RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST
allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt. Liitusid Hispaania ja Portugal. 1992- Euroopa Liidu sünnipäev.
Belgia ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 11 203 992 (2014) Pindala: 30 528 km² Riigikeeled: hollandi, prantsuse, saksa Rahaühik: euro (EUR) Lipp: must-kollane-punane Rahvastiku keskmine tihedus: 358,7 in/km² Kuningas: Philippe I ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksenburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m
väheneks (kui on halvad ajad siis rahvas tihti loodab abi äärmuslike vaadetega poliitikutelt) Abi anti 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses Abi andmise tingimused 1) Tuleb loobuda natsionaliseerimisest 2) Tuleb tagada rahvusvaheline kontroll abi üle (Island, Norra, Rootsi, Iirimaa, Suurbritannia, Belgia, Holland, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Türgi, Kreeka, Portugal, Austria, Luksenburg) Abi ei võtnud: NSVL, Soome ja rahvademokraatia maad Plaan täitis eesmärki: majandus edenes ja kommunistide mõjuvõim vähenes VASTASTIKUS MAJANDUSE NÕUKOGU (VMN) 1949 NSVL ja rahvademokraatia maad Loosi vastuseks Marshalli plaanile; Eesmärk oli Ida-Euroopa maad veel tihedamalt siduda NSVL-ga BRÜSSELI PAKT 1948 1948. aasta veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslvakkias vastuseks: märts 1948
Prantsusmaa kreemikas. Sauvignon blanc Uus- Meremaa Karusmari, ürdid, Prantsusmaa tsitrus, rohttaimed Pinot Gris Prantsusmaa Puuviljad, õun, pirn, Ungari Ploom, kirss, Itaalia mustsõstar, mustikas, Sloveenia suits, sokolaadi Luksenburg aroom Semmillon Prantsusmaa Tsitrusviljad, küpse virsik, nõrga mee-ja virsikuaroomiga Chenin blanc California Loiri org Mesine, puuvili, Uus- Meremaa mandel, martsipan. Argentiina Tsiili Muscat blanc Hispaania Puuviljane, veidi
1.Missugused rahv konf 20.saj algul näitavad suure sõja ohtu? 1) Maroko kriis, 2 kriisi võitlus koloniaal alade suurendamise nimel 2)Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu , hilisem sõda võitjariikide vahel territooriumite jagamise suhtes.2.Missugused olid sõjaplaanid 1 MS?Inglismaa- ei tahtnud sekkuda vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa. Somme'i lahing- 1916 Inglased-Prantsalsed alustasid pealetungi et tunigda läbi saksa rinde ,kus hukkus ligi 1 mil sõdurit
purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13.Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955. aastal NSV Liidu ja tema Ida-Euroopa liitlaste moodustatud sõjaline ja poliitiline organisatsioon NATO'le vastukaaluks 14.heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus 15.infoühiskond on maailm, kus inimene töötab eelkõige peaga, mitte kätega 16
taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. FAO tegeleb ka mitmete maaelu arengu ja sotsiaal-majanduslike pilootprojektidega. Riikide arengutase: SKP(SKT)- sise majanduse kogu toodang- aasta jooksul riigis toodetud tööstustoodang, ostetud teenused jne. SKP- see on majandusliku võimsuse näitaja ühe inimese kohta. Kõige arenenumatest riikides on SKP 40000-60000 usa dollarit inimese kohta ( Sveits, Luksenburg) Keskmised näitajad 10000-20000 ja puuvaesed aafrikas alla 100 usa dollari.Inimarenguindeks- SKP ühe inimese kohta, haridustase, keskmine eluiga. Veel elatustaseme näitajaid: tööhõive %, energia tarbimine, autode hulk, arstide hulk, hoiuste summad. Arenenud riigid-,,Rikas põhi"- kõrgelt arenenud riigid: esimene maailm:euroopa arenenud riigid, Usa, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-meremaa. S.h. heaoluriigid- skandinaaviariigid, soome, norra, rootsi, sveits, tsehhi. Praegu
zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele. Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale. Tsembalo- klavessiin, klaveri eelkäija. Pinisev kõla, mis kustub kiiresti. Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid.
ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte
Venelased ei suutnud liinist läbi tungida armee kehva juhtimise tõttu. Veebruari rahukõnelused Soome nõustus NSV Liidu nõudmistega (Karjala NSV Liidule ja sõjaväe baas Hanteo neemele). Tänu soomlaste vastupanule suutis Soome söilitada iseseisvuse. 1940. aastad Lääne pool jätkub kummaline sõda. 9.aprill 1940 - Weserübung Saksamaa vallutas Taani ja Norra (Taani 2h). 10.mai 1940 Kollane plaan Saksamaa pealetungiplaan läände: 1)Belgia, Holland, Luksenburg. 2)Prantsusmaa Saksamaa ründas Prantsusmaad läbi madalmaade. 14. Juuni saksa väed Pariisis, 22.juuni Compiegue vaherahu 2. 2/3 riigist okupeeriti, 1/3 Vichy reziim.
10. Mis riike, mis aastal, ründas Itaalia ja Saksamaa liitlasvägi? 11. Mis on holokaus? 12. Millal tungis Saksamaa kallale Venemaale? 13. Millal ründab Jaapan USAd? 14. Millal tundsid jaapanlased esmakordselt kaotosevalu? 15. Millal kujunes Hitleri-vastane koalitsioon? Kes sellega liitusid? Mis oli selle nimi? 16. Millal loodi ÜRO? 1. 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 2. 03.09.1939, Britid/Prantsusmaa 3. 17.09,1939 4. Norra, Taani, Luksenburg, Holland, Belgia 5. Baltimaad, Bessaraabia 6. 1940, Prantsusmaa. Saksamaa-Itaalia, Suurbritannia-Prantsusmaa 7. 22.juuni.1940 8. Meredessant, pommitusrünnak lennukitel, Põhja-Aafrika 9. 1940 sügis.Itaalia, Saksamaa, Jaapan 10. Kreeka&Jugoslaavia 11. Juutide hirmus saatus II Maailmasõja ajal 12. 22 juuni 1941 13. 7.dets.1941, Pearl Harbort 14. 1942 Midway 15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja
märts 1938 Saksamaa ansluss Tsehhoslovakkia 15. märts 1393 Saksamaa Poola 6. september 1939 Saksamaa ja NSVL Taani aprill 1940 Saksamaa Norra aprill 1940 Saksamaa Holland mai 1940 Saksamaa Belgia mai 1940 Saksamaa Luksenburg Saksamaa Leedu 15. juuni 1940 NSVL Eesti 17. juuni 1940 NSVL Läti 17. juuni 1940 NSVL Prantsusmaa 22. juuni 1940 Saksamaa (2/3 Prantsusmaas Saksamaa okupatsiooni alla sh Pariis) 10. juunil 1940. aastal astus sõtta Itaalia (Sksm edu õhutas sõtta astuma ka Itaalia) ,,LAHING INGLISMAA PÄRAST"
proletariaadi diktatuur. 5. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1950 a püstitas Prantsusmaa välisminister R.Schuman ettepaneku luua organisatsioon Euroopa Sõe- js Teraseühendus. Ta lootis, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude alluta- mine ühisele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel materiaalselt võimatuks. 1951.a Pariisis kirjutati alla asutamislepingule, jõustus 1952 a juulis. Asutajaliikmeid - Belgia, Hol- land, Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik. 6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO? 26.06.1945 a San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisat- sioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvus- vaheliste probleemide lahendamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines ÜRO-ga 17.september 1991 7
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlnadi Lepingu Org. ehk. NATO. Põhimõte oli, et teised kaitseks kui sõda tuleb. 1952 a Euroopa söe ja Terasühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland. Sellist majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. Varssavi Lepingu Org oli euroopa vabatahtlikud. Võidurelvastumine: Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
17. septembril tungis sinna ka Stalini armee. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale küll sõja, kuid aktiivset sõjategevust ei alustatud. Poola vallutati ja riik jagati Saksamaa ja NSVL vahel. Edasi laienes sõjategevus ka mujale. NSVL ründas 1939. a Soomet (Talvesõda), 1940 a okupeeris Baltimaad ja Bessaraabia.1940. a kevadel asus Saksamaa Euroopa riike vallutama. Lühikese ajaga vallutati Prantsusmaa, Belgia, Norra, Kreeka, Holland, Taani, Luksenburg jt riigid. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi Suurbritanna, keda ei suudetud esialgu vallutada. Hiljem hakati natside vallutatud aladel ka juute hävitama. Itaalia ja Jaapan lõid 1940. a sügisel Saksamaaga Kolmikpakti NSVL vastu, millega liitusid ka mõned teised riigid. Leping kohustas neid üksteist igati toetama. 1941. aasta 22. juunil tungisid saksa väed NSVL aladele.Sakslased hõivasid suurema osa NSV Liidu Euroopa osast (sh Baltimaad). 1941. a toimunud lahing Moskvas
Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.) · 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud / alistuma sundinud: Euroopas Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani Aafrikas üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal Aasias ja Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur, Okeaanias Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad
8. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Taani ja Norra vallutamine - Saksamaa eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Läänemere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani ja Norra alistusid. Madalmaade vallutamine (Holland, Belgia, Luksenburg) – pidasid Saksamaale vastu 4 päeva. Saksamaa jõudis La Manche’i väina juurde. Prantsusmaa vallutamine – 22. Juunil 1940 sõlmiti Compeigne’i metsas Saksamaa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Suurbritannia vallutamine – Hitleri eesmärk: murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan „Merelõvi“. Saksamaal ei õnnestunud
Raadio neljandal tegutsemisaastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis, ms olukorda veelgi halvendas. Siiski tähendas raadio tulek uusi võimalusi ajakirjanduses. RH tekkimise tngimused said Eestis küpseks 1920. a keskpaigas. Ühelt poolt aitas kaasa tehnikaareng, teisalt rahvusvaheline tasand. 1926. a oli ringhääling jõudnud enamikku Euroopa riikidesse (erandiks Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Island, Albaania ja Luksenburg). Lisandus rahva ootus: RH idee oli jõudnud rahva sekka raadioklubide, seltside, ühingute kaudu. Riik esialgu RH vastu huvi ei tundnud, kuigi arutelu RH teemadel kestis Riigikogus aastaid. Parlamendiliikmed ei teadvustanud RHga seotud uusi võimalusi ning selle ülesandeid ühiskonnas. Valitsusringkonnad ei kahelnud RH tähtsuses mitte ainult Eestis, sest ka mitmel pool mujal maailmas peeti seda vaid mänguasjaks. Avalik
Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse . Euroopa Parlament Riik Kohtade arv Malta 5 Eesti, Küpros, Luksenburg 6 Sloveenia 7 Läti 9 Leedu, Iirimaa 13 Taani, Slovakkia, Soome 14 Austria 18 Rootsi 19 Belgia, Tsehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Portugal 24 Madalmaad 27
Prantsusmaa 260 225 886 355 081 245 73,29 Itaalia (s) 69 731 942 179 034 461 38,95 Küpros 1 068 282 2 372 750 45,02 Läti (s) 12 040 1 495 084 0,81 Leedu 356 773 5 583 082 6,39 Luksenburg 8 731 351 10 440 086 83,63 Ungari 3 072 214 15 735 423 19,52 Malta 988 788 1 288 137 76,76 Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83
(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalamaad, Luksemburg. Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67) Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973-liitusid Taani, Iirimaa,Ühendriigid, 1981-Kreeka, 1986-Hispaania,Portugal, 1986-Ühtne Euroopa Akt (4 põhivabadust: 1)kaupade 2)teenuste 3)kapitali ja 4)tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil., 1990-Schengeni leping-Belgia,Holland,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992-majandus ja rahaliidu loomine(maastr9ichtis euroopa liidu lepinguga), 1995-Austria,Rootsi, Soome Eesti tee euroni: 14.09.2003-rahvaküsitlusel otsustab eesti rahvas saada EL liikmeks, 01.05.2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik
Petain, kes tegi sakslastega koostööd. Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu. Juunis 1940 okupeeriti Eesti, Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt liideti) need alad oma koosseisu. 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad: Euroop Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, as Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani. Aafrika üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada s oma kontrolli alla Suessi kanal. Aasias Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, ja Singapur, Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse
läbipaistvamaks ja paremini rahatatumaks; julgeolekunõukogusse 24 liiget, sh uued alalised, Veto-õigus tühistada; Peaassamblee valida või peasekretär valida... NATO-OTAN Põhja-Atlandi leping organisatsioon, loodi 1949 peakontor on Brüsselis, 28 liiget. Loodi veel 3 põhimõttel: Hioda ameeriklased Euroopas, hoida sakslased maas ja venelases Euroopast väljas, loodi USA, Lääne-Euroopa ja Kanada riigid saaksid ennast kaitsta: USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa,Itaalia, Holland, Luksenburg, Belgia, Island, Norra, Taani,Bortugal,Hispaania, Türgi, Kreeka, Albaania, Horvaatia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Poola, Leedu, Läti Eesti ( 2004a.)Lisaks partnerriigid EAPC raames: 22 riiki, sealhulgas Ukraina, Gruusia, Venemaa, Euroopa riigid ja Kaukaasia riigid. Igapäevaselt praegult tegeleb ehk üritavad kuidagimoodi selle vähese rahaga, mis neil on, hakkama saada..
1980. aasta Moskva olümpiamänge Rahvusvahelised organisatsioonid · Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga. · Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksenburg Brüsselis 50 aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu - Brüsseli pakti ehk Lääneliidu. · 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. · NSV Liit, tema "satelliitriigid" ja ka Soome keeldusid Marshalli plaanist. Jaanuaris 1949
Lõpuks said Soomlased puht sõjalis mõtes lüüa, kuid NSVL jättis muudunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ning leppis vaid 1/10 Soomest. Nimelt Suurbritannia ja Prantsusmaa saada Soomele appi oma vägesi. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida. 1940a aprillis hõivasid Saksalsed neutreaalselt Taani ja tungisid Norasse. Mais alustasid nad otsutavad pealteugi läänerindel vallutati neutraalsed: Holland, Belgia, Luksenburg, suruti vastu merd ja purustati Ingilise, Prantuse vägede tung. Nende riismed suutedi vaevu Inglismaale avakueerida. Suur riigidest jätkas avalikku võitlust hitleri vastu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli tõsnud Winston Churchill. Inglismaalt võitlus jätkavate Prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal millal kogu maaima tähelapanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile sundis NSVL Balti maid lasta oma teritrroiumile täientvaid Punarmee
Väga kiirelt hõivati Taani (vastupanu peaaegu puudus, Taani okupeeriti selleks, et kaitsta Taanit; Taani abil sooviti vallutada Norra). Norra osutas suurt vastupanu, lisaks abistas Norrat ka Inglismaa (Norrat nähti kui head sõjalist tugipunkti selleks, et tungida Suurbritanniasse). Rootsi oli Teises maailmasõjas neutraalne riik tema neutraliteet oli kallutatud, sest majanduslikult toetas ta Saksamaad. Mais 1940 hõivati kiirelt Luksenburg, Holland, Belgia ja juunis Prantsusmaa. Prantsusmaa kui riik ei osutanud kuigi suurt vastupanu. Prantsuse valitsus oli pigem nõus kokku leppima Saksamaaga ja sõlmiti kiirelt vaherahu. Vagun, kus sõlmiti rahu pärast I ms, allkirjastati ka see vaherahu (mille tingimused olid Prantsusmaale ebasoodsad). Prantsusmaa põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Need alad seepärast, et oli väljapääs merele ja oli peamine tööstuspiirkond. Lõuna-Prantsusmaast sai iseseisev riik
Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.) 11* 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud / alistuma sundinud: Euroopas Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani Aafrikas üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal Aasias ja Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur, Birma); Okeaanias jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam,
peenraha. Alati kontrollida, kas protsent on arvele lisatud. Pakikandjad ja hotelliabilised kohvri eest 0.50 eurot. Saksamaa 10%, sama mis Prantsusmaal Austria 10% (arvele lisatud) Sveits 10% Belgia ja Luksenburg 10%, taksode puhul ei ole vajalik Holland 10% Rootsi 10% Norra, Taani 5%, üldjuhul arvete sees Soome Üldjuhul arvete sees, suurte pühade puhul 20%, alati soovitav jätta lisamündid
annaabi.ee 
