valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse.
LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRUR - laulik Phja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmehlseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von der Vogerweide, hiljem Heinrich von Meissen(daamide listaja) ESTAMPII - varaseim instrumentaalne tantsuvorm 13. ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga
leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luuletuses ,,Sügise päike" näidatakse sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ja päikesepaistelistena. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind Seevastu luuletusest ,,Sügisene rand" ei leia me enam optimismi ja rõõmsameelsust.
Kivi kukkus kivi juure, jõgi püüdis meresse, koerakutsik ema juure, ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev. Lagunenud talumajasid, kadaka-,lepavõsasid, hurtsikuid ja saunasid. Täpselt sellisena kirjeldas ta meie maad nagu ta seda nägi. Tema armastus me kodumaa vastu oli nii õils ja puhas. Ta oli alati valmis Eesti riigi eest seisma ja tema õnn sõltuski justkui meie isamaast. ,,Isamaale" Ja sinu häda mu häda, su õnn on minu õnn ka, ja sinu viga mu viga, ja sinu iga mu iga oh kallis ismaa!
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele
arvamusi ja on võimalik läbi luule kasvõi kurta oma muret. Luule on asi mis peab olema iga inimese elus, sest tänu luulele suudame öelda isegi enamat kui ainult sõnadega. Luule on see mis aitab meid elus edasi tänu selle sügava mõttelise tähendusega ja tähelepanuga, sest luule abil on võimalik panna inimesi teise pilgu alt vaatama ümbritsevat maailma ja muutma oma vaatevälja. Samas luule on meis kõigis. Kõik on kunagi midagi luuletanud oma sahtlisse kus ta on oma varjatud tundeid avaldanud aga muud moodi ei oska ennast väljendada. Luule on ja luule jääb igavesti meie ellu, sest ilma luuleta ei ole võimalik elada.See on lihtsalt midagi sellist, millega sa saad enda sisemist olemust väljendada.Arvan, et inimene kes oskab luuletada on väga hea keeleoskusega, sest see pole lihtne hobi või töö.
Tean, et kui satun ise kunagi kas Saksamaale või mõnele muule saksa keelt kõnelevale maale, siis ma tean, et ma ei eksi ära, sest ma oskan teed küsida. Näiteks suvel, mil Tallinna linn oli turiste täis, astus minu juurde saksa keelt kõnelev naine ning küsis teed. Oli päris uhke tunne, kui ma suutsin teda saksa keeles juhatada, mitte öelda, et ma ei saa temast aru. Me teeme saksa keeles tihti mitmeid huvitavaid harjutusi. Näiteks oleme me võõrkeeles isegi luuletanud. Antud luuletus on vastuluuletus õpetajale. Ehk nad isegi võtavad õpilasi kuulda? Liebe Lehrerinnen und Lehrer, So wünche ich mir euch! Bitte seid netter mit uns- Gebt nicht so viele Hausaufgaben und macht seltener Kontrollarbeiten. Diskutiert mit den Schülern über aktuelle Themen und behandelt die Schüler als gleichwertige Menschen. Macht den Unterricht interessant und habt keine slechte Laune! Bitte seid lustig und dann sind wir fleissig!
klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskkooli. Ta kirjutas ka Õpilaslehes 1930. aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu.
2008. aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu „21. sajandi armastusluule“ 2011. Aastal ilmus luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ Väga oluliseks teemaks Taanilinn Tallinn. Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013
20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida, aga ta oli ennast kõvasti külmetanud. Luulekogu ,,VÄIKE LUULERAAMAT" analüüs Minu esmased muljed luulekogu lugedes olid positiivsed. Mulle meeldis luule lihtsus ja teistsugune lähenemine luule sisule ning väljenduslaad ehk see kuidas olid
et teile oma austust avaldada. Ammu pole te meil külas käinud seepärast otsustasimegi meie teid külastada. On ju olnud aegu, mil inimene ja haldjas lahutamatud kaaslased olid? Ma tulin siia oma esiisade kombel teile jõudu, tervist ja pikka suve soovima on ju täna jaanipäev, öö, mil valgus saab pimedusest võimust! Ja vaadake vaid juba sealt tõusebki esimene päikesekiir!" Oma pääsemisejutu kokku luuletanud, pöördus Martin õe poole, kes talle ehmunult vastu põrnitses. "Mis nüüd siis saab, Martin?" küsis ta kähiseval häälel. Martin kortsutas kulmu ja paistis mõtteis olevat, kui teda nimepidi hüüti. Ta pööras jahmunult pea ja avastas, et vaid paari sammu kaugusel temast seisis kuninganna oma täies ilus ja võimuses. Martin ei jõudnud suudki tervituseks avada, kui juba peahaldjas kõnelenud oli.
hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased
rahvakasvatajana. Kuivõrd Enno ei tahtnud vasturääkimist, ei andnud ta kuulajaile sõna ega võimaldanud vaidlusi. Tervise halvenedes loobus ta kõnedepidamisest. Haapsalu-perioodil ei kõnelenud Enno oma loomingust kuigivõrd. Paljud nägid teda aegajalt üksinduses midagi märkmikku kirjutavat, arvati nõnda luuletusi sündivat, kuid Ennole endale tegi haiget loomingu vähesus. Ta on korduvalt märkinud, et Haapsalus pole ta enam luuletanud. Lastelaule ilmus temalt siiski rohkesti aastail 1923-1925, tema enese hingest ja hingevalust on jäänud vaid vähe ridu, need küll omalaadselt sisendusjõulised, lihtsad ja helisevad, nagu Enno elamuslik luule üldse: Ma toetan akna servale Ja ootan ei tea mis! Öö valge on vajunud mõttesse, Läind miski nii üle kallaste - Ma ootan ei tea mis.
sajandil Hispaania vallutanud maurid. Viimaste kaudu Euroopasse jõudnud araabia kultuur oli keskajal eeskujuks loodusteadustes, meditsiinis, aga ka peenes õukondlikus eluviisis. Provansikeelne trobar ja prantsuskeelne Tronver tähendavad ühte ja sama (leidma, leiutama)ja on seotud ka verbiga tropare - tropeerima, troope looma . Neid sõnu tarvitati keskajal igaühe kohta, kes midagi lõi või kirjutas, ning neist on pärit ka rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja-Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand. Järgmise sajandi algul Provence'i laastanud albilaste sõjad tõid kaasa sealse aadlikultuuri hääbumise ning 13. sajandi rüütliluules andsid tooni truväärid. Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12. sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute,
Talle meeldis olukordi lahti mõtestada. Ta armastas oma raamatutes filosofeerida ning arutleda elu pisiasjade üle, näiteks mingi juhus või ilmastikuolu võis temas esile kutsuda mitmeid huvitavaid ideid. Eriti osav oli ta oma tegelaste tunnete kirjeldamises läbi loodusnähtuste. Kui ta soovis lugeat teatud meeleollu viia, tegi ta seda läbi looduskirjelduste ja väga emotsionaalselt. Tundub, nagu ta kirjutamise asemel hoopis maaliks oma sõnadega. Mati Unt ei luuletanud, aga kui ta oleks seda teinud, oleks tema luule kindlasti väga tuntud. ,,Jäätunud läbipaistev tee läheb üles valgete mäeharjade poole. Üle kõige on hiigelsuur sinine taevas, nii sinine, et pilk upub ära. Tee ääres on hanged ja silmipõletav külm tuul toob üle hangeharjade peent lund. Samm sammu järel, samm sammu järel, usu mind, mäetipp polegi kaugel; all on metsad, ka üleni lumes, ja nii hea on hingata, et rinnas hakkab valus." (,,Hüvasti, kollane kass")
20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks.Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid.Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida, aga ta oli ennast kõvasti külmetanud.Ernst Enno suri 7. märtsil 1934. aastal kell kaheksa. Surma momendil haaras ta oma naisekäest kinni ja ütles talle, et kõik on teisiti. Maailmavaadeja Looming 20
..............9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal? Kust on selline mees tulnud? "Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste Liidu juures Sveitsis, ema õpetas aga Prantsusmaal Nantes'i linnas sealsetele
magama, theo läks nukralt koju - Lapsena tahtis Theo saada lauljaks - Peeter äikest ei kartnud, kui oli eelnevalt teinud vajaliku nt aknad sulgenud, polnud rauast asjade läheduses jne, arvutas välgu kaugust, lõpuks tüütas teda nurgas istumine ära ja ta läks rõdule, hiljem veendus, et midagi ümbruses ei juhtunud ega pole süttinud, nägi veidrat und UDU - Eero oli maalaps, ent ebatavaliselt närviline, maaelust ei luuletanud ja ka loodust oli vähe, nüüd luuletegevus urgastes, garaazides, baarides, tegelane tihti pohmellis, leiab et ükski asi ei jää alles ja selle pärast peab asju silmitsema, leiutamine ületab piirid, arutleb kiire elu arengu üle, hindas masinaid ehkki ta oli luuletaja, meenutas lapsepõlve kuidas mängis masinalaenutusjaama - Mustamäele saabus ootamatu külaline Tulemaalt, poliitiline põgenik, väga viisakas, jõi
Selle kogumiku põhjal on 20.sajandi helilooja Carl Orff (sündis 1865 Münchenis) kokku pannud mitu lavalist kantaati. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? (lk. 50) Tänaseni on kõige enam säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. See traditsioon sai alguse 11.saj lõpul Provence´s Lõuna-Prantsusmaal, mauri (araabia) kultuuri mõjul. 13. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid L.-Pr., P.-Pr., Saksamaal? (lk. 50) Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende luule õitseaeg oli 12.sajand. Järgmise sajandi alguse sõdadega seoses trubaduuride kunst hääbus ning 13.sajandil andsid tooni Põhja-Prantsusmaa truväärid. Mõlemad nimetused tähendavad "leidma, leiutama" ning on ka seotud verbiga "tropeerima, troope looma". Saksamaal tärkas Prantsusmaa eeskujul 12.sajandil minnesingerite kunst. Rüütlilaulu värsid elasid esmalt vaid lauluna, luule ja muusika olid sellel ajal lahutamatud. 14
mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule. III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL 1.Trubaduurid ja truväärid Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Provintsikeelne trobar ja prantsuskeelne trouver tähendavad ühte ja sama (leidma, leiutama)ja on seotud verbiga tropare tropeerima, troope looma. Trubaduurid olid provintsi keeles luuletanud laulikud Lõuna Prantsusmaal , nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale , kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid nimetati truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.sajand .Järgmise sajandi algul laastanud sõjad tõid kaasa selle aadlikultuuri hääbumise ning 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. 2.Minnesingerid. Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12
22 KOKKUVÕTE Ilmar Laaban kuulub kaasaaegsete eesti luuletajate hulka. Tema panus on olnud hindamatu ja kuigi teda enam elavate kirjas pole, ei unusta eesti kirjanduslugu teda kunagi. Luuletaja tegi ära üksinda töö, mida näiteks Prantsusmaal tegid terved rühmitused ja samas pole ta millegi poolest kehvem kui välismaised autorid. Kuna ta elas suure osa oma elust Rootsis ei ole ta Eestis nii tuntud kui nii mõnigi teine, kellest ta luuletanud on , kuid samas on ta väärt samasugust tunnustust. Nagu luuletaja on enda kohta kirjutanud ,,Kalendrilehes": ,,Piuks! ikka sina Ilmar Laaban/ su püksid ulatuvad lõpmatuseni/ ahelda ruttu oma jalad/ enne kui nad seda märkavad". Laaban on väärt, et tema loomingut Eestis au sees hoitaks. 23 KASUTATUD KIRJANDUS Aspel, A. 1989. Sürrealism ja Ilmar Laabani ,,Rroosi Selaviste". Vikerkaar, 3, 56-64 Laaban, Ilmar. 2000. Eesti entsüklopeedia 14
Esialgu paistab välja 1980ndate punk kultuur, mis hakkab millekski muuks kujunema, poliitilised muutused 1980ndate lõpul. Poliitiline hoiak kandub uutele kujudele, uutes vormides edasi. Seto küsimus on alati eriti poliitiline küsimus olnud. Näiteks mulgi ja võru puhul võib poliitilis-ideoloogilisest aspektist mööda hiilida, kuid setu keele ja kultuuri puhul on see võimatu. Setu luules on eraldi zanr riigipiiri teemaline zanr. Kõik, kes on setukeeles luuletanud,on kirjutanud riigipiiri teemadel, sest Setumaa on riigipiiriga läbi lõigatud. Võru, seto luule dünaamika: esimene puhang 1980ndate lõpp, osaliselt 1990ndad. Tuleb Kauksi Ülle. Korraks hakkab tunduma, et midagi juurde ei tule, aga sajandivahetusel tuli uus puhang. Kauksi Üllel on üks osa laulmisega taustaga. Merca raamatus on laulutekstide covereid või alguspäraseid tekste, mis on lauluks kirjutatud. Nii ka Aapo Ilvese laululuule.
saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses - peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek - pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt - peale jõule tuli kooli uus õpilane, Pajupill, lahkus eelmisest koolis, oma jutu järgi keelatud kirjanduse ja pilkesalmide pärast - uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates - salmide mindi Koovi juurde, lootes temalt heakskiitu, Koovi ütles aga, et tema ei jaga eesti luuletusest midagi ja poisid peaksid minema hoopis Mauruse juurde, nii üritas ta poistest vabaneda, kuid asjatult, nüüd tulid vene- ja saksakeelsete luuletustega, ka Maurus lõi varsti sekka, rääkis poistele armastusest - Indrek luuletajate kilda ei kuulunud, Mauruse sõnad armastusest panid teda mõtlema ja ta
Kõivu isa pääses läände ema jäi maha. 6. köites jutustaja hääl vakatab, hakkab jutustama Ants Kõiv, Kõivu vend. Hakkab kommenteerima, mis tegelikult oli. Siin on midagi, mida Kõiv rääkida ei taha, aga vist tahab ka kui Ants Kõivu lõigud sisse tulevad. Seda isa kaotust 44. aastal elab sügavalt läbi. Tagasitulek isa juurde elab seda üle. Kõiv keeldus isaga suhtlemast kui isa ühendust võttis. 2014 Koolipoisid ja füüsikud Kas Kõiv on luuletanud? Luuletajarollist hoidub. Doris Kareva ja Kõiv - postmodernismis saavad kokku. Luule aastatel 1973-1985 60ndate lõpp 70ndate algus oli palju hargnevaid otsinguid, varasmeas ajas uusromantiline kirjutamisviis, uuema rahvalaulu esteetika, aga kui liikuda 70-80ndates siis võib-olla robustse kirjelduse järgi võiks öelda, et kui 60ndate lõpus võib tunduda, et modernistlik laad hakkab mängu valitsema, siis 70-80ndatel see nii ei tundu. Võime rääkida proosas-luules ka draamas
Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus. Rooma oli tollel ajal maailma keskpunkt. Kõik oli Roomas. Tema saadeti ära Musta mere äärde perifeeriasse. Põhjused on ebamäärased. Ovidius annab ise mõista, et põhjuseks on tema teos „Armastuse kunst“, kuna see oli liiga vabameelne ja Augustusele see ei meeldinud (teose avaldamisel ja pagendusse saatmise vahel on 8 aastat)
osutus lõpuks pilkevemmalvärsiks kõigi kohta, kes püüdsid luuleks tarvitada võõrast keelt. Kõigil oli selge, et salmiku sepitseja võis olla ainult Pajupill, kes oli teiste kuulsuse üle kade. Alguses eitas ta seda, aga pärast võttis ta salmiku omaks ning põhjendas seda naeruvääristamist. See puudutas valusalt viimse klassi õpilast Vellemaad, suurimat kuulsust venekeelse luule alal, kes arvas tarviliseks sõna võtta nõnda: ,,Kõik suured luuletajad on alguses võõras keeles luuletanud -- Puskin, Lermontov jne. Emakeel on liiga kodune, sellepärast on ta liiga lihtne ja arusaadav. Aga luule ei tohi lihtne ja arusaadav olla, sest lihtne ja arusaadav ei olegi luule, vaid proosa. Luule peab olema raske aru saada, sest siis on ta palju sügavam. Kõik suured luuletised on sügavad. Hiljuti ma lugesin ühte kuulsat saksa professorit ja see ütleb, et Goethe ,,Fausti" teist jagu pole tänini veel keegi täiesti
annaabi.ee 
