rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. 2 Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Taimestik Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast
Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast
Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud 2 happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast
Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju. Saksamaa asub alas, kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad õhumassid.
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi
peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele euroopa liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Rahaühik Saksa mark (DEM)g Rahvuslik koguprodukt dollarites 1,74 triljonit dollarit (1997) RKP ühe inimese kohta dollarites 20 800 dollarit (1997) Põllumajanduses rakendatud tööjõud 3% Eksport dollarites 521,1 miljardit (1997) Eksport
9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import.............................................................................lk 10 Majandus...........................................................................
hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest. Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas.
...............................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad...................................................................................................................................6 1.5 Taimestik........................................................................................................................................6 1.6 Loomastik..............................................
suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse järgmiseid viljasorte nisu, oder, mais ning suhkrupeeti. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumajandus Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid
Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti
masinad ja varuosad Sõidukid Kemikaalid Metallid Toidukaubad Tekstiilid Ekspordipartneriteks Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Sveits 4,4% (2009). Tööstusharud, põllumajandus, maavarad 4750 km² niisutamata maa 7798 km² kaetud veega 33% on põllumaa, 31% on kaetud metsadega, 15% on karjamaaks Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus Saksamaa peab oluliseks maaasulastiku aastasadade jooksul kujunenud
Loodustingimused on põllumajanduse arengule soodsad, sest seal on soodne kliima. Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0°C ja juulis 16°C. Talved
lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase-, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal. Seal leidub ka päris palju mineraalveeallikaid. Saksamaal kasvab rohkesti õistaimi- neid on vähemalt 2500 (!) liiki
Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood
ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa kerkib tasapisi kõrgemeale üle Baier kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad järved. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist, sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on okaspuud (männid) aga leidub ka tamme-, kase- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja
Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²) Müritz (117 km²) Chiemsee (80 km²) Taimestik Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga,
Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja
8 Suurimad tööstus linnad: Berliin, Hamburg,München,Köln,Frankfurt,Essen,Stuttgart,Dortmund,Düsseldorf,Bremen,Hannover,Leip zig,Duisburg,Dresden,Nürnberg MAJANDUS Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ....................................................
Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4
· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed
inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala · Anglo-Ameerika inglise keelne Ameerika (USA, Kanada) · Ladina-Ameerika USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel) · Hiina · India · Jaapan · Kagu-Aasia · Autraalia · Okeaania 2. Euraasia reljeef. Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK
................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See
saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see
Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
