(lk6) Stanislaus Katczinsky ,,meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest" (lk6-7) Josef Behm * kõhkles, ei tahtnud sõtta minna, kuid laskis siis endale ikkagi augu pähe rääkida, sest sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei läinud, araks; langes ühena esimestest,
Silver 9B · Stanislaus Katczinsky: Enne sõda oli kingsepp, sõjas sai temast salga peamees, kelle kohta oli raamatus välja toodud väga palju häid iseloomustavaid omadussõnu. Mõned neist olid kaval, imetlusväärne haistmismeel ähvardavast hädaohust, hüvast toidust ja viilimisoskustes. Lisaks olid tal längus õlad, sinised silmad ja eha söögiisu. Ta eelistas sigarettidele närimistubakat. Sai rindel killu jalga ja Paul asus teda sidumispunkti viima, kui kahjuks tabas teda Pauli seljas olles kild pähe ja ta hukkus enne pärale jõudmist. Teda võib pidada Pauli parimaks sõbraks. · Franz Kemmerich: Haavatu laatsaretis, kellel üks jalg amputeeriti. Ta oli poiste
murdvaras tumm, kes uksi läbi saagis, röövmõrtsukate karm ja sünge rodu - kõik vendadena kohtunud on kaagis. Ööhulkur, pettur, viinavõtja vinge, morn mustlane, kes mõrvaks murdis teiba, kõhn kaubajuut, kes kulla eest müüs hinge, või näljarott, kes näppas tüki leiba, - kõik antvärgid, kes loobund meistripõllest, kel hoorad ulaelu õpetanud, kõik pilkajadki, joobnud hüvast õllest, on oma päevad võllas lõpetanud. Saade : Kui taevainglid kutsuvad neid õhust, neil äkki tõrkuv urin kostab kõhust. Ah, enne saabumist Jeruusalemma neil tuleb kesta piinlikeim dilemma, sest kuna kõrisid neil nöörib ling, peab tagakaudu lahkuma neist hing. Arvamus: Olenemata sellest, mida sa oled korda saatnud või tegemata jätnud, ootab kõiki ühesugune saatus
saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles - paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus - vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering - talupoeg , kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich - ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich - kokkHimmelstof - allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja
Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Suhete kujunemine: Need 7 noort, kes koolipingist läksid sõtta teadmatta, mis neid ees ootab, treenisid
suutis oli pierre ning hakkas taas natasat külastama. Kuid neiu oli veel haavatud, eemaletõmbunud ning iga jutt surmast ärritas teda. Natasa elas hetkel vürstitar marja juures ning pierre sõitis sinna lõunale. Kõige esimene asi mida ta uksest sisse astudes tundis oli natasa lähedus. Natasa oli samasugune, millisena pierre teda tundis siis, kui ta oli alles laps ja vürst andrei mõrsja. Ta näost paistis särav ja lõbus ilme. Mõne päeva pärast tuli pierre natasaga hüvast jätma, tundis mees, et ei teda ega natasat pole enam olemas, on olemas ainult õnnetunne. Esimesest õhtus peale , kui pierre oli teda külastanud tundis naine, et on unustanud kõik selle, mis on temaga juhtunud. Sellest ajast peale, et kurtnud ta enam oma seisukorra üle ning ei kartnud teha rõõmsaid tulevikuplaane. Kuid pierrest rääkis ta vähe ja kui marja temast juttu tegi , siis süttis ta silmades ammukustunud sära. Natasa andus uuele tundele nii täielikult,
Stanislaus Katczinsky „meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest“ (lk6-7) Josef Behm * kõhkles, ei tahtnud sõtta minna, kuid laskis siis endale ikkagi augu pähe rääkida, sest sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei läinud, araks; langes ühena esimestest,
annaabi.ee 
