päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus isiklikult meeldis ja jään innukalt ootama mida järgmine esitaja suudab. Kolmandal õhtul oli luuletus Leelo Tungla poolt nimega Massikultuur ühe lausega. Minu arvates oli see võrreldes eelmistega väga hea. Kohe oli tunda, et seekord on tegemist ikka kogenud ja tunnustatud luuletajaga. Luuletus oli äärmiselt informatiivne ja sügavamõtteline, mis iseenesest mulle väga meeldis. Luuleminutid annavad kuulajale väga paljut juurde. Nad avavad silmaringi ja panevad inimesi mõtlema selliste asjade peale, mida tihti kiputakse unustama. Minu arvates on luuletminutid üks ääretult vajalik saade ja iga enesest lugu pidav ning kultuurne eestlane peaks seda vaatama.
Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et Jürgen Rooste on üsna ühiskonnakriitiline ja avaldab oma arvamust selgelt ja otsekoheselt. Armastuse kohta ütleb Rooste, et see on nagu Higgsi Boson. Võib arvata, et see on olemas aga seda ei saa mõõta ja näha, sellesse tuleb vaid
tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding.
ego. · Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja
Luuletaja stiil on küllaltki otsekohene ja selge. Ta räägib asjadest nii nagu päriselt on. Kõige huvitavam oli lugeda isamaalisi luuletusi, mis rääkisid sõjast või sõtta minekust. Need olid minu jaoks meeldejäävamad ja sõnumiga. Oli tunda meeleolu, mis käib sõdadega kaasas. Autorile oli sõjavägi tuttav, sest ta oli ise 3 aastat sõjaväes, kuigi ta tervise tõttu sõjas ei käinud kordagi. Mul on sõdade osas luuletajaga sama vaatenurk- sõjad ei ole midagi head. Juahn Smuul elas ajal, millal Eesti oli okupeeritud. Ma usun, et sealt tuli ka inspiratsioon kirjutada nii süngeid luuletusi. Salm mu ühest lemmikluuletusest: "Üks nooruk läks isamaasõtta. Ei teadnud, mis ootamas ees. Kaks paljast kätt kaasa vaid võtta ja armastust südames." Minu arust on see luuletus heaks näiteks tolle aja kohta, kus sõjad käisid ja olid rasked ajad.
Luuletusest ,,Lapsed ehitavad’’ kirjeldab aga Ehin seigast, kuidas ta lapsega käis mänguväljakul. Seal mängisid aga nii eesti lapsed kui ka vene lapsed. Mängides tekkisid erirahvusest lastel tüli torni ehituse kohta ning emad tõttasid kohe lastele appi ning selgitasid lastele, teada olevas emakeeles, et mängida tuleb ilusti, võttes seega omakorda ka ära lastelt võimaluse ise suhelda ja n-ö ühine keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega. Sellest hoolimata meeldisid mulle aga väga raamatu alguses olnud kaks luuletust ,,Selle suve esimesel päeval’’ ja ,,Mu sõbra esivanemate talu’’. Mõlemas luuletuses said vana talumaja omaniku endale midagi kallist esivanematelt. Mulle meeldisid need mõlemad, kuna nende peamõte või tarkustera seisneski sellest, kuidas juhuslikult või
See on lõbusam ja uljam luuletus kui paljud teised luuletused selles luulekogus. See jutustab meile lõbutsevatest noortest inimestest.See jäi mulle silma kuna see oli erinev luulekogu mitte nii lõbusatest toonidest. d) Kuna ma pole eriline luule huviline ei oska ma seda luulekogu eriti hinnata .Ennem seda on minu luule lugemine piirdunud kooli õpikutes olevate ja mõnede teiste üksikute luuletustega. Minule ei avaldanud see luulekogu erilist muljet. Ma ei leidnud luuletajaga sidet ja ka luuleused olid minu jaoks suurema tähenduseta.Nagu teosest välja tuli oli luuletaja tulihingeline kommunist ja võib-olla oli see üks põhjusi miks ma teda ei mõistnud. Kasutatud Kirjandus Kersti Merilaas ,,Pääsuke" https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas
pärast kohtasid Toila elanikud oma kaasmaalast Felissi Oru pargis tuntud luuletaja saatel. 21 detsembril 1921 aastal, Igor Lotarev ja Felissa Kruut abiellusid Tartu kirikus. Suvehooajal muutus Toila lausa Eesti kultuuri pealinnaks. Siin elas sageli ka tuntud kirjanik Fridebert Tuglas, kes jättis sinna mälestusi Severjaniniga kohtumisest. Oru pargis käis kuulus kirjanik kohtumas Eesti suurepärase luuletajaga Marie Underi ja tema mhega näitekirjanik Artur Adsoniga. Severjaninite kodus käis külas kirjanik Henrik Visnapuu, kelle luuletuste kogumik ilmus aastal 1922 Moskvas, Igor Severjanini tõlkes. Samuti Igor Severjanini külalisteks olid sellised kirjanikud nagu August Alle, Valmar Adams, B.V. Pravdin. Igor Severjanin rääkis, et just nendes paikades tekkis temal mõte poeemi ,, Solnetsnõi dikarj" loomiseks
Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes. JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET Surmakuulutus
Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks
............................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Mina valisin enda referaadi teemaks Vladimi Majakovski. Tekib küsimus, et miks just tema?! Tunnis tegime ühe pisikese grupitöö, et pärast tutvustada teistele rühmadele enda luuletajat. See rühm kus mina olin, sai oma luuletajaks Vladimir Majakovski. Õpikutest lugema hakates saime kohe aru, et tegemist on ühe äärmiselt huvitava luuletajaga. Kui õpetaja ütles, et meil tuleb valida üks nendes luuletajatest ja teha referaat, siis teadsin et soovin valida Majakovski. Põhjuseks on tema luuletused. Lugedes mõningaid luule näiteid tunnis, suutsid just tema luuletused mulle südamesse pugeda. Eriti meeldejääv oli tema luuletus ,,Järeldus" (LISA 1) , see räägib armastusest ja sellest, et vahemaad ei põrmusta seda. Tema stiil tundus huvitav ning tekkiski soov teada saada tema elust ja loomingust natuke
postromantistlikke valme, ta oli piiritletud inimeste ootustega. Teda peeti vaevalt keskpäraseks poeediks, kelle loomingut ei austatud, ent lähemal vaatlemisel leidub ka haigestumiseelsest luulest jälgi vapustavast luuleandest. Vahetult enne haigestumist ja pärast seda tuli ta oma loomingulisest piiritletusest välja ta justkui vabanes ja tema looming luulevallas muutus kirjeldamatult heaks. Arvestades kogu tema eluaja loomingut, võib väita, et tegu on kõige eestlaslikuma luuletajaga, ta oli äärmiselt omapärane, ent siiski kuulus klassikute sekka. Ta jõudis massideni, ta läks rahvale hinge, eriti pakkus ta huvi noorpõlvele, kuna kirjutas oma ajast ette. Ta tõi Eesti luule uude ajajärku, ta oli uusromantiline omal ajal ainuke. Ta pakkus sedavõrd huvi tänu tema traagilisele isikukäsitlusele ja looduse intiimselt reaalsele kujutamisele. Järgnevas poeemis on näha Liivile omane looduse realistlik kujutamine, mille taga võib seista meeleolu või hingeseisund
4.4 Tagasi Venemaal 1923. aastal jõudis luuletaja igatsetud kodumaale tagasi. See oli nii põgenemine kui ka kaojujõudmine. Kuid sisemine konflikt aina süvenes_ algul näis sõpradering taas kutsuv, ent varsti selgus, et tegelikult oli ta neile vaid joomakaaslane, tema annet ei ülistanud enam keegi, pigem parastati, et Jessenin ei ole enam moes. Nii möödusid tema päevad ja ööd kõrtsides, sest minna ei olnud kusagile, luulekaugetele "sõpradele" meeldis aga endiselt koos kuulsa vene luuletajaga juua. 4.5 "Kõrtside moskva" 1924.aastal ilmus luuletsükkel "Kõrtside Moskva". Selles jubedas urkas siis värskelt keset lärmi ma koiduni loon prostituutide meeleheaks värsse ja bandiitide piiritust joon. Süda ägedalt, ägetalt peksleb. Lõpuks ütlem ikka pean nii: "Nagu teiegi, hämingus ekslen. Ükski tee mind siit välja ei vii." Jessenin Hävitas ennast hoolimatult ja bravuuriga, minnes vastu oma hukule. Sõpradele ei suutnud
Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha. Friedebert Tuglas kirjutab Liivi monograafias muu hulgas ka kirjamehe väga kehvast tervisest ja eluolust, mis tundub, et oleks temaga just kui kogu elu kaasas käinud. Luuletaja elu saatis temasse väga tugevalt juurdunud kurvameelsus ning samuti jälitas teda vaesus. Vaimse tervise probleemid osutusid Liivi puhul aga nõnda tõsisteks, et eestlastest lugejad
seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? R. Barthes “Autori surm” (1968) “Tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H. Bloom, mõjuäng Luuletaja ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse, Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga, Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Paroodia Eesmärk - naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit, Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastišš Eesmärk - mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F
Bulgakov sellise ühildumise kahe tegelikkuse vahel, pole teada. Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev, noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi - Vaene all ning krijutas samuti antikirslikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik teda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski - Nimetu all paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Tema osa romaanis pole just kuigi suur, samas on Bezdomnõi just selleks jõuks, mis paneb Meistri jälle elama, saades tema õpliaseks ning näidates üles tõsist huvi tema romaani vastu.
Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev on noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi (Vaene) all ning kirjutas samuti antikristlikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik seda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski (Nimetu) all lõi paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Samas ka on Bezdomnõi just selleks jõuks, mis paneb Meistri jälle elama, saades tema õpliaseks ning näidates üles tõsist huvi tema romaani vastu. Peemot, suur must kõuts ja saatanliku kaaskonna kõige värvikaim tegelane
mis uuemal ajal tuleb. Eristuvad raamatud, mis on teistmoodi, nt "Mõistatused" ja "Sinamu" need on vabavärsilised raamatud, kontseptuaalselt läbikomponeeritud raamatud. Kui Runnelit tuntakse vemmalvärsi autorina, kes võtab sõna poliitilistel teemadel, siis nüüd armastusluulesse, toob värskust, ilmselt kirjutaja enda jaoks. Leiab teistsuguse kirjutamise viisi. Vemmalvärsiraamatuid veel tulnud. Juhan Viiding // Jüri Üdi (1948-1995). Tegemist laulva luuletajaga. Sündis Tallinnas. Märt Laarman, emapoolne onu, peamine autoriteet. Viiding oli kogu aeg kõigi ja kõigega vastuolus, eriti ema autoritaarse võimuga. Kultuurilisselt oluline perekond. Keskkoolinoor 60ndatel Viiding kannab kotis Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris
loomingus. Varasematel Vabbe illustreeritud raamatutel oli enamasti vaid kaanekujundus ja üks illustratsioon. Seetõttu püüdles ta ikka sügavamatele üldistustele sisu või meeleolu edasiandmisel. Ta kujutas harva otsest situatsiooni, õigemini lõi ta fantaasiaid kirjaniku või poeedi teemal. Sellest johtub ka ta tööde haruldane värskus ja ilu. Aasta-aastalt tihenes Vabbe koostöö luuletajaga. Sulejoonistus muutus tihedamaks, käsitluslaad natuuritruumaks. Huvi pakuvad 1920-ndate aastate lõpul loodud kujundused, kus domineerib tihe, tugeva ornamentaalse nüansiga ning huvitava põimega suletikand. 1930-ndail aastail ilmub Vabbelt rida toonillustratsioone (käsikirjalise raamatu „Canticum canticorum“ illustratsioonid, 1932 jt). Kuigi tundeküllased ja nüansirikkad, ei paku nad sellist rahuldust kui varasemad tušijoonistused.
on selline teiste sõnade (tekstide) lõikumine, kus võib lugeda vähemalt veel ühte sõna (teksti)" - interteksti dünaamiline aspekt: intertekstuaalne struktuur "ei ole mitte antud, vaid töötatakse välja teise struktuuri suhtes"; H. Bloom The Anxiety of Influence: A Theory of Poetry (1973), Luuletaja loomeprotsessi takistab ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse . Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga > see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks, loob eksiteeriva luule derivatsiooni. Loomise eesmärk> originaalne poeetiline nägemus (tagab loomingu kestvuse põlvest põlve) > eeskäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Vaid vähesed luuletajad on võimelised looma algupärast luulet vaatamata mõjuängile, kasutavad kuut erinevat strateegiat Clinamen poeetiline väärlugemine ehk väärtõlgendus selle täpses ja otseses mõttes
on selline teiste sõnade (tekstide) lõikumine, kus võib lugeda vähemalt veel ühte sõna (teksti)“ - interteksti dünaamiline aspekt: intertekstuaalne struktuur “ei ole mitte antud, vaid töötatakse välja teise struktuuri suhtes”; H. Bloom The Anxiety of Influence: A Theory of Poetry (1973), Luuletaja loomeprotsessi takistab ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse . Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga > see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks, loob eksiteeriva luule derivatsiooni. Loomise eesmärk> originaalne poeetiline nägemus (tagab loomingu kestvuse põlvest põlve) > eeskäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Vaid vähesed luuletajad on võimelised looma algupärast luulet vaatamata mõjuängile, kasutavad kuut erinevat strateegiat Clinamen – poeetiline väärlugemine ehk väärtõlgendus selle täpses ja otseses mõttes
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia.
on see mis rohkem maksab, poliitika millel rohkem võimu, teostada) täiesti ümber pööratud. Kultuuriväljal oma väärtusega on pigem vastupidine. · Kultuuri välja väärtusskaala on ümber pööratud Korralikul luuletajal on tingimata tuberkuloos ja sureb vara, korralik kultuuritegelane elab katusekambris ja on võlgades, sööb mida tuttavad välja teevad ning selle kaudu on kindlustatud, et tegemist on huvitava ja olulise kunstniku, luuletajaga. Hukka on mõistetud bestsellerite autorid, populaarkulutuuri maitsega kaasaminejad sest tõsiväärtuslik kultuur sünnib nii, et ta majanduslikest ja poliitilitest reaaliatest ei hooli. Sellel kultuuriväljal tehakse kokkuleppe, millised tekstid saavad tõelise väärtustamise omaseks ja millised mitte. · Kultuuri väljal dikteerib oma tahet ,,sümboolne kapital" vastandatuna majanduslikule või poliitilisele kapitalile.
Alates 1973. aastast kuulus Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1983). Lõpetas elu enesetapuga. Loomingust I periood. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas Looming. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges eesti keeles" (1974, peetakse nendest parimaks) ning "Armastuskirjad" (1975). Jüri Üdi nime all kirjutas Viiding põhiliselt riimilist värssi. Ta kasutas ootamatuid võtteid ja keelemängu, palju on humoristlikke luuletusi. On ka süngeid luuletusi, mis räägivad surmast, küüditamisest jne (eriti kogus ,,Detsember").
Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama. 6. Bettie Alveri looming ja üks luuletus peast Sündinud Jõgeval. Kuulus Arbujatesse. Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad ,,Tähetund". Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks". Kirjutas vähe lasteluulet. Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest".
kõiki teisi". Esimene luulekogu, mis sisaldas vaid Jüri Üdi loomingut, oli "Aastalaat" (1971). Samal aastal ilmus mehelt ka luulekogu "Detsember", mis on eelmisega võrreldes aga palju süngem. Järgnesid "Käekäik" (1972-1973) ja "Selges eesti keeles" (1974). "Armastuskirjad" (1975) on viimane teos, mis avaldati Jüri Üdi nime all. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuid see oli juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud
annaabi.ee 
