Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luulekava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuhugi, kestma, kole, luulekava, naerda, nutta, magada, varjud, kuulama, sekundid, silmapilk, sisaliku, kivil, rõõm, teadnud, igavesti, öeldud, ääretud, salved, mahutab, tahk, heale, kaaluja, elatud, asume, haju, peep, ilmet, mats, traat, pikkamisi, helvita avaldas mõnikord luuletusi. • Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960.aastatel eesti luule uuenemist ja oli toonud uusi värskeid suundi eesti luulesse. Looming • „Nimetu Saar“ • „Olematus võiks ka olemata olla“ • „Luule“ • „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd, ega jaksa loota - Kuhu mahuvad ära kõik õndsus ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota! Mihhail Lermontov “Ingel” Leelo Tungal “Pipargoogisüda” Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Vana aasta sammub Laul vaikne suul helises tal. vaikselt ajalukku, Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos Kui vaid kõik, mis paha, Kõik patutud vaimud on koos. maha jätta suudaks! Ta kandis üht hinge, veel sündimatut, Tulgu ilus aasta Maailma, kus mure ja nutt. küünla valgusvuhus
Minu arvates on see õige ja elus ongi just täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
· ,,Luule" 1976, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Väike luuleraamat" 1984, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Päikesepillaja" 1997, koostatud Urmas Tõnissoni poolt · ,,Alliksaar armastusest" 2002, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt Luuletused Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
" Luule " 1976 " Päikesepillaja " 1997 " Väike luuleraamat - Artur Alliksaar " 1984 " Alliksaar armastusest " 2002 Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
"Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama." (Artus Alliksaar) ,,Viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas." (Paul Eerik Rummo) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu
nr 3, lk 8385 (Madis Kõivu kommentaar lk 8687) Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep Looming 2011, nr 10, lk 13861408 3) Nagu eelpool mainitud on A.Alliksaare luuletused väga filosoofilised, näiteks võib tuua tema ühest luulekogust "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" luuletuse "Aeg": "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
olemata olla" "Luule" 1976 "Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat - 1984 Artur Alliksaar" "Alliksaar armastusest" 2002 Aeg. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. 5. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu.
meie isa teda tööle panna. Sellest ei tulnud suurt midagi välja. Kui ta oligi ühe sületäie heinu sao juurde viinud, võttis ta pluusi seljast ja puhastas end põhjalikult. Pani siis jälle pluusi selga, viis uue sületäie sao juurde ning kõik algas jälle otsast peale. (Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Kasutatud kirjandus:
paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942); ○ “Hingede öö” (1953); ○ “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad:
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes?
õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole nii.Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ei ole. · Arvate et ma olen ülbe? Teate, omasuguseid ei sallitagi! · Miks inimesed ei võiks lihtsalt leppida sellega, kes nad on? Miks nad peavad tegema haiget, kuigi teavad, et see võib viia inimese rivist välja? Miks Sina pidid sel õhtul rikkuma kõik selle, mis tundus algul nii ilus ja hea
Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks, teeb külmusest kire, muudab kõik enda ümber ilusaks . Mõnikord tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda, lüüa, naerda, nutta, armastada, surra,elada. Kui su ümber on miljon ilusat poissi, näed sina vaid üht- armastatut. Armastan Sind maailma lõppu ja ringiga tagasi . :) (L) Sina ja mina, taevas ja maa, vaatame teineteist, kuid kokku ei saa! Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.:) Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Sul on valus , kui lööd jala ära või lõikad näppu
Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid
mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale.
Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna Huumor on parim ühendus inimeste vahel. W. Disney Huumoritunne on olemas kõigil, ainult mõned ootavad veel juhendeid, mille üle naerda. B. Andrejev Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus,
Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema puudutused on soojad ja armastust täis.Temaga koos olles tunned end täielikult kaitstuna.Ta ei lase kellegil sulle haiget teha.Ta annaks oma elu selle eest et sul kõik korras oleks.Sina oled tema elumõte,tema maailm.
38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45. Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida, aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid, mis on nooruse aeg? Ei ole paastuda, ei ole paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda ja armsa kaela ümber hakata 46. Aeg on nagu raha, kuid kulutada saab seda vaid korra 47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50
«Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark! Arvad, et oled suur asjamees, jah? Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.»
Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- oma saart aga otsin ma. NOORUSE AEG Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg ? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- ja armsa kaela ümber hakata. Pilet 4 1. Ülevaade antiiklüürikast Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat.
tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Ta rajas oma kuulsa kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt,
annaabi.ee 
