Võib-olla tsükkel „Järel revolutsiooni“. Tsükkel tekitab äreva meeleolu ning on irooniline. „On kõrtsikoopad pärani kõik lahti, vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.“ „Ministriga joob sinasõprust lurjus“ „… kunstimõtet Kölni katedraalis võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“ 5. Viie luuletuse vormide analüüs. 1. „Üle haudade“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab,
· mõtte- , daktül /-/ 4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav Vormi järgi eristuvad Jaapanist pärit haiku (5+7+5 silpi), tanka (5+7+5+7+7), (8) jne. akrostihhon (ridade algustähed moodustavad sõna või lause), mesostihhon (nime või lause annavad värsside keskmised tähed), telestihhon (viimased tähed). Lüürika ja eepika vahepealsed zanrid on poeem ja ballaad. Lüürikat uurib värsiõpetus.
kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna- Saksamaal Baieri aladel. Sealsete laulude kuulsaim kogu on "Carmina Burana" ("Beuerni laulud" — Benediktbeuerni kloostri nime järgi, kust XIII saj algusse kuuluv ladina- ja saksakeelne käsikiri leiti).
Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk
kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13)
kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13)
Ibn Rusd Euroopa mõistes olulisim Araabia filosoof, tegutses Hispaanias, kirjutas väga erinevatel teemadel ja väga palju al-Ghazl sunniitliku suuna esindaja, sufist, kes püüdis erineva suuna sufiste lepitada, kirjutas ,,Lampide orva" sufism Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu Avesta pärslaste pühakiri, mis ideoloogiliselt sarnaneb veedadele, avestat säilitati suuliselt ruba'i nelikvärss Rudak Iraani luule vanim klassik, tema luulest on säilinud vaid fragmendid Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l
Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust. 17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, kuna vahepealsed seosed toimivad “mürana”, lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab nüüdislasteluulet nelikvärss, luuletused jutustavad laste elust, värsjutte avaldatakse iseseisvate teostena ja piir amtöörluule ja profesionaalse luule vahel hägustub. Nüüdisluule on sisuliselt kohastunud ajaga ehk siis luules on viited tehnilistest saavutustest ja töö teemat käsitletakse luules aina vähem, lapsed luuletustes tegutsevad rohkem tubases keskonnas kui õues, loodusluulet on vähem ja üha enam käsitletakse luules nn tabuteemasid. 18
mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal. Seda ühtesulamist kujutatakse erootilisena. Veini-jumal-naine ekstaas, nende süntees. Avesta - muinasiraani kirjamälestis mis sisaldavad iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste; Zarathustra tekstid Kalila va Dimna - raamjutustus, kus kirjutati loomadest. Autor Ibn al - Mahaffa ruba'i - nelikvärss (igas reas 16 silpi) Rudak - 10.saj Iraani luule vanim klassik ,,Luulepudemed" Firdaus - pärsia-tadziki luuletaja, koostas ja värsistas iraani eepose ,,Sahname". 11.saj Sahname - iraani rahvus eepos, kujunes 10-11saj, koostaja Firdausi. sahname ehk kuningate raamat San'i - õpetusliku poeemi rajaja. "Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar - Pärsia luuletaja ja viljakas müstiliste tekstide autor, ,,Lindude keel"
sisuga kõige enam kokku klapib. · Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse: · Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel:
4 silpi – hüperdaktülriimid (täristades/väristades) Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundid – troobid Epiteet – kirjeldav, kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuste alusel
· waka jaapani lühiluule vorm · haiku Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm · monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan · renga - 14. sajandist pärit jaapani seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. · ghazal (gazeel) - lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest · ruba'i nelikvärss islami luules · islam peamiselt araabias valitsev usuvorm · sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu · budism Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · konfutsianism konfutsiuse õpetused · hinduism Indias tekkinud usund, sisaldab paljusid jumalusi Lääs: TEOSED
Indiviidi tunded, traditsiooni kanal Suur osa lauludest on kollektiivne luule, mitte raportid indiviidi ainukordsetest elukogemustest. Leskede mure, orbude tusk, miniate viha ja pettunud abielunaiste meelekibedus. Traditsiooni üleindividuaalsus kaitses naist, kui ta laulis rasketest asjadest ja ebameeldivatest tunnetest. Laulmise terapeutiline tähendus on olnud märkimisväärne. Naised teadsid laulude põhjal,et nad ei ole üksi oma kannatustes. Nelikvärsid Nelikvärss on rahvusvahelise ühestroofilise ja neljavärsilise rahvalaulu põhjamaine variatsioon. Neljast värsist on üritatud riimida vähemalt kahte; värsid on rütmistatud üpris paindlikult - nende pikkus vaheldub 6-13 silbini. Muudeks tunnusjoonteks on looduspilt sissejuhatusena ja erootilis-satiiriline sisu. Uued rahvalaulud kuulusid noorsootraditsiooni. Peegeldavad murrangut 19.sajandi külaühiskonnas. Noored on juba eraldunud omaette
Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss (sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor
Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin et lahkuda koos (Kivisildnik) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter)
Toob luulesse surmatantsu motiivi =Surma ees on kõik võrdsed On kuulsad ballaadid ="Ballaad poodutest" ="Ballaad kadedatest keeltest" Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte Irvitab ka naiste üle, kes ei suuda väärikalt vananeda Epitaaf hauakiri 2. Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus Pilet 9 Renessansikirjandus; Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" 1. Renessansikirjandus Renessanss ehk taassünd, uuestisünd Humanism, humanistid õpetlased, kes hakkavad antiikset kultuuri tutvustama oma kaasaegsetele =Vastanduvad teoloogidele ehk vaimulikele
sõnade ja värsside lõppe Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid 3 Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia.
kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana". Francois Villon Elas 1431-1465. Omapärane luuletaja, kelle temaatika oli värviline ja "erinev". Haritud, kuid seadusega pahuksis. Pärast riigist välja saatmist teda enam ei nähtud. Tema teosed: "Väike Testament" <- jagab laiali oma maise vara) ja "Suur Testament" <- (hästi palju juttu surmast).
Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3)
Uut pärsia kirjandust kirjutati paremalt vasakule. Üks värss koosnes kahest reast, moodustades ühe bayt'i. Teine vorm, mida hakati kasutama, võeti samuti üle araabia kirjandusest matnawi. Riimiskeemiks aa bb cc dd. Kogu uus pärsia eepiline kirjandus on sellises paarisriimis. Araabia kirjandusest võeti üle ka gazal, mis arendati välja eriti kauniks lüüriliseks vormiks. See koosnes 1015 bayt'ist, skeem oli monoriimne. Neljas vorm oli nelikvärss e ruba'i üks luuletus koosnes kahest värsist, mis koosnesid kahest bayt'ist. Riimiskeem oli aa ba või aa aa. Neid kirjutasid kõik haritlased, sh Ibn Sina. Luuletused koguti kokku divan'isse e luulekogusse. See algas tavaliselt autori loodud qasida'dega, siis gazal'id ja siis lühemad vormid, sh qit'a e lõigend/lõik. Klassikaline pärsia kirjandus jagunes kaheks suureks ja väikseks klassikaks. U 8000 autoril oli oma diivan. Tuntumad kuuluvad suure klassika hulka
Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss,
Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule
Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide, vaid näivsalmidega. Salmi ehk stroofi eristab: Kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; Värsside kindel arv Ühtlane värsimõõt Riimitervik Lausungi ja tähenduse tervik Salmi nimetused värsside arvu järgi on: Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks.
ka orvuks. Beitidest koosnevate teoste pikkust määratakse beitide arvuga. o Gaseel: koosneb 5-12 beidist, 1. riimis riimuvad mõlemad, ülejäänutes vaid teine värss: aa.ba.ca.da.ea... gaseelis kasutatakse ka rediifi: tavaliselt värsi lõpus riimi järel refräänina muutumatult korduvat sõna, sõnaühendit või isegi lauset. o Rubaii: ehk pärsia nelikvärss on monostroofiline luuletusvorm, katrään riimiskeemiga aaba, vahel ka rediifiga. o Tanka ja haiku: tulid Euroopa kirjandusse Jaapanist. Kuna jaapani keeles puudub dünaamiline rõhk, on jaapani luule silbiline, rajaneb riimita 5-silbikute 7-silbikute vaheldumisele. Klassikaline tanka koosneb viiest värsist silpide arvuga 5,7,5,7,7, kokku seega 31 silbist, kusjuures 3
annaabi.ee 
