ALAALIA – KÕNEKESKUSE ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD KÕNE ARENEMATUS AFAASIA – KÕNEKAOTUS 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED DÜSLEKSIA EHK LUGEMISPUUE DÜSGRAAFIA EHK KIRJUTAMISPUUE DÜSGRAAFIA JA DÜSLEKSIA ESINEVAD SAGELI KOOS Spetsiifiline arenguhäire lisaks kõnele võivad olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Põhjus- aju erinevate osade kahjustused looteea või sünnijärgsel perioodil Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. PEA MEELES: KÕNELE PALJU, KUID ROHKEM LUBA LASTEL KÕNELDA! ANNA LAPSELE AEGA RÄÄKIDA JUTT LÕPUNI, ÄRA KATKESTA TEDA. KUULA LAST! ÄRA ÜTLE LAPSE EEST EGA ARVA, MIDA TA ON ÜTLEMAS! SÄILITA LAPSEGA RÄÄKIMISE AJAL LOOMULIK PILKKONTAKT!
Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng.
eripärast, tekkeajast ja sekkumisest erinev. Eristatakse: Pimedaid Sügava ja raske nägemispuudega lapsi (nägemisteravus 0-0,05) Vaegnägijaid (nägemisteravus 0,05-0,3) Nägemisfunktsioonide kahjustusega lastel diagnoositakse sagedamini kõõrdsilmsust, nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus Koordinatsioonihäired Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus Arendustegevus
II. LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks
liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas). Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti. Looteea-vastsündinu süda on ümmargune. Vatsakeste läbimõõt on samavõrdne kodade läbimõõduga. *Pärast sündi sulgub botallojuha(6.-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni kuuenda elukuu lõpuks või seitsmenda alguseks. Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e. Lapse aju kannatab selle all. Kui jääb lahti botallojuha, siis hapnikurikas veri saab CO2-e rikast verd.
kogu elutegevuse vältel. Siia kuuluvad näiteks tRNA ja rRNA molekulid. 2. Geenid, mis avalduvad ainult ühe koe rakkudes. Need on seotud konkreetse koe ehituse ja talitlusega. Vastavaks näiteks on sülge eritavad süljenäärme rakud või siis vöötlihaskoe rakud, mis kasutavad kokkutõmbumiseks ATP energiat. 3. Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal perioodil. Siia gruppi kuulub näiteks arvukaid geene, mis avalduvad üksnes inimese looteea erinevatel perioodidel uute kudede ja elundite moodustamisel. 4. Geenid, mis kunagi ei avaldu. Valdavalt on need geenid saadud evolutsiooni eellastelt. Valdavalt on need geenid saadud kaugetelt eellastelt. Kunagi vajalikud olnud geenid on minetanud oma tähtsuse, kuid on evolutsiooni jooksul siiski säilinud. Geeniregulatsioon seisneb transkriptsiooni reguleerimises – millised geenid on konkreetsel ajahetke aktiivsed ja millised mitte.
Nende tõttu toimubki loote väljutamine. Kehapindade mõisted ja sellest tuletatud tasapinnad? LUUD JA LIHASED Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaalperioodis, ainult et siis on suur osa kõhreline. Kõhre kudet produtseerivad kõhre rakud ehk kondrotsüüdid. Looteea algul koosnebki skelet täielikult kõhrkoest. Esimesed luustumispunktid ilmuvad 7.ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu kasv pikuti pärast sündi toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhre plaadi kaudu. Kõhre plaadi diafüüsi poolsesse otsa ladestuvad kaltsiumi soolad ja lükkavad epifüüsi edasi – nii luu pikeneb. Selline pikikasv
saavuta normaalset taset, kujuneb nõrgamõistuslikkus tavaliselt imbetsilsuse või idiootiana. Rohkete variantidega korrapäratusi esineb sugukromosoomides. Enamasti sugeneb geeni(de) hälbest mõne mingis ainevahetuslülis osaleva ensüümi vähene aktiivsus või puudumine. Ainevahetuse väärastus põhjustab loote ja väikelapse arenemise, s.h närvisüsteemihäireid, millest kujunevad ka psüühikahäired. Selle grupi häirete tüüpiliseks näiteks on Föllingi tõbi. 3)Looteea ja sünnikahjustused Looteeas luuakse närvisüsteemi edasise täiustumise alus. Mitmete infektsioonide tekitajad võivad ema organismist läbi platsentabarjääri tungida lootesse ja häirida selle arenemist. Loote arengut kahjustavad ka mitmesugused eksogeensed mürgid, mis ema organismi kaudu satuvad lootesse. Loodet kahjustavad ka laialt levinud olmemürgid : nikotiin ja alkohol. Seejuures mõjutab loodet ka isa alkoholism. Loote kahjustused võivad tekkida ka
mingil põhjusel tekkinud väärastus kromosoomide garnituuris. Samuti ainevahetuse väärastus põhjustab loote ja väikelapse arenemise, sh. närvisüsteemi häireid, millest kujunevad ka psüühikahälbed. Ka otsese pärilikkuse kõrval on paljudel juhtudel tegemist päriliku eelsoodumusega, st. valmidusega mingil eluetapil haiguse tekkeks. Sama mehhanism toimub ka somaatiliste haiguste tekkeks. Siia kuuluvad ka looteea ja sünnikahjustused, ning mürgistustest tekkinud kahjustused. (Saarma, 2000) Lapse erivajadusi on võimalik määratleda üksnes tema arengut tundma õppides ja kasvukeskkonda arvestades. Ei piisa ainult erivajaduste diagnoosimisest arstide poolt, vaid suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele ning keskkonna võimaluste arvestamisele, samuti koostööle täiskasvanute vahel. Oleme Eestis üha enam liikunud nn põhjuskeskselt käsitluselt (miks ja
Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008). Vaimse alaarengu põhjuse väljaselgitamine on nii lapse kui tema perekonna seisukohalt esmase tähtsusega. Põhjuse ja selle olemuse tundmine on prognoosi ja profülaktika eelduseks. Seetõttu on isikul õigus võimalikult heale ja pädevale uurimisele tema häire iseloomu ja selle
Seega on tegemist ühelt poolt bioloogilise ja teiselt poolt psühholoogilise haavatavusega. Mõlemad nähtused on mitmeplaanilised ja võivad omavahel mitmeti kombineeruda. 3. Riskigrupid. Suurim risk jääda sõltuvusse mõnuainest on lastel ja noortel, kes kannavad endas üheaegselt nii psühholoogilist kui bioloogilist haavatavust. ÜHELT POOLT ilmnevad mitut laadi ajufunktsiooni häired - aja varane traumaatiline või muu kahjustus (sünnitrauma, looteea kahjustus), varase lapseea raske haigus või õnnetus. Oluline võib olla ebasoodus pärilikkus. Kõik need faktorid võivad esineda üksikult või kombineerituna ja on aluseks bioloogilisele haavatavusele. TEISELT POOLT on riskifaktoriks halb psühholoogiline kliima isiksuse tekke ja kujunemise ajal: 1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn. asotsiaalsete perede lastest.
spermide tekkeni 80 +/- 4 päeva Eritingimused Pidevalt uuenevad rakud Munarakke elu jooksul Vajavad juurde ei teki (kahjulikud kehatemperatuurist mõjud võivad rikkuda madalamat temperatuuri kõikide munarakkude (saavutatakse kahel viisil a) pärilikkuse) looteea lõpus munandid Ovogenees ei kesta elu langevad munandikotti b) lõpuni (kaitsekohastumus munanditesse verd toovad mida vanema naise ja viivad veresooned on munarakkudega tegu, seda lähestikku ning toimub suurem on tõenäosus, et on soojusülekanne) toimunud mutatsioonid)
põhjuse tõttu, enamasti asjus (19 saj lõpp). Hakati välja uurima haiguse orgaanilisi põhjusi ja neid medikamentidega ravima. Tänapäev: - Geneerika/pärilikkus: otsene pärilikkus (rakud on geneetiliselt vigastatud, nt skisofreenia); pärilik eelsoodumus (valmidus mingi häire või haiguse tekkimiseks mingil eluetapil, nt alkohoolikute lapsed on vaimsete puudujääkidega – vaimne võimekus just koolieas) - Looteea- või sünnikahjustused: ema haigused, ravimite kasutamine, sünnikahjutus (hapniku puudus) - Ümbritsevast keskkonnast tulenevad kahjutused: saaste, mügitused, eriti üleminekueas (mõnuained) - Kehalised põhjused: kõik haigused, eriti kilpnäärme, neeru-südamehaigused, hormonaalsüsteem. Nt nõrk südalöögijõudlus põhjustab vähese hapniku ajus, mille tõttu inimene jõuetu, asteetiline, mis põhjutab ärevuse kasvu.
NÄGEMISHÄIREGA LAPSED JA NENDE ARENDAMINE 1. Põhjused - Nägemispuue võib ilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonide kahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisvälja kitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremini nägeva silma järgi. Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus ja nägemist tõlgendava aju osa kahjustused. 2. Märgid, mis võivad viidata nägemisprobleemidele: 1) lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi; 2) laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega; 3) lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste
fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub. Monotsüüdid (2-10%) – liigub, fagotsüteerib. Lümfotsüüdid (20-45%) – selgepiirilised. Jagunevad T ja B rakkudeks. 2.8.3. Leukotsüütide loome. Leukotsüüdid tekivad punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud – ühest (müeloblastist) rakuliinist saab alguse granulotsüütidele ja monotsüütidele, teisest lümfotsüütidele. Suurem osa küpsemata lümfotsüütidest rändavad looteea lõpul ja pärast sündi kohe lümfaatilistesse organitesse ja paljunevad mitootiliselt. Valminud leukotsüütide varu säilitatakse tekkepaigas seni, kuni neid vaja läheb. Leukopoeesi reguleerivad tsütokiinid. 2.8.4. Neutrofiilid. Granulotsüüt. 40-75%. Elavad põletikulises hapnikuvaeses koes, fagotsüteerivad. Tõuseb ainult bakteriaalsete infektsioonide korral! Produtseerivad tsütotoksilisi aineid. Mäda ongi surnud neutrofiilid koos surnud koejäänustega
Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli). Esimene ja teine jagunemine kannab nimetust meioos. Eritingimused : 1) nõuab kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalamat temperatuuri, mis saavutatakse kahel viisil: munandid laskubad kõhuõõnest munandikotti, mis toimub looteea lõpus peitmunandilisus. Munandites on eriline verevarustus temp langetamine munanditesse tulev veri jahutatakse maha. Spermatogeeni epiteel ei tohi sattuda otsesesse kokkupuutesse verega varustatus hapniku ja toitainetega toimub läbi spetsiaalse biobarjääri kui see puruneb, siis tagajärjes on see, et immuunsüsteem hävitab biobarjääri ja tulemuseks on steriilne mees vanasti tehti seda tahtlikult. Sporditraumad ja isikuvastased ründed
Neitsinahk (imene) on tupe distaalses osas (sissekäigus) paiknev veresoonterikas limaskestavolt, mis venitub või rupteerub osaliselt esmasseksuaalvahekorra käigus. ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk. Viljastatud munaraku jagunemisel saavad naise emakas alguse ja alustavad toimimist kõik uue inimese keharakud, koed, organid ja organsüsteemid. Nii seemne- kui munarakkude areng algab tüvirakkudest looteea varases etapis. Spermatogenees mehe puhul nimetatakse looteeas rebukotist arenevaid tüvirakke algseemnerakkudeks e spermatogoonideks. Suguküpsuse saabudes algab algseemnerakkude meiootiline jagunemine, mille käigus ühest primaarsest spermatotsüüdist tekib rakutuuma kaheetapilise jagunemise käigus neli haploidse kromosoomistikuga spermatiidi. Ühe seemneraku küpsemise protsess võtab 64-72 päeva.
Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea. Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse: o pupillirefleks- vahetult peale sündimist o Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal o otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt. o ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng. Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused o Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine. Elavnemiskompleks- eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu
Holistilise psühhoteraapia seansi ajal viibib klient osa teraapiaajast muutunud ehk meditatiivses teadvuseseisundis. Aju töötab siis teistmoodi ning alateadvusele on vabam juurdepääs, psüühika on muutustele vastuvõtlikum ning tunde- ja mõtteblokeeringuid on kergem kõrvaldada. Selles seisundis on võimalik oma sisemaailmas rännata nii ajas kui ruumis. Saab minna tagasi sündmuste juurde, kust probleemid alguse said ning teha muudatusi. Lapsepõlve, looteea ning eelmiste elude kogemine aitab vabastada tundeid ning muuta mõtte- ja käitumismustreid, et olla õnnelikum ja tervem. http://www.teraapia.com/?topic=92&info=1 4.1 Kes saab abi Holistilises psühhoteraapias on abi saanud inimesed, kellel on: · Probleemid suhetes partneriga, vanematega, lastega, kolleegidega. · Elurõõmu, eluisu puudumine, kriisiolukorrad elus, traumad, hirmud ja foobiad.
rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia).
mRNAd teisteks valkudeks „tõlkida“) • 1/4000 naisest ja 1/2000 mehest (poistel avaldub mutatsioon alati, tüdrukutel mitte – neil varuks teine X) • Kergetest õpiraskustest raske vaimse mahajäämuseni. • VAM poistel mõõdukas või raske ja tüdrukutel kerge • Lisaks ASD ja ADHD sümptomid, ärevus, meeleolu kõikumine, langetõvehood, sidekoesümptomid. • Mõningane edu psühhofarmakonidega: FMRP seotud glutamaadi ja GABA retseptoritega – glu antagonistid ja GABA agonistid. Looteea alkohoolne sündroom • Kuni 1% sündidest (USA) • Alkohol läbib platsenta ja mõjutab loote arengut • Suur varieeruvus probleemides ja sümptomites • Aladiagnoositud, kuna sarnaseid sümptomeid võivad esile kutsuda ka teised tegurid • Alkoholi tarvitamine raseduse ajal on lineaarselt seotud imiku morfoloogiliste iseärasustega, sh väiksed pikkus, kaal ja pea ümbermõõt (Feldman et al., 2012; n=992) • Peamine on kesknärvisüsteemi kahjustus, eriti peaaju
Kulg: · 2 jagunemist toimub.joonis( ei teinud, ei viitsinud). Kujunemise etapis toimub 4 olulist muutusd: kujuneb vibur 1, eemaldub suurem osa tsütoplasmast, DNA pakitakse ülitihedalt kokku, kujuneb akrosoom. Lõpp tulemiks on see, et saadakse ühest eelrakust 4 spermi. DNA molekulide arv: · Spermatogeneesis on 92 DNA molekuli. Ertingimused: · 2 eritingimust peab olema täidetud, nõuab madalamat temperatuuri 2..3kraadi, see tagatakse: a) looteea lõpus munandid laskuvad kõhuõõndsusest munandikotti. b) Munandis on eriline verevarustus. c) Kõrged kehavälised temperatuurid on ka ohtlikud. · Spermatogenees ei tohi verega kokku puutuda, spermatogeensed epiteeli rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need. Kogu varustus käib erilise biobarjääri, mida nim. hematotestikulaarne barjäär. Selle barjääri purunemisel tekib viljatus. Regulatsioon: · Põhineb hormoonidel-strestohormoon.?? Häired:
- Retti sündroom – tüdrukutel ainult sest poistel surmav. Pea kasv peatub, kõne kadu, sotsiaalsed ja mängulised oskused kaovad, käte stereotüüpsed pesemisliigutused, tahtlikud liigutused rasked, motoorika progresseeruv halvenemine, hüperventilatsioon, skolioos, epileptilised hood, vaimne puudulikkus - Fragiilse X sündroom – vaimset mahajäämust põhjustav haigus, pigem poistel. Lisaks ASD ja ADHD, ärevus, meeleolu kõikumine, epilepsia ,sidekoesümptomid - FAS, looteea alkohoolne sündroom – kesknärvisüsteemi kahjsustus, eriti peaaju, väike pikkus, kaal ja pea. Iseloomulik nägu, hüperaktiivsus, õpiraskused, vaimne alaareng, soodumus teisteks vaimse tervise häireteks nt sõltuvus. Neuroloogiliste arenguhäirete põhjused: pärilikkus, keskkond, sünnipäeva efekt, toksilised mõjud, hormonaalne teooria (igat peab oskama natuke selgitada ja näidet tuua).
spermi teke) Protsess: Spermatogenees: eelrakus e spermatogoonid inimene: 1 spermatogoon 92 DNA molekuli 2 spermatogooni (2x 46 ) 4 viljastumisvõimelist spermi (4x 23 molekuli). Kokku kogu krempel on meioos. Ovogenees: ovogoonid (92 DNA molekuli) (2x 46 DNA mol) 4 x 23 DNA mol, millest 1 on munarakk ja 3 polotsüüti (mis hukuvad). 6. Eritingimused: spermatogeneesil vajab kehatemperatuurist 2- 3 kraadi madalamat temperatuuri, mis tagatakse a.) looteea lõpus laskuvad munandid kõhuõõnest munandikotti (kui seda ei toimi, siis on peitmunalisus, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist- esimesel eluaastal). b.) munandites eriline verevarustus, kus verd toovad ja verd viivad veresooned on tihedas kokkupuutes, sissetulev veri jahutatakse maha), tõõtamine/pidev viibimine kõrge temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei
– jalatalla puudutamisel, imemisrefleks – kahte liiki, otsimisrefleks, ujumisrefleks) – enamus kaob 25 kuu vanuses. Tegemist on tingimatute refleksidega. Pupillirefleks ilmneb vahetult peale sündimist; Babinsky refleks st jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali, imemisrefleks esimesed imemisliigutused 18. looteea nädalal (2 liiki imemist::seotud toiduga tihedamad ja ilma pausideta, ilma toiduta 2 liigutust sekundis); Otsimisrefleks kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta, kaob 3kuuselt; ujumisrefleks 23kuuselt kaob Sümmeetrilised liigutused Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused Automatiseerunud liigutused 92
annaabi.ee 
