ravi plaanide formuleerimisel. Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi
Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster
Kui erinevad võtted ei aita, tuleb teda elustada/meelemärkusel hoida kuni kiirabi tulekuni. 2. Päästev küliliasend teadvuseta kannatanud, kes hingab, tuleb asetada külili, näoga ettepoole kaldu. Sel moel hoitakse hingamisteed lahti ja võimalik okse/veri/löga voolab välja. 7. Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine Peahaava pese külma veega, alla 2 cm haava puhul pole traumapunkti vaja minna. Aseta käsi pane üle rinna. haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista 112.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
