RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal,
USA süsteem Millest juttu tuleb? Dollari tekkimine Finantssüsteemi iseloomustus Pangasüsteem Föderaalreservi süsteem Investeerimisinstitutsioonid Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga
küll raadi võtta. Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased
Kasvatavad veel ube, riisi, https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/so.html seesamit, puuvilla, suhkrurooga, veidi kasvatakse ka banaane. Osariigis leidub maagaasi, mida ammutavad välismaised ettevõtted, nt Petronas Maavaradest kasutatakse peamiselt uraani. Veel leidub rauda, vaske, soola, maagaasi, kuid seda eriti ei kasutata. Eksport ja import • Peamised eksportkaubad on elusloomad, banaanid, loomanahad, kala, puusüsi, vanametall • Peamised ekspordi partnerid on Araabia Ühendemiraadid 49,7 %, Jeemen 21,4 %, Omaan 5,9 % • Import: makaroonid, rafineeritud suhkur, nisujahu, palmiõli, Alatoitlus • Rahvaarv 8,8 milj • Rahvaarv 2050 aastaks: 21,3 milj • Ennustatav eluiga 47,1a http://www.huffingtonpost.com/2013/05/02/somalia-famine- • Rohkem kui 850’000 children_n_3201449.html#s492265
kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid
Etnilines struktuuris on 3 põhilist rühma: Bantud, Kesk- Sudaanid(Central-Sudanic) ja Nilootid(Nilotic) Majandus SKT - $454, $14.565 mld Üks maailma vaesemaid riike. HIPC Märkimisväärsed looduslikud resursid. Inflatsioon - 240% 1987, 42% 1992 5.4% 1995-96 and 7.3% 2003. Suur potentsiaal. WTO Investeerimine 20,9% (2002a.) Põllumajandus praktiliselt kogu väliskaubanduse tulu. Ekspordivad Kohv, tee, tubakas, puuvill, vanilli, puuvili, loomanahad. Tööstuslik sektor ehitusmaterial(tsement, värvid, laineline katus) 30 000 km teid, 1350 km raudteid. UNDP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnastumine Kõige linnastunum koht Ugandas on Kampala (Uganda pealinn). Umbes 12% rahvastikust elab seal. Kampala on samas ka kõige kiiremini arenev linn.
Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima.
(% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus Riigis on turism suhteliselt vähe arenenud kuna seal on suur osa riigist tühermaa ja stepp. On ka vaatamisväärtusi milleks peamiselt on kooostrid neist kuulsaim Gandani klooster.
Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti hingesid koju ning võeti surnuid igati vääriliselt vastu ning jäeti neile süüa, halloweenil aga ei tohtinud seljataha vaadata, kui seal kostusid kellegi sammud – siis käis kannul surm, ning surma petmiseks, kasutati maskeeringuid – loomanahad, maskid. 10. Miks eestlaste rahvausundi ja ristiusu uskumused, kombed ja tavad segunesid? V: Tänu ristiusustamisele. 11. Kirjelda kahe sulle (sinu perekonnale) tähtsama kalendripüha kombestikku, nii nagu sina neid tähistad. V: Jõulude ajal koguneb kogu perekond kokku, valmistatakse traditsioonilisi jõulu sööke, istutakse ühiselt laua taha ning süüakse koos. Õhtu lõpus jagatakse kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos
saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades.
naturaalsed ja kerestihooldatavad kattematerjalid. Need katted on mahedates looduslähedastes toonides. Dzuut (jute) on kanepi ja lina niinekiule sarnane taimne kiud. Pikk ja stabiilne kiud võimaldab kududa tugevaid ja jämedakoelisi materjale. Mererohi ja mägirohi atraktiivsed looduslikud kiud, millest vaipkatteid ja valmisvaipu valmistakse. Need on kõige plekkikindlamad looduslikest kateteks, sest loomupäraselt on need kiud pealt siledad ja looduslikud, st mustus ei pääse kiu sisse. Loomanahad on kõige ürgsemateks pärandakateteks , vastupidavad ja väga kergesti hooldatavad. Kui pind on konarlik, tuleb see tasanda, et vältida katte ebaühtlust kulumist. Otse aluspõrandale liimisel ei ole vaja pinda eelnevalt kruntida. Soovitavalt tuleks vaipkate üleni maha liimida veebaasilise; lahusteid mittesisaldava liimiga. Täielik vaipaktte mahaliimine välistab igasuguse lokkimise ning liikumise, pikendab põrandaktte eluiga ning granteerib vaipkatte parimate omaduste sälimise.
Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju ehteid, kontrastsed värvid
Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod, 4 Eestist: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi Kaubalaevade turvamine (piraadid), rahapoliitika, privileegid, kaubakontorid Alates 14. s Hansapäevad Lübeckis langetati ühisotsused, lahendati tülisid. Kaubad idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vili, loomanahad, lina, kanep, merevaik Läänest itta: kalev (riidesort), sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein 7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas.
Peeneteralisest savist: ümara- või lameda põhjalised kausid ja potid, mille ülaosa oli kaunistatud nõela tprgete, sik-sakivõi lainelise joonega. · Jämekeraamika-suured, paksuseinalised ämbrikujulised potid, kus savi on segatud kivipuruga. Pind on kriibitud või kaetud tekstiili vajutistega. Skandinaavia mõju: Eesti jaoks oli tähtsam keskus Lääne-Skandinaavia. Toimis ülemere kaubanduse areng ( hülgerasv ja loomanahad) võeti üle vanade germaanlaste laulusõnu (rukis, sõel, rand, ani, leib, katel, rõngas, kallas). Keskmine rauaaeg(450-800pKr) Linnused: · Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud künkastele. Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula.
Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe- laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub rikkumine, majaseinte sodimine. Trahvid on väiksemad kui kriminaalkorras. valitsejate monopoiks. Esimesed katsed Euroopas paberraha välja anda Karistuseks trahv või hoiatus või arest kuni 3 kuud. ebaõnnestuvad, keegi ei taha seda raha. Järk-järgult üleminek. Hakkavad
Ärevus on sees suur aga uudishimu on veel suurem. Külas kohtuvad nad enda vanuse tüdrukuga(Magdaleena),kes kutsub nad majja ja tutvustab asju mida nad iga päevaselt kasutavad.Nendeks on nii vokk,leivalabidas ja Jeesus Kristuse kuju.Samuti võrreldakse oma riideid-Poistel seljas loomanahad,neiul koodud,kerge ja valge riie. Äkki tuleb majja ka tüdruku isa (Johannes),kes teeb külalistega juttu ning proovib teha neile adikatsiooni,et tulgu ka külla elama.Et ega meie rahvas ei saa olla halvem kui sakslased.
ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj
korjamisest. Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase kõrbe servaaladel ja kuivades jõeorgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Inimtegevus: Walvis Bay on ainus sadam Namibia rannikul, kuhu saavad tulla ka suure süvisega laevad. Peamised eksporditavad kaubad on: kalatooted, erinevad mineraalid, vill ning loomanahad. Imporditakse peamiselt tarbekaupu, bensiini ja toitu. Walvis Bays elab kokku umbes 21.000 inimest. Linna juhitakse vett 35 km pikkuse toruliini kaudu linnast kagus paiknevast Kuisebi jõest. 10 Inimtegevuse mõju kõrbele Pidev karjatamine hävitab kõrbekarjamaad. Kõik tuiskliivaalad on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Taimkate taastub seal aga väga aeglaselt, alles mitmekümne aastaga.
5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest.
m.a. 18. dünastia ajal käisid Somaalias ja isegi Indias. Nad kasutasid rooliaeru ja algelisi purjesid. Kuid materjali nõrkuse tõttu ei olnud sellised laevad merekindlad. Lameda põhja tõttu oli neid raske juhtida. Iseloomulik on emapuu või kiilu puudumine, mida mõningal määral asendab laeva otsi ühendav ja kõrgemale tõstev palk või latt, mis annab konstruktsioonile tugevuse. Mitmel poolel kasutasid jahimehed puust või luust sõrestikke, mille ümber tõmmati loomanahad. See võimaldas anda veesõidukile soovitud kuju ja tagas küllaldase tuge- 1 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.2. Joon. 1.3. vuse. Tugisõrestiku tekkimine oli järgmiseks ajalooliseks ja ehituslikuks etapiks laevaehituses
koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James Watti universaalne, pöörlevate mehhanismidega käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis käitada igasuguseid tööstusseadmeid. Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi veduritele
Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg, vajaduste ja huvide samaaegne kokkuviimine, tekkisid peenraha probleemid, kaupade väärtuste hindamine. Partnertehingutes hakatakse kasutama teatud kaupu, mis pakuvad huvi, kuid millel puuduvad eelnimetatud puudused lokaalsed kaubad, nt. vili,loomanahad, töö- ja sõjariistad. Hakatakse vermima münte (kullast vermitakse).Kulla kasutusele võtmisega tekivad vajadused varandust säilitada (tekkisid probleemid turvalisuses). Kes hakkasid kuldmünte vermima- kirikud. Kirikusse koondus küllaltki palju rikkust. Rahvas tassis kõik väärtusliku kirikusse. Kui tekkis kulla vermimine, siis tekkis sellest järgmine amet nimelt valeraha tegijad. Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda
Siiditee: Hiina-Pärsia-Araabia-Lähis- Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas). Vürtsitee: Moluki saared- India ookean-Punane meri-Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium). Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod. Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill, loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios,
Nende põhju mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast). Hoonepõhju on arvukalt Kostjonki asulakohtades Ukrainas. Ühest asulakohast on leitud kahe pikkmaja põhjad. Neist ühes (33,5 x 5,5 m) olid reas kümme väikest koldekohta. Hoone oli kavandatud selliselt, et ta suunas lumesulamisvee majade pealt ja juurest ära. Malta asulakohas Siberis on ümmarguse põhiplaaniga hoonepõhjad. Siin telgilaadsed hooned, mida seest toestasid latid, lattidele olid laotatud loomanahad. Et nahad paigal püsiksid, oli kogu hoone ümbritsetud kividega. Ülempaleoliitikumist pärit telgilaadse maja jäänused on aga leitud Prantsusmaalt. See on dateeritud 15 00010 000 eKr ning pärineb seega Madeleine kultuurist. Hoone puitkarkassi katsid loomanahad, alt hoidsid neid nahku paigal kivid. Hoone keskel oli koldekoht; maja ümbert leiti kivist tööriistu ja nende valmistamisel üle jäänud kivikilde. 29
huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende Jumal Jeesus Kristus, poisid ehmusid ja tahtsid ära joosta, kuid mees peatas nad, uuris, miks
mõningad tavalised eluks vajalikud asjad enne, kui meie neid kasutama hakkame, ning pangem tähele, kui suure osa nende väärtusest annab inimese töökus. Leib, vein ja riie on asjad, mida me kasutame iga päev ja suures koguses, kuid kas poleks meie leivaks, joogiks ja riietuseks mitte tõrud, nende kasulikumate tarbeesemetega? Kõik see, mille poolest leib on rohkem väärt kui tõrud, vein rohkem kui vesi, kalev või siid rohkemkui puulehed, loomanahad või sammal, tuleneb täielikult tööst ja usinusest. Neist toiduainete ja rõivaesemete paaridest on ühed seda laadi asjad, millega loodus meid ilma meiepoolse panuseta varustab, teised aga seda laadi asjad, mida annab meile meie endi töökus ja vaev -- kui keegi oleks välja arvutanud, kui palju ületavad teised oma väärtuselt esimesi, siis ta näeks, kui palju suurema osa moodustab töö nende asjade väärtusest, mida me siinmaailmas naudime. Jamaapind, mis
Reeglina on see pikem kui pressimisaeg Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus. Loodusliku päritoluga liimid Kollageenliimid – sideaineks on glutiin Kollageen on looduslik valk, mis vees pundub ja t0 80-90 oC laguneb, mis moodustades glutiini Glutiini saadakse mingi loodusliku tooraine keetmisel Nahaliim – tooraineks on loomanahad Kondiliim - tooraineks on loomakondid Kalaliim – kalajääkidest Kõvenemine toimub niiskuse eemaldumise teel Kollageenliimi valm tahvlitena Värvuselt kollane või pruun, kvaliteetne liim peab olema läbipaistev Tisleriliim on läbipaistev Maalriliim on läbipaistamtu ja ebameeldiva lõhnaga. Kasutati liimvärvi valmistamiseks. Kasutamine Liimitahvlid tükeldatakse ja pannakse külma vette 6.
Kaubanduse keskus eriti aga ka käsitöö. Alates 12. sajandi lõpust rohkem infot, eriti 13.-14. sajand, seal Hansa kaupmeeste viimane punkt kuhu lubati minna Novgorod. Novgorodist veeti välja Läände hiigelkogustes kaupa. Esimesel kohal karusnahad, parematel aastatel teada, et aastas 500 000 karusnahka viidi välja. Olulisemad oravanahad aga ka soobel, naarits, nirk, kärp jne. Teine kaup vaha, Lääne-Euroopasse viidi. Kolmandaks parknahk, tavalised pargitud loomanahad. Veeti välja ka lina ja kanepit, morsakihvu (kallid). Sisse veetakse luksustooteid: kalleid kangaid, vääriskividest esemeid, värvilist metalli, veini, vürtse, soola (veeti üle Tallinna nt), soolaheeringat, vilja (Novgorod suht soine piirkond). Piirkond ei suutnud end ise viljaga varustada, see suur probleem keskajal. Vladimir Suzdadi mal hea saak, sealt vilja veetud aga ka Eesti aladelt. Eestis sellest ajast hõbeaardeid, need ülejäägid ehk soodsa kauplemise tulemusena
funktsioon (iga raamat on millegi jaoks) · Põhifunktsioonid V. Dubrovolski ja Clifford A. Lynch - traditsiooniline raamat on püsiv, stabiilne, kuid elektroonilise raamatu sisu võib muutuda uued andmed, uuendused, teatemeteosed nt, häkkerid äkki pole usaldusväärne. Samuti puudub ka kunstiline kujundus. Raamatu traditsioonilisus: · Köide - (Mesopotaamias pandi väärtuslikud raamatud puust kasti, muja ka pärgamendist kaante vahele) · Materjalid - paber, loomanahad (tänapäeval saab tellida nahast kaasi vm, ka pärgament on kasutusel) · Formaat · Teksti paigutus (ristkülikukujuline, mitu veergu) · Paginatsioon e. lehekülgede numereerimine · Tiitelleht 50.saj lõpp, enne olid tiitliandmed lõpus, nüüd taheti raamatuid müüa ja andmed pandi ette · Kirjavahemärgid 16. saj. algusest · Kiri (Rooma) · Illustratsioonid (Egiptus). Raamatul on omad väliselemendid ja siseelemendid.
annaabi.ee 
