45-50 a.) Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond
luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid)
Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle
Bioloogiline surm (pöördumatu) ajusurm, ille tulemusena langeb kehatemperatuur, lihased kangestuvad, veri paikneb ümber, limaskestad kuivavad ja pehmed koed hakkavad lagunema. Kliiniline surm Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada. Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 · Kondoom Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest.
Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe.
2Organismide lootejärgne areng Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7
nädalat, on ta enneaegne. Organismide lootejärgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega(roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootud, mõned selgroogsed). Moondelise arengu puhul eristatakse veel täismoondelist ja vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid: Juveniilne staadium kestab organismi sünnist kuni sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Muutused hõlmavad peaaegu kõiki elundkondi. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomis
osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb: Keha väline o Kalad ja kahepaiksed o Küpseb palju sugurakke o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees o Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. East
teratogeenid- Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve. Alajahtumine ja kuumarabandus. Lootevee ül. :* kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temp.muutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta e emakakook, kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Ül: * ainevahetuslik *platsentaarbarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone Otsese arengu (imetajad linnud, roomajad) korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium.
seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele
põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani BIOGENEETILINE REEGEL selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude
2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks
2. Kehavälised a) toidu kättesaadavus b) kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised) Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik
kaelkirjak); Moondeline areng - Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik). 33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna Vastne Nukk Valmik. Nt liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) arengus on nukustaadium, kuid vaegmoondelises (Muna Vastne Valmik. Nt. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) arengus mitte. 34) Millised tegurid mõjutavad organismi vananemist? Päevitamine, Haigused, Toitainete vaegus, Kehavõõraste ainete kuhjumine, Rakkude jagunemisvõime langus. 35) Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid. 36) Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kaua see kestab? (Kestab 5-7 minutit). Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise
väärarengut põhjustavad tegurid Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Mitmed ravimid, alkohol, narkootikumid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguni. Paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed ning seetõttu peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 14. Organismi lootejärgne areng. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Eristatakse täismoondelist ja vaegmoondelist aerngut. Täismoondelise arenguga on enamus putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ning mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad
Lootekestad-koorion, allantois, amnion. Lootelehed-rakukiht, millest koosneb gastrula. Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng. Biogeneetiline reegel- Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldjoontes vanematega. Moondeline areng-järglane muutub vanemate sarnaseks läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-4 staadiumi: muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondeline areng-3 staadiumi: muna, vastne, valmik. Juveniilne staadium-noorusjärk lootejärgses arengus. Raukumisperiood-vananemisperiood. Kliiniline surm- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Bioloogiline surm-5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö. Vegetatiivne areng-taimede lootejärgse arengu periood. Taim kasvab, areneb. Generatiivne areng-taimede lootejärgne etapp, kus taim saavutab suguküpsuse. Idand-vegetatiivse perioodi esimene staadium, kus kujunevad juur, vars, lehed. 5. PÄRILIKKUS. 5.1
(elussünnitajatel), koorumisega (lindudel, roomajad) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Fülogenees organismirühma evolutsiooniline arengu tee. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani. , mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta emakook, imetaja (inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
MITOOS MITOOS päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele järgneb rakkude jagunemine organismi kasvamine ja areng. Oluline ka hukkunud ja vigastatud rakkude asendamiseks ja raviks. Raku jagunemine · rakutuuma jagunemine karüokinees · kromosoomides olev geneetiline info jaotub võrdselt tuumade vahel · tsütoplasma jagunemine tsütokinees · moodustub kaks tütarrakku · kahe mitoosi vahele jääb interfaas · organellide arv suureneb · ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees valmistub järgmiseks jagunemiseks · tsentrioolide kahestumine 1
sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad Põlvkonna vahetus kiire Vahepealne Aeglasem Risoomist uus taim Seened samblad Imetajad õistaimed
munarakke vähe Viljastamise Väiksem Suurem tõenäosus Energeetilised kulud Suured (liikumine viljastumiskohta ja Väiksemad sugurakkude toodang Näited Kahepaiksed, kalad, sõõrsuud Roomajad, linnud, keelikloomadest imetajad Tunnus Monospermia Polüspermia Spermide asrv munarakus Üks 103-4 Tuumade ühinemine Ühe spermi tuum Ühe spermi tuum Näited Pärisimetajad, kahepaiksed Linnud, kalad Polüspermias teiste spermide roll ülejäänud spermid töötlevad ja lagundavad rebu.
Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub. Puberteedieas ovogoonide meioos jätkub igas kuus ühel rakul. Tsütpolasma jaotub tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Tulemuseks on 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti) Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 27 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Sugurakkude bioloogiline eripära: · haploidsed · ei kuulu kudede kooseisu · teatud arenguetapil kehavõõrad
paljunemisel liigiomane kromosoomide arv. VÕRDLUS Sugurakkude areng Ovogenees (algab looteeaas, kestab menopausini) Ovogoon- munaraku eellane I Paljunemine (mitoos) lõpeb juba looteeas II Kasvamine (suureneb tsütoplasma hulk) III Küpsemine (meioos) Esimese eluaasta lõpuks rakud meioosi esimeses profaasis, areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt (toimub korraga ainult 1-2 rakus) Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma ebavõrdselt, saadakse 1 suur ja 1 väike tütarrakk, mõlemad läbivad II jagunemise, jaotub uuesti ebavõrdselt, saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallanumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. (viljastumisvõimeline umbes 36 h) Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes
5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik 2. Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel 1. Juveniilne e.noor järk elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese
siduvusvõime on väga kõrge [muidu ei saaks lakuunist kätte], pärast sündi, üleminekul kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem.
NR 20 1.Organismide lootejärgne areng Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut: MOONDEGA ARENG - Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi. On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele. MOONDEGA ARENG KALADEL - Munaraku viljastamine seemnerakkude poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastne . Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaim . Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladeks . mari MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETEL - Munaraku viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles TÄISMOONDEGA ARENG - Täismoondega arengu etapid: Omane enamusele putukatest (nt liblikatele). Röövik, kes meenutab ussikest. Aktiivne elutegevus puudub, ebasobivate tingimuste jaoks.
· Ökoloogia- organismide ja keskonna seosed. · Evolutsiooni õpetus- elu ajalooline areng. · Paleontoloogia- uurib fosiile · Algoloogia-uurib vetikaid · Mükoloogia-seened · Lihhenoloogia-samblikud · Brüoloogia-sammaltaimed · Etoloogia- loomade käitumine · Entomoloogia - uurib putukaid · Ornitoloogia Linnud · Ihtüoloogia kalad · Terioloogia imetajad · Biotehnoloogia- elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks. 1.4 Mini uurimise tegemine 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine- hüpotees on oletav vastus antud probleemile. 4. Hüpoteesi kontrollimine( vaatused, katsed) 5. Tulemuste analüüs 6. Järelduste tegemine 7. Uute teaduslike faktide saamine
(E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast. Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb
(tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
