Loomne rakk 1.Suguline paljunemine 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt vanemalt ise viljastumine või kahelt vanemalt rist viljastumine. 2) Suguline paljunemine on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahe vanemat või vähemalt vanemat millel on mõlemad rakud nii isas- kui ka emassugurakud. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti viljastunud munarakust. Suguline paljunemine jaguneb kaheks: Kehaväline-Kehasisene 2.Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise üks kahest peamisest tüübist. 3.Mitoosi definitsioon on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 4.Rakutsükkel Rakutsükkel on raku elukäik poold...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · n...
Kalakasvatus SISSEJUHATUS 2020. a-ks 130 milj. tonni kala. Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta. Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell ___________...
12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN ...
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat tegevust 7)GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 9)TUUMAKE ...
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused:
Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu. Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini la Kiiremini energiat vabastada. Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena. 12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTA
Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust.
c) Taimedes klorofülli keskne element (kui Mg klorofüllis Cu 2+-ga asendada, siis värv sinine- looduslik värv) d) Taimeraku kestade ehituslik osa Mg <- taimne toit (täisteratooted, jämejahvatusega pagaritooted). Kui ületada vajalikku Mg taset, siis on enamasti tulemuseks kõhulahtisus. Cl- - kloor a) kloriid-ioonid on vajalikud soolhappe sünteesiks maos b) tasakaalustavad raku positiivset laengut c) membraantranspordi protsessid Cl <- keedusool, loomne ja taimne toit III Mikroelemendid: mittemetallid I, Si, B jne; metallid Fe, Co, Zn jne Hädavajalikud on ~16 mikroelementi. I- jood a)kilpnäärme hormoonide sünteesiks b) Joodiühendeid omastab inimene väga hästi läbi naha- kõhnumisplaastrid (merevetikate pulbriline ekstrakt)- A4 formaadis nt. kõhule. Kui joodi on liiaga veres, kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid.
paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA PÕLATA Lihas esineva rasva hulk sõltub liha liigist, looma toitumisest ja konkreetsest lihatükist. Mida rasvasem liha, seda vähem valke ja vastupidi. Rasva värvuse järgi saab hinnata lihalooma vanust. Noortematel loomadel heledam, vanematel tugevalt kollane. Rasvavaba toidu söömisel tekib teatud aja möödudes tõsiseid probleeme rasvlahustuvate vitamiinide omastamisega. "LOOMNE TÄRKLIS" Lihas on süsivesikuid väga vähe, nimetamist väärib vaid glükogeen. Metsloomade lihas on glükogeeni alati rohkem kui koduloomade lihas. See on seletatav nende suurema liikumisega. MAITSE JA LÕHNA ALLIKAS Ekstraktiivained on erineva keemilise loomusega ühendid, mis mõjutavad lihatoitude maitset ja lõhna ning ergutavad meie seedenäärmete tegevust. Värskel lihal on nõrk lõhn ja maitse, mis tugevnevad pärast liha termilist töötlemist.
valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja üksteisest erinevad nad C-17 asendusrhma ehituse poolest. Fütosteroolide sisaldus on eriti kõrge mõnedes taimeõlides ja nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3
Loomade toitumine 1) Taimetoidulised loomad- toitu enamasti palju, lihtne kätte saada. Taime toit raskesti seeditavseedeelundkond keerulise ehitusegapikk soolestik+ maos ja sooltes bakterid ja algloomad, kes aitavad toitu seedida. Päeva energia saamiseks vaja palju toitu. Hammastik- lõikehambad peitlitaolised, silmahambad taandaarenenud, purihambad suured, sakilise pinnaga. 2) Loomtoidulised loomad e kiskjad- toitu raskem leida ja kätte saada, loomne toit energiarikkam pole palju vaja. Kergemine seeditavseedeelundkond lihtsama ehitusega. Hammastik- silmahambad muutunud kihvadeks, lõikehambad teravaotsalised, kiskhambad- erilised sakilise servaga purihambad, purihambad terava tipulised. 3) Segatoidulised e kõigesööjad loomad- soolestik keskmise pikkusega, hambad nürimad kui loomtoidulistel. Toiduvalik laiem kohanevad hästi elupaiga muutusega.
peamine energiaallikas polüsahhariid, taimede vartes fruktoos e puuviljasuhkur maltoos e linnasesuhkur kitiin - lülijalgsete toes, (kõige magusam) seente rakukest riboos - RNA ehituses laktoos e piimasuhkur glükogeen - loomne tärklis maksas ja lihastes desoksüriboos - DNA ehituses tärklis - esineb taimedes (teraviljades, mugulas, sibulas, risoomis), taimne varuen
Pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt Kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega Keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel Kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal Suurim tootja Latrobe Valley Austraalias Nafta Tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist Värvuselt värvitust kuni mustani, enamasti pruunikas Kütuse ja keemiatööstuse tooraine. Hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad Esmakasutamine omistatakse sumeritele Tuumakütus (uraanimaak) Levinuim tuumakütuse allikas Tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks
11 klass Bioloogia Monosahhariid Elusolendite esmane energia allikas Glükoos Monosahhariid Esmane energia allikas Annab märku viljade valmimisest Fruktoos Disahhariid Energia andmine Sahharoos Polüosahhariid Taimne varuosa Tärklis Polüosahhariid Taimeraku kesta koostises Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna Vaha Lihtlipiid Kõige energia rikkam aine Aga kasutatakse peale sahariide Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk
· Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad · Saudi Araabia · Kuveit (OPEC) · Venemaa · Nigeeria (OPEC)
Aga juustudest siis: Noor Gouda juust - 4 nädalase laagerdusega kreemjas, pehme juust. Helekollast värvi, maitselt mahe ja kergelt võine. Sobib hästi neile, kes eelistavad mahedamaid juustusid, pole väga suured juustu gurmaanid, aga samas tahaks ikkagi natukene maiustada või võileiva peale panna. Samuti sobib juust igasugustesse küpsetistesse. Veinidest ma soovitaksin siia juurde kerget valget veini. Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, piimhappebakterid, loomne laap, säilitusaine E251, värvaine E160b Toiteväärtus 100g kohta: energia 1527kJ/354kcal, valk 23g, rasv 30g, süsivesikud 0g, sool 2,1g, kaltsium 750mg Milner Vermeer, aasta 2012 maailmameistri juust - 2012 aastal valiti see juust 2504 erineva juustu seast maailma parimaks juustuks. Ameerika Ühendriikides toimuval World Cheese Championship võistlusel, mis toimus siis 29dat korda. 22 nädalase laagerdusperioodiga küps juust, millele on täidlane maitse
Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri,
toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85...90 tuhat paari. Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat
trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus
renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon b) ehituslik funk c) transportfunk d) retseptorfunkedastab väliskeskk infot e) kaitsefunk http://www.abiks.pri.ee f) liikumisfunk g) energeetiline funk h) portfunk 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha DNAdesoksüribonukleiinhape 1. elemendid C,H,O,N,P 2. monomeerideks on nukleotiidid (4) NUKLEOTIID lämmastikalus süsivesik fosfaatrühm Aadeniin desoksüriboos Gguaniin Ctsütosiin Ttümiin 3. polümeerideks on nukleotiidid a) kaksikahel esmane struktuur A=T komplementaarsus GC b) teisene struktuur biheeliks 4. Füüsikalised omadused temp
tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taimsetes toitudes ei leidu, kuid mida inimene eluks vajab Pole olemas tervisele kahjulikke toiduaineid, on vaid ebatervislikud kogused! ❏ Süüa võib kõike, ka kiirtoitu ❏ Keha ei salli liialdusi millegagi ❏ tasakaalustatud toitumist iseloomustavad toidupüramiid ja taldrikureegel SÖÖ SELLEKS, ET ELADA, MITTE ÄRA ELA SELLEKS, ET SÜÜA. Tänan kuulamast!
vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3. lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist. 4. segamine
Nafta omadused ·Nafta on väga tuleohtlik. ·Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. ·Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. · Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla
Kõigel, mis on elus on Aristotelese arvates hing, ainult et erinev hing. Kui miski on elus, siis on tal vähemalt üks järgmistest tunnustest: mõistus, aisting, liikumine ( ruumis või toitumise, kasvu või languse mõttes). Seega on ka taimed elus. Loomi eristavad taimedest aistingud. Hing ei saa Aristotelese arvates eksisteerida kehast eraldi, ta ei ole asi. Hing on hoopis elusa keha olemus. Inimese hingel on kolm alget: taimne (vegetatiivne), loomne ( afektiivne) ja mõistuslik, mis omakorda jaguneb aruks ja mõistuseks. Loomade hingedel on kaks alget: taimne ja loomne. Inimestel on erinevalt loomadest veel mõistus ehk mõtlemisvõime. Skeem: Taimed: 1.) Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine. Loom: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine ning 2.) Loomne alge: aistingud ja (enamikul loomadel) liikumine. Inimene: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine 2.)Loomne alge: aistingu ja liikumine ning 3
Rakukesta ülesanded: · Annab rakule kuju · Kaitseb välismõjutuste eest Mõisted: Heterotroof- elusolend kes toitub orgaanilisest ainest Autotroof- elusolend , kes sünteesib anorgaanilist ainest endale elutegevuseks ise vajalikke orgaanilisi ühendeid Saprotrpoof- elusolend, kes toitub surnud orgaanilisest ainest Biotroof- elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest Glükogeen- glükoosi jääkidest koosnev loomne varuaine, millest on loomsed organismid võimelised vajaduse korral glükoosi sünteesima
tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist Sahharoos(tavaline laua suhkur) oluline toiduaine ja magustaja, valdavalt taimne süsivesk, kasutatakse konservandina, esalgsel kujul ei omasta, laguneb sahharaasi toimel Laktoos- loomne disahhariid, peamine piima süsivesik Maltoos taimne süsivesik Polüsahhariidid Jaotus: Ehituslik Päritolu jörgi Homopolüoosid: Glükoos loomne päritolu, glükoosi lühiaialne reserv organismis, talletub maskas, lihastes, südames. Tärklis Tselluloos- vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis,organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorika. Heteropolüoosid:
Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nigeeria on OPECi liikmesriik ja naftat toodetakse umbes 2,51 miljonit barrelit päevas. Seal on tõestamata naftavarusid umbes 35,9 miljardit barrelit päevas, aastatoodang on 0,92 miljardit ja seda jätkub Nigeerias veel 39-ks aastaks.
Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD)
aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA
Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 4.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast. (sh laktoos), loomne valk (sealihast), stabilisaatorid E450, E451, dekstroos, vürtsid (sh seller), lõhna- ja maitseained (sh gluteen), antioksüdant E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: sealiha (55%), joogivesi, kamar, Uuendatud koostisega keeduvorst, tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk sealiha 55%. (sh laktoos), loomne valk (sealihast), stabilisaatorid E450, E451, dekstroos, vürtsid (sh seller), lõhna- ja maitseained (sh gluteen),
Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos - polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm
1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3
(C6H10O5)n 2) vees lahustumatu 2) struktuuripolümeer 2) varustab töötvaid lihaseid 3) ei moodusta kolloidi energiaga GLÜKOGEEN 1) valge 1) kõrgemate loomade rakkudes 1) varuaine, mida organism ( loomne tärklis) koosneb glükoosi jääkidest 2) tahke 2) maksas ja südamelihases kasutab nälja ja tugeva töö 3) ei lahustu vees korral KITIIN 1) ei ole magus 1) lülijalgsete välisskelett
Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga.
Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org. lahustid fenoolid lahustuvad hästi vees, mürgised, kns, kantserogeensed omadusedAmiinid, amiidid tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled
· Kes on käsnad? Vees elavad loomad, kes ennast ei liiguta. · Kus käsnad elavad? Soojades meredes (soolases ja magevees). · Millised käsnad elavad Eestis? Eesti seisuveekogudes elab järvekäsn, vooluvetes jõekäsn · Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad?
· Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde. Kiudainete sisaldus sportlase toidus 25-30 grammi päevas. Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades. · Valgud 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk--liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk---sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega võikaunviljadega võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul.
vahel õli · Pärmitaigen- piim, pärm,suhkur,jahu,muna,margariin KREEMID · Võikreem-või, suhkur, kondentspiim +lisandid · Munavalgekreem(sefiir)- munavalge, suhkur kuumutatakse · Koorekreem-taimsest või loomsest koorest kreem( vahukreem ja vahukoorekreem) · Keedukreem- piim, muna, suhkur, jahu · Toorjuustukreem · Kohupiimakreem Vahukreem on taimne Vahukoorekreem on loomne KAUNISTUSED · Zeleerivad ained- ained, mis annavad tarrendi, kasutatakse zelatiini (loomne- kontidest,kalapõiest,soomustest) ja agar-agar( taimne meravetikadest) · Martsipan- suhkrumass, mandel,suhkur, vesi · Glasuur- sokolaad, valge glasuur · Puiste- jahu, suhkur, margariin, tuhksuhkur · Puuviljad,marjad
mõttes Valgud · Taimsed ja loomsed · 20 aminohappest koosnevad · 8 asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust · Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu Vitamiinid · Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu · Vitamiinidega üledoseerimist pole karta · A-vitamiin - loomne ja tekib taimsest toidust · B-vitamiin immuunsüsteemi kontrolliv · C-vitamiin ainevahetust konrolliv · D-vitamiin luustikku kontrolliv · E-vitamiin reprodutseerimist kontrolliv Mineraalained · Na regueerib ainevahetust · Ca luustiku tugevus · K südameregulaator · P luustikutugevdaja · Fe vere koostiselement · S valkuda ja kudede ehituseks · Mg närvisüsteemi regulaator · I kilpnäärmetegevuse regulaator
köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi tunneb ennast suurema osa asjast hästi. Toidule ja söömisele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama siis, kui tervis läheb kehvaks. Tervisliku toitumise võtmeküsimus on see, mida ja kui palju süüa. Toit peaks rahuldama keha vajadused. Toitumise juures tuleb veel arvestada
muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml palmithappe-, teise oliiviõli- ja kolmandasse searasvalahust metüleenkloriidis. Kõigisse lisasin 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis. Palmithappe lahuses ei märganud värvi muutust, järelikult oli tegu küllastunud rasvhappega (puudus kaksikside, kuhu toimunuks broomi liitumine). Taimne ja loomne rasv muutusid peale loksutamist värvituks. Järelikult oli tegu küllastumata rasvhapetega. Värvuse muutus viitas sellele, et broom oli liitunud kaksiksidemele. 4. Libermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomuliku rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml kolesterooli-, teise rapsiõli- ja kolmandasse võilahust metüleenkloriidis
paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914 E901 meevaha loomne, ohutu, glaseerija E902 candelilla vaha valmistatakse vaha piimalille lehtedest glaseerija E903 karnauubavaha valmistatakse karnauubapalmi lehtedest ja pungadest Vahad E904 Sellak kollakaspruun vaigutaoline aine, tekib troopilistel puudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel. E905 Parafiin valmistatakse naftast. Kaetakse osasid juuste, martsipani jt. Suhkruasendajad E950 E 967 Suhkuralkoholid e. polüoolid toodetakse
annaabi.ee 
