Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16.sajandil ja algatajaks oli Martin Luther, kelle eesmärgiks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus . Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus)
puhastustule vältimisele või taevas koha otsmisele 95 teesi – patulunastuskirjade müümise hukkamõistmine Teesid levisid ligi kahe kuuga üle kogu Euroopa Luther kui ketser Luther kuulutati ketseriks Kolme aasta jooksul hulk ristküsitlusi 1518. aastal hakkab Luther rääkima paavst Leo’st kui Antikristusest või Antikristuse apostlist 1520. aastal annab paavst välja Lutheri kirikust väljaheitmise bulla Lutherile esitati süüdistus 41 ketserlusjuhtumis Lutherile anti 60 päeva kirjutatu tagasivõtmisele, mis tühistaks bulla, kuid ta keeldus Luther pääseb tuleriidast Luther võidab poolehoidu Saksimaa kuurvürstilt Friedrich III Targalt ja Saksa-Rooma keisrilt Karl V Karl V võtab Lutheri enda tiiva alla Luther Wartburgi lossis Keiser Karl pakkus Lutherile turvalis koduteed Wittenbergi, andes kaasa 20 keiserliku sõdurit
· 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla · Tegemist oli esimese mälestusmärgiga millel eestikeelsed kirjad · Ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil · Ka põhjamaades on Martin Lutherile pühandatud mälestusmärgid üsna harvad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther www.virumaa.ee : VE: Luther, Martin Martin Lutheri mälestuspaigad Eislebenis http ://www.saksamaa.travel/ETI/kultuur_seiklus/unesco_ida_witte http://martinluther.ee/martinluther.ee/Avaleht.html http://www.muuseum.harju
Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi
positiivset, mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka
mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse. 06. märtsil 1521 saadeti Lutherile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, et teda seal üle kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V) 28
- põllumajanduse areng ( talupoja sõltuvus aadlikust suurenes veelgi ) - kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta - valitsejad ei taha paavstiga võimu jagada Lutherile ei meeldinud: - kirik müüs patupuhastuskirju - indulgentse - kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus )
sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid
9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. [6]. 4.1 Eestikeelsed piiblitõlked Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist
9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. 8. EESTIKEELSED PIIBLITÕLKED Esimesed katsed Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja
Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Luther kahtles kas fainult kirik aitab inimesel õndsaks saada. 8. Reformatsiooni sündmused Saksamaal 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on läinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all. Taotleti jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile olid talurahvasõjad suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Luther ei toetanud talurahvasõdu!! Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. Edaspidiseid reformatsiooniga kaasa läinud inimesi hakati kutsuma protestantideks. Hiljem hakkas Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. 1555 aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks
privileegid · Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega · Ladinakeelne kirik rahvast irdunud · Kiriku üle irvitamine Erasmus "Narruse kiituseks", muutuste nõuded (J.Hus) 20. Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? -31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi (ladina keel saksa keel trükiti jõudis üle kogu euroopa) -Ta hakkas oma kirikut ehitama. -1521- Lutherile määrati surm tuleriidal. -1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks
Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust. Samas oli ta veendunud tasakaalukate ja rahumeelsete kiriklike reformide apologeet. Nõnda võiks Erasmust nimetada nii humanistliku
Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid
katoliku kiriku vahel juba ületamatu: Luther pandi ketserina kirikuvande alla, kuid tema toetajaskond üha kasvas. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Saksa Riigipäeva ette. Keiser Karl V nõudis temalt oma veendumustest lahti ütlemist, kuid too keeldus sellest. Järgnevalt sattus ta ka riigivande alla, mis tähendas tema lindpriiks kuulutamist, kuid reformaatorit kaitses järgnevalt Saksi kuurvürst Friedrich III Tark. Järgnevad aastad olid Lutherile väga tegusad, mille jooksul ta reljeefsemal kujul välja õpetuse, mis sai hiljem tuntuks luterlusena. Samuti alustas ta Piibli tõlkimist saksa keelde. Tegemist polnud küll esimese tõlkega sellesse keelde, kuid see sai hiljem standardtekstiks, mille baasil hiljem Piibel ka eesti keelde tõlgiti. 17. Liivi sõda (1558–1583)
asusõppima hoopis teoloogiat. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofesseriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvense temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegidele, vaid ainult usukaudu. Lutheri meelest ei olnud vaja selleks kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõtmatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. Ta väitis "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta selle Püha Peetruse kiriku mahapõletada" Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksel 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levis. Oma osa sellest
- astus teravalt välja indulgentside laialdase müügi vastu (neid hakati ja ette ostma) - 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta - juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussüüdistuste vastu kaitsma - Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks - 1520 andis paavst Leo X välja bulla, milles andis Lutherile 60 päeva oma väidete tagasi võtmiseks. Luther põletas selle bulla oma õpilaste nähes - aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla - varjus Saksa kuurvürsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid
Reformatsioon oli 16. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid välja katolikust kirikust eraldunud protestantlikud kirikud (luteri, kalvinistlik, anglikaani kirik) Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas: - vaimulike ilmalik elu - püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt - vastumeelsus indulgentside müügi vastu - humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi. Luther vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ning põletas avalikult paavsti bulla. Tema tegevuse tulemusena jäi alles 7-st sakramendist 2: ristimine ja armulaud. Lisaks nõudis ta piiblit rahvuskeelseks. Reformatsioon majanduses ja poliitikas: - riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused
Tegi vaimuliku karjääri, oli kardinaaliks saamas, aga loobus soovides jääda sõltumatuks teadlaseks. Teda nimetati kõikide teaduste doktoriks, maailma tõrvik. Tema kuulsam teos oli Narruse kiitus suhtub kriitiliselt Katoliku kirikusse. Ja kritiseeris religioosset fanatismi, tema arvates võlts vagadus. See raamat kanti Rooma paavsti keelatud raamatute nimekirja, raamat põletati avalikult ja tal vedas et ta ise ei põlenud. Erasmus avaldas mõju M. Lutherile. Uusaja filosoofia ehk modern age (moodne/uus aeg). *) Maailmakeeleks saab inglis keel. Briti koloniaal impeerium muutus maailma suurimaks Inglismaa haaras kõige rohkem asumaid kõikidel kontinentidel (seetõttu inglise keel levis üle maailma). Inglismaa haaras maailmas liidripositsiooni tööstusriigina, seal toimus kõige esimesena tööstusrevolutsioon (käsitisi töölt masina tööle aurumasina avastamine jne). 20 sajandi algul võttis
läbi. Reformatsioon algas 1517, kui Martin Luther tuli välja oma 95 teesiga Wittenbergi lossi uksel, mis kritiseerisid paavstivõimu ja katoliku kirikut. Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada. Ta seadis vaimuliku jumalavahendamise rolli kahtluse alla. Kirik pidi õpetama uskuma ja jumalaga suhtlema. Jumalasõna ja jumalateenistused pidid olema iga rahva emakeeles. Martin Lutherile tekkis palju toetajaid, näiteks nagu Saksa vürstid, kes tahtsid kirikult maad tagasi saada. Tema sõnul ei tohtinud kirikud rikkad olla, kuid just sellised kirikud olid tegelikult. Vürstid said Lutheri maailmavaate kohaselt oma maavaldusi suurendada. Ka kodanlus toetas Lutherit, sest kiriku ülalpidamine polnud enam luterluse järgi kallis ning tavainimesed ei pidanud enam kirikule makse maksma. Reformatsiooni tulemusena toimusid muutused kirikus ja kultuuris:
Ilvese kooliaegne sõber David Luther räägib tänase presidendi heast huumorimeelest ja elavast väitlus- ja poliitikahuvist. Luther lisab, et Ilvese seisukohad olid enamasti äärmiselt konservatiivsed, kuid siiski oli temaga väga lõbus koos aega veeta. Luther meenutab Ilvest kui õpingutesse süvenenud noormeest, kes ometigi ei öelnud ära ka paarist õllest ja sõprade seltskonnast. Peale õpingute oli Ilvese suurimaks kireks muusika. Ilves oli see, kes Lutherile Bruce Springsteeni, Lou Reedi ja Kinky Friedman'i tutvustas. Luther lisab, et tol ajal oli tegu uute nägudega, kelle muusikat mängides oli Ilves öelnud: ,,Seda tüüpi pead sa küll kuulma!". Toomas Hendrik Ilves, ülikooliaegsetele sõpradele Tom, meenutab ise aegu Columbia ülikoolis nii: ,,Columbia oli intellektuaalsete avastamiste aeg. Ja kui ma ei tahtnud parajasti midagi intellektuaalset avastada, tuli lihtsalt metrooga kesklinna sõita".
õpetusliku tuumani. 1507. a kevadel pühitsetakse Erfurti toomkirikus preestriks, misjärel asub õppima teoloogiat. Juba 1511. aastast hakkab ka ise loenguid pidama Johannes von Satupitzi algatusel. 1512. a lähebki Luther doktorantuuri. Ühtaegu on ta nii preester kui munk, samal ajal jätkates oma õpinguid Wittenbergis. Enne, kui doktoriõpinguid alustab, käib ta 1510-1511. a Roomas. Saksa Augustiinlaste klooster andis Lutherile oluliselt vabama keskkonna, kus mõelda, tegu oli küllaltki noore orduga. 1513. a hakkab loenguid pidama, tõlgib Piiblit. Pauluse kirjad ja loengute andmine aitavad tal reformatoorse teoloogia leida. Pöördumine toimus Wittenbergi kloostri tornis (WCs) XIV LOENG – 17.11.2020 – REFORMATSIOONI JÄTK Meeldetuletus. Algus indulgentsitülist. Rõhuasetus liigub sellele, kuidas inimene saab päästetud. Indulgentsitüli puudutab Peetruse indulgentsi, mis mõeldud Püha Peetruse basiilika
Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit 1529 üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid
sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri
loobuma. Lutheri seljatagune oli muutunud üha tugevamaks. Tema kõrgeimaks toetajaks sai Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja tema poolt 1502. aastal asutatud Wittenbergi ülikool, mida nüüd asuti kutsuma ka Saksamaa Roomaks. Siin tegutsesid Martin Lutheri peamised kaastöölised: Philipp Melanchton, Lucas Cranach, Johannes Bugenhagen. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Wormsis toimuvale riigipäevale. Lutherile oli see triumfireisiks: igal pool võttis rahvas teda tervitustega vastu. Ka riigipäeva ees jäi Luther oma vaadetele truuks, lausudes 18. aprillil 1521 oma kuulsaks saanud sõnad: Hier stehe ich und kann nicht anders (Siin ma seisan ja teisiti ma ei või). Riigipäev pani 6. mail Lutheri lisaks kirikuvandele ka riigivande alla, mis sisuliselt tähendas lindpriiks kuulutamist. Keisri turbekiri kaitses Lutherit vaid riigipäevale kohale- ja sealt tagasisõiduks
märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest,
olla Kristuse vastane, vaid ta oleks pelgalt Jumala tööriist. Kui äraseletamatu Üks saab piiritletud kaheks, muutub see millekski selgeks: inimene Jeesus, Poeg ja Logos. Selline ütlus on võimalik ainult millegi muu tõttu, mis ei ole Jeesus, mitte Poeg ega Logos. Armastuse tegu on kehastunud Pojas ning sellele on vastukaaluks seatud Lutsiferi äraheitmine." (JUNG 1977:173) On huvitav jälgida, et sarnaselt Lutherile, kellest tuleb juttu hilisemates peatükkides, kasutab ka Jung Saatana kohta sõnu ,,Jumala tööriist". Jung küll eitavas, Luther aga jaatavas vormis. Esmapilgul paistab olevat vahe autonoomsuses, mida nad Saatanale omistavad. Hiljem siiski veendume, et ka Lutheri jaoks oli Saatana mõjuala peaaegu kogu meie elu hõlmav, kaasa arvates ka ,,liha" ja ,,maailma". On huvitav, et intensiivsuse poolest on kahe saksa
koore all veel tunda oli. Kelti stiilist polnud aga enam jälgegi, seda ei leitud isegi kaevusid kaevates. Viiskümmend aastat hiljem, kui renessanss sellesse nii rangesse, kuid ühtlasi vaheldusrikkasse ühtlusse segas °ma fantaasiate ja arhitektuurisüsteemide hurmava luksuse, romaani ümarkaarte, kreeka sammaste ja gooti võlvide pilgari, oma peene ja ideaalse skulptuuri, oma arabeskide ja akantuste erilise harrastuse, Lutherile kaasaegse ehituskunsti paganuse, muutus Pariis vahest veelgi ilusamaks, kuigi silmale ja vaimule vähem 127 ühtlaseks. Kuid see hiilgeaeg oli üürike. Renessanss polnud küllalt erapooletu, teda ei rahuldanud üksnes ehitamine, ta tahtis ka maha kiskuda. Tõsi küll, tal oli vaja vaba ruumi. Nõnda oli Pariis täielikult gootilik ainult ühe silmapilgu. Vaevalt viidi lõpule Saint-Jacquesde- la-Boucherie ehitamine, kui juba vana LouvreMt hakati maha kiskuma.
annaabi.ee 
