Alguses moodustab nafta vee peale kile, mis hiljem võib õheneda või puruneda tuule mõjul. Kile õhenemist põhjustavad ka see, kui osa naftast vajub põhja ja tekitab emulsiooni. Samuti osa naftast aurab ära ja selletõttu kile õheneb. Toimub ka looduslik isepuhastumine, mis kaotab nafta kilet. Siis, kui naftat satub suures koguses vette, siis võib tekkida lause looduskatastroof. Naftareostuse mõjud Naftareostuse mõju linnustikule Naftareostuse mõju loomastikule Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftareostuse mõju linnustikule Rikub lindude toitumist Õli muudab sulestiku veekindlust Nafta kahjustab linnu sisselundeid Lind sureb mõne minuti või päevaga (õlikatkust) Naftareostuse mõju loomastikule Nafta kahjustab loomade silmi ja hingamisteid Nafta keemia talletub rasvades => kahju sigimisperioodil ja karva vahetusperioodil Nafta kahjustab kogu toiduahelad Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
Soe meri põhjustab enam orkaane Pool miljonit inimest peab elupaika muutma 2 kraadine tõus jääkarud surevad tõenäoliselt välja Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu 3 kraadine tõus Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. Pidev põud Kesk Ameerikas. Arktikas sulab 80% merejääst Mitmed taimeliigid surevad välja 4 kraadine tõus Suurbritannias 45kraadised suved Merevee keskmine tase tõuseb 5 meetri võrra Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb Suurem osa Indiast kuivab Maal on kogu jääkate kadunud 5 kraadine tõus Kogu elu ähvardab väljasuremine Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu Inimrass võib 6kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel http://www.youtube
jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15. Loomade tähtsus inimestele ja looduses Küttimine (nahk, liha). Toiduvõrgu üks osa. 16. Inimese mõju loomastikule Liikide ja nende elupaikade hävitamine; hävimisohus; küttimine.
Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade kaevandamine
Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks
piirkonnad, kuhu kogunevad linnud ja hülged. · Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga,
luba ei ole. Inspektor määras mõlemale karistuseks 1200kroonise trahvi. Keelatud elektripüük tõi kaasa karistuse Lääne-Virumaal detsembris politseinikega tehtud ühisreidil peeti Varangu külas Selja jõe ääres kinni auto, millest leiti ebaseaduslik elektriline kalapüügivahend, kahv ja kolm meriforelli. Elektrilist kalapüügivahendit kasutanud Aleksandr T. (42) sai karistuseks 12 000 krooni suuruse trahvi ning peab kolme meriforelli püügiga loomastikule tekitatud kahju hüvitamiseks tasuma 2700 krooni. Autot juhtinud Konstantin R. (38) sai 6000kroonise trahvi, sest värske kala transportimine on keelatud sellise veekogu ääres, kus kalapüük keelatud on. Selja jõel on Varangu sillast kuni suudmeni kalapüük aastaringselt keelatud. Aitäh!
Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjär...
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi. · Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring
G. eravaldusesse kuuluvatel järvedel sealne maaomanik H. sadamates veepolitsei allüksused 10. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamisel on trahvi suuruse aluseks A. liigi ohustatus E. Ramsari kokkulepe B. liigirikkus F. Genfi konventsioon C. riiklik kaitsekorralduskava G. keskkonnaministri igaaastane määrus D. riiklik kaitsestaatus H. Veeseaduse sätted 11. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestab: A. omavalitsus E. EV Siseministeerium B. Riigikogu F. EV Keskkonnaministeerium C. Vabariigi Valitsus G. politsei D. EV Rahandusministeerium F. keskkonnaamet 12. Kahju hüvitamise määra 96 /tk rakendatakse järgmisele liigile tekitatud kahju hüvitamiseks A
Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel või ainevahetuse kaudu, põhjustades sellega lühi-, pikaajalist või isegi surmavat mõju. - Vesi ja vee-elanikud Meri on elukeskkonnaks taimestikule ja loomastikule ning selle reostumine on kahjulik vees elavatele organismidele. Nafta mõjutab osaliselt või täielikult taimset planktonit, mis on toiduks ühele osale mereloomastikust. Kalade naftasaadustega määrdumine mõjutab nii keskkonda kui ka majanduslikku 4 vaatepunkti, kuna nad on üheks oluliseks toiduallikaks. Kalad puutuvad suuremas koguses mürgiste
Viljeldakse ka köögivilja, eriti punapipart. Peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes
3.2. Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest Loomad kes on kaetud naftaga reostuse alguses võivad saada teistmoodi mõjutada kui need, kes reostust hiljem kogevad. Näiteks võib maaõli olla alguses rohkem mürgine kui pärast, mistõttu loomad kes sellega varajaselt kokku puutuvad saavad suuremas koguses mürkaineid. Ilmastikutingimused võivad nii vähendada kui ka suurendada potentsiaalset naftareostuse kahjustusi keskkonnale ja loomastikule. Näiteks soojad mered ja kõrged tuuled soodustavad kergematel õlidel gaaside moodustamist ning kahandab vees oleva õli hulka, mis vett saastab. Nafta reostuse mõju loodusele sõltub ka sellest kui kaugele saaste jõuab. Näiteks hülgepojad on maaõli suhtes rohkem ohustatud kui vanemad, kuna nad ujuvad väikestes tiikides ning kivistel rannikutel, samas kui vanemad ujuvad avavees, kus on väiksem võimalus õliga kokku puutuda
mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed Perm(299-251) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud
Nii sai Lääne-Venemaast Euroopa ühendus Aasia maailmajaoga. Aasiast tuli Euroopasse palju uusi loomaliike. Kaks viimast jääaega on tugevalt mõjutanud kogu Euroopa loomastikku. Nagu mujal maailmas, nii ka Euroopas on juba muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele. Näiteks arvatakse, et mammut oli väljasurnud juba enne neoliitikumi perioodi, mis näitab, et mammut oli väga hinnatud jahisaak. Putukad aga, vastupidi ülejäänud loomastikule, on väga kohastunud mitmete erinevate elutingimustega. See on ka peapõhjus, miks neid on välja surnud väga vähe. Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka
40. Metüül-tert-butüüleeter, bioetanool. 41. Väävlisisaldusega kütuse kahjulik komponent. Seda seetõttu, et põlemisel väävel S02 ja S03 koos niiskuse moodustavad Väävel ja väävelhape (H2S03, H2S04), mis põhjustavad intensiivse korrosiooni metallosi (ventilaatorid, trollid, jne). Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule 42. Vastavalt standarditele bensiini ei tohi sisaldada tahkeid aineid - tahkete orgaaniliste ja anorgaaniliste päritolu (pinnas tolmu ja mustuse, korrosiooni tooted sisseseade, mahutite ja torustike, pumpamine toidu riknemine, jne). Sattumisest mootorisse, lisandiks suurendab kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda. 43. Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla
ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliste pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Vihmametsad on maailma loomastikule , taimestikult , kliimale ja kogu inimkonnale ääretult tähtsad .Seepärast peaksid inimesed nendes kooslustes metsaraide lõpetama ja hakkama mõtlema sellele kui tähtsad on vihmametsad maailmale .Mina omalt poolt loodan ja teen kõik selleks et vihmametsad säiliksid nii kaua kui võimalik ja et kogu inimkond saaks sellest aru et Vihmametsades elavad looma - ,ja taimeliigid on ainulaadsed ja neid ei kasva teistes kooslustes ning et neid peab hoidma ja kaitsma .
jõudvad lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida nimetatakse vee eutroofiaks toitainete rohkusest põhjustatud intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees leiduva hapniku jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees elavate loomade lämbumise. MÕJU LOOMASTIKULE Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike. Forellid ja lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on nende kalade arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad karpkalad, haugid, linaskid ja latikad, kes on harjunud elama madalama hapnikusisaldusega ning soojemates vetes, hävitavad vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel. Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi
Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil). Niisketes põlismetsades elasid ämblikud, tarakanid ja rohutirtsud, roomasid teod ja jooksid ringi mitmekümne sentimeetri pikkused hulkjalgsed. Soode kohal hõljusid kiilid, kelle tiibade ulatus küündis kolmveerandi meetrini. Kujunes uus loomarühm roomajad , kes peagi muutusid valitsevaks nii õhus, maal kui ka vees
· Süvendamisel tekkivad negatiivsed mõjud on sarnased, kui alternatiivide I ja II puhul. · Samas kaadamise mass on tunduvalt väiksem ja toimub merealal, kus kalakoelmuid pole. · Negatiivsed mõjud kalastikule võivad tekkida töödejärgsel perioodil, kuna veevahetus halveneb, kui ladestatud pinnasest tekivad vallid. · Negatiivne mõju on veel väiksem, kui alternatiivide I ja II korral. 4.6 Mõju linnustikule, maismaataimestikule ja loomastikule ning maastikele · Mõjud linnustikule on kirjeldatud alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik
Seal kasvavad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil. Taimestik on tüüpiliselt troopiline, kuid harva õnnestub näha selliseid liike, mida kunagi kindlasti nägid vallutajad. Tasandikel on peaaegu kogu looduslik taimkate asendatud mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku taimestiku esindajad on veel mahagonipuu, eebenipuu, palisander ja pappel. Kuuba rahvuslill on mariposa. Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad koolibrid kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid ja langustid.
on hinna poolest kõrgem ja seega tuleb garanteerida, et kliendid saaksid seda, mida nad otsivad. Referaadist selgus, et ökoturisti defineerimisel on erinevates uurimustes leitud mitmeid erinevaid lahendeid, kuid peamine joon jääb siiski samaks. Ökoturisti esmaseks tunnuseks on siiski pidev soov õppida ja areneda ning käituda keskkonda säästvalt. Sellest hoolimata on tihtilugu ökoturistid ka ise sihtkoha riikide loomastikule ja taimestikule oma käitumisega ohtlikud. Olgugi, et nad üritavad hoiduda kahjustamast neid ümbritsevat, toovad nad siiski endaga kaasa erinevaid haigusi ning nende tarbeks loodud uued rannaalad ja hooned häirivad kohaliku taime- ja loomariiki. Uurimuse käigus sai selgeks, et antud hetkel on ökoturismil negatiivseid jooni rohkem kui positiivseid. Kui positiivne osa on seotud suuremas osas finantsilise poolega, siis negatiivsed jooned on rohkem seotud inimtegevusega
), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt. Tõenäoliselt tuntuim Põhja Kõrvemaa kaitsealune taimeliik on mägi lipphernes (Oxytropis campestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil on tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi. 1.7 Loomastik Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
läbi viia sotsiaalsete mõjude süvauuring, uuring mõjutsooni jäävatele märgaladele ja 16 Eesti roheline liikumine, 2007. Kättesaadav internetivõrgus http://www.foeeurope.org/corporates/Extractives/Estonian/mining.pdf (12.12.2011) 11 looduslikule vesikonnale. Samuti oleks tulnud uurida, kuidas kaevanduspiirkonna laiendamine mõjub loomastikule, kinnisasjadele ja nende olulistele osadele. Kasutatud allikate loetelu Kasutatud kirjandus 1. Eesti roheline liikumine, 2007. Kättesaadav internetivõrgus http://www.foeeurope.org/corporates/Extractives/Estonian/mining.pdf (12.12.2011) 12 2. Keskkonnaalased õigused. Kättesaadav internetivõrgus: http://www.k6k
protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. MÕJU LOOMASTIKULE Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks.
Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid, mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid. Aastal 2003 avaldatud tulemused näitasid märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte. Uurimitöö jaotan peatükkideks: iseloomulikumad Austraalia imetajad, kirevad linnud, põnevad roomajad ja kahepaiksed. Töösse lisan pilte loomadest. Uurimistööga soovin laiendada enda ja kaasõpilaste teadmisi Austraalist. Kahekümmne aastaselt tahan minna ise Austaaliat avastama, seega on selle uurimistöö teadmised kasulikud. Austraalia vapil on kujutatud Austraaliat sümboliseerivad loomad, linnud ja taimed
Kuivendamine ja kanalite ehitamine jõgedele on muutnud maapinna kuivemaks ja vähendanud ulatuslikke üleujutusi. Teatud osa taime- ja loomaliike on kohastunud eelnimetatud tegurite mõjul kujunenud tingimustega, seetõttu on niisuguste liikide püsimajäämine vajalike tingimuste puudumisel küsitav. Aastatuhandete vältel arenenud põllumajandusmaastikud puisniitude ja puiskarjamaadega kujundasid elupaiku ja nisse rikkalikule ja mitmekesisele loomastikule ja taimestikule, mis sarnanesid inimasustuseelsele looduskeskkonnale iseloomuliku floora ja faunaga. Tänapäeval rakendatavad põllumajandusmeetodid ei arvesta ega kaitse eelkirjeldatud maastikutüüpe, mis on nüüdseks sageli võsastunud, muutudes aegamööda tavaliseks metsamaaks. Kaasaegsel põllumajandusmaastikul on kadunud niisugused elupaigad nagu väikesed rohunditerikkad metsalagendikud, metsaservad, päikesele avatud surnud puud ja päikese käes kasvanud üksikud suured puud
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
.............................................. 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73 3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75 3
Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid, ilmusid roomajad, meredes oli kõhrkalade (hailaadsete kõrgaeg). 8. Kirjelda lühidalt koljufenestratsiooni (oimuaukude teket) ja seost suuremate amniootide gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik kilpkonnadele. Sellest eraldus suhtliselt varakult sünapsiidne variant (1 oimuauk pea alumisel
Happeline vihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude kemikaa- lidega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happelised vihmad avaldavad eri moel kahjulikku mõju taimestikule ja loomastikule. Happevihmade põhjustajaks on peamiselt meretransport, kuna kasutatavate laevakütuste väävlisisaldus on suur (kuni 1,0%). Maantee- ja raudteetranspordi osa happevihmade tekkes on vähenenud põhjusel, et ühest küljest on pidevalt karmistatud autode saastenormide nõudeid, teisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
