peavad seda tema eest tegema vanemad, jälgima last ja vajadusel riideid vähemaks võtma või neid juurde lisama (Roper jt 1999:256). 5 2. Palaviku olemus ja selle kindlaksmääramine Palavik võib olla märk sellest, et organismis on põletik. Põletik on organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on haigust tekitavate bakterite eemaldamine. (Loogna jt 1998: 28). Põletiku põhitunnusteks on punetus ja kuumus, turse, valu ja liikumisvõime kaotus (Roper jt 1999: 73). Palavik on organismi parandav protsess, ning mõneti on see isegi hea (Ormisson 2010: 85). Inimese normaalne kehatemperatuur on 36,6 o C, palavikuks hakatakse lugema alates 37,4o C järgi (Loogna jt 1998: 20). Kehatemperatuur on organismis kõikuv: madalaim on see kell 4-5 ajal hommikul ja kõrgeim kella 16-17 ajal.
Neid võidakse mitte märgata ja veri avastatakse mikroskoopilisel uurimisel. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedamaid nähte on aeg-ajalt esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab neid hingeldus, algul lühiajaliste, hiljem järjest pikenevate ja süvenevate hoogudena. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärritab parietaalselt pleurat. Sageli tõuseb kehatemperatuur (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Kopsuvähi ravi Mitteväikeserakulise kopsuvähi tervendav ravi on võimalik üksnes kasvaja ja tema levikuteede kirurgilisel eemaldamisel. Lokaalse kasvajavormi korral on kirurgilise ravi valikmeetoditeks lobektoomia ja pneumonektoomia. Operatsiooni käigus eemaldatakse kopsu üks sagar või terve kops ühelt poolt koos mediatsinaalsete lümfisõlmedega. Kui teine kopsupool on normaalne, mida
Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest
uurida ja üldistada mõningaid meetodeid temperatuuri mõõtmiseks. 1. NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS Mõistmaks paremini palaviku olemust ja seal puhul organismis kulgevaid protsesse, on vaja aru saada, kuidas toimub soojusvahetus ja kuidas tagatakse kehatemperatuuri püsivus. Sellega seoses selgitame homöostaasi mõistet. Homöostaas on organismi regulatsioon ja oluliste funktsioonide stabiilsus. Need tingimused on vaja elu säilitamiseks. (Loogna jt 1998: 7). „Üks peamisi mehhanisme inimese ja kõrgemate loomade organismis on soojusregulatsioon“ (Loogna jt 1998: 8). See on süsteem, mis hoiab temperatuuri kindlates piirides vastavalt muutuvatele väliskeskkonna tingimusele. Inimesed ja soojaverelised loomad on püsisoojased. Nende kehatemperatuur on kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas ja püsib 37-42 °С piires. See tähendab, et igal elundlil on oma temperatuur. Kõige kõrgem
teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse sisse tootmisprotsessi käigus eralduvaid tolmuosakesi kaevurid, maavarade töötlejad) võivad osutuda taustaks vähi arenemise jaoks (Loogna jt 1989)
Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses tänapäeva nõuetega. Tuleb vältida toidu või joogiga levivaid nakkusi. Ka toiduvalmistajad ise võivad haigestuda." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Nakkusoht, lk 283) Ei tohi unustada, et haiguse sealhulgas kutsehaiguse tekkel on olulisteks näitajateks ka töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus, pärilik soodumus, tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime. ,,Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite juhtidel)lihasekahjustusi
(Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987). Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk-sakk joonte, täppide või sähvatuste nägemine, tunnelnägemine või hetkeline pimestumine. Lisaks võivad ilmneda närvisüsteemi puudutavad sümptomid, näiteks jäsemete ,,suurenemine" või tuimus. Närvisüsteemi puudutavaid sümptomeid esineb harvemini kui nägemishäireid. (Ostrov, 2002). Kesta võib migreen mitmest tunnist kuni mitme päevani. Valu pärsib igasuguse
tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19) Uni on vajalik: · Neuronite taastumiseks. · Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga. · Keharakkude taastumine, reservide loomine aktiivseks tegevuseks. · Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks vajalik selle perioodiline ,,ülesalvestamine". (Normaalne..
korda päevas. Seni pole uuritud, milline baaskreem on lööbe seisukohast parim – patsient saab ise valida endale meeldivaima. Üldiseks tavaks on tekkinud see, jätkata kortikoidravi etapi järel ravi sama salviga kaks korda nädalas, mitme kuu jooksul. Sellele pole leitud kahjulikke mõjusid ja lööve on kontrolli all pikemat aega. Baaskreemi hiljem 1-2 korda päevas (Karvonen jt 2010). Baaskreemideks sobivad näiteks Ambilon, Ceralan (Baaskreemid 2011), Orion, Essex, Eucerin, Sebamed (Loogna i.a.); kortikosalvideks näiteks Elidel. Elideli ei tohi kasutada alla kahe aastased lapsed ja rasedad. Kreemi tuleb määrida ainult kahjustunud piirkondadele 2 korda ööpäevas. Pikaajaline ravi peab olema vaheaegadega ja kohe kui AD nähud kaovad, ravi lõpetada (Ravimiamet 2013). Sibicort kreemi võib kasutada vastsündinutel, 1-3 korda päevas lööbe piirkonnale (Ravimiamet).Suvel paraneb AD tänu ultravioletkiirgusele, sellepärast kasutatakse raviks ka
(http://www.enop.ee/tok.php) iseendale, et välja selgitada võimalikud puudused töökeskkonnas. Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja standardid (Lisa 5), töötamiskohtade ergonoomiline ülevaatus, võetud aluseks järgmistes metoodilistes materjalides antud soovitused: ,,Elukutsed ja terviseriskid" (2008), Tallinn, Naomi Loogna 2.1 Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine. Vormistamiseks riskianalüüsi jaoks mina kasutanud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhendis esitatud vormi. Tabel 1 Ohutegur Riski iseloom Riski Vähendamiseks tase kavandatud tegevused Füüsikalised ohutegurid
ülemine õõnesveen. Tagumises osas paiknevad söögitoru, uitnärv, hingetoru, rinnaaort ja rinnalümfijuha. Keskseinandi elundite vahel on sidekude ja rasvkude. TartuTervishoiu Kõrgikool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.lungcancerinfo.org/images/lung_body.gif KOPSUDE JA PLEURA PIIRID (vaata G. Loogna Anatoomia atlase joonis 273 lk. 170 ) Kopsu tipp asub kaela piirkonnas 2-3 cm rangluust kõrgemal. Eesmine piir suundub kopsutipust põiki alla ja mediaalsele rinnakupideme ja -keha ühinemiskohani, siit edasi läheb parema kopsu piir peaaegu otse mööda rinnakut alla (kulgedes keskjoonest pisut vasakul) kuni 6.roide kõhre kõrguseni, kus läheb üle alumiseks piiriks. Vasaku kopsu eesmine piir suundub mööda rinnakut alla kuni 4.roide kõhreni ja läheb üle alumiseks piiriks.
jagunemisvõime aeglane kahanemine või organismis moodustuvad toksilised ainevahetusproduktide metaboliidid. Vananemine kajastub inimorganismis mitmeti ja on mõjustatud geenidest. Siiski aitab regulaarne võimlemine ja õige toitumine neid muutusi vähendada. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) 6 Kirjandus 1.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Toimetaja Georg Loogna. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtio. As Meditsina, 2001. 2.Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse. M.Koch. Koolibri 2004 3.Inimkeha. Lühientsüklopeedia.David Burnie. Kollibri. 1998 7
19 KASUTATUD ALLIKAD: Delavier, F. (2004) Jõu, ilu ja tervise anatoomia naisele. Kirilille kirjastus Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli kirjastus, 92 lk Inimese füsioloogia ja anatoomia (2001) Tallinn, Medicina Johnsen, V. , Sykehus V.-A. Morbus Bekhterev. Juhatuseks patsientidele. 27 lk. Lidell, L. , Thomas, S. (1985) Tallinn, Eesti raamat Liikumine ja meditsiin (1998) Tallinn, Medicina Loogna, N. , Loogna, G. (1999) Füüsiline töö ja ülekoormushaigused. Tallinn Õe käsiraamat (2001) Tallinn, Medicina Saarma, J. (1985) Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, Valgus Saarma, R. (1999) Terve selg ja terve kael. Sünnimma, 72 lk. Soots, A (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Tartu Sutcliffe, J. (2000) Seljavaludest prii. Sinisukk 20 LISAD 21 Lisa 1
psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina
01.2012]. · Gorbunova, T. Ravimtaimed koduapteegis. [Online] Kättesaadav: http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/vorming04k/ravimtaimed/[3.01.2012]. · Karu, M. Vöötohatis rahvameditsiinis. Derma.ee[Online] Kättesaadav:http://www.terviseleht.ee/200014/14_ohatis.php/[4.01.2012]. · Kaur, S. Ekseem. Inimene.ee[Online] Kättesaadav:http://www.inimene.ee/? sisu=teemakeskus¢ral_id=16&article_id=30&idr=UCN77VTh9- 6IABOOI7t6-x8TITf[3.01.2012]. · Loogna, N. Atoopiline dermatiit. Terviseleht [Online] Kättesaadav:http://hot.ee/synnitus/tervis/Atoopiline.html[3.01.2012]. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp · Loogna, N. Dermatiit. Millega tegemist? Terviseleht [Online] Kättesaadav:http://www.terviseleht.ee/200002/2_dermatiit.php[3.01.2012]. · Mere, E. 2000
päevaste tukastustega. 14 VIITED · http://et.wikipedia.org/wiki/Uni · http://www.terviseleht.ee/200027/27_uneskrigin.php?gallup=tulemused · http://sekretar.ee/183946art · http://raamatupidaja.ee/189772art/ · http://www.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#17 · Inga Raitar. 2005 aasta, juuli. Ajakiri "Kodutohter" Õlekõrs unetutele. Tallinn · Georg ja Naomi Loogna. 1998 aasta. "Väsimus. Unetus. Valu" Kirjastus Ilo · 15
Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel. Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed. Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed. Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde. (Loogna, Georg / Naomi 1998) Kokkuvõte Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Selle üllatava tulemuse põhjal on eksperdid järeldanud, et unehäirete teema ja unehäiretega toime tulemine vajab senisest suuremat kajastamist ning tähelepanu. (www.arst.ee) Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest. Kui tuleb veeta
suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese antoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 W. F. Evans Anatomy and physiology - PRENTICE-HALL, INC. 1989 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes. Raamatule viitamise kirje koosneb: 1) raamatu autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt: Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. 646 lk. Võib ka ilma komata perekonnanime järel (soovitav eelistada): Loogna N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Reisberg R., Soon S., Soon A
ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 G. Loogna Anatoomia atlas- Avita 1996 Koostanud M. Kolga 19 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A.Lepp, E.Lepp-Kogerman, O.Maimets, G.Rooks, K.Ulp Inimese anatoomia I - Valgus, Tallinn 1974 W. F. Evens Anatomy and physiology - © 1989 PRENTICE-HALL, INC. Koostanud M. Kolga 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
info salvestamist mällu. Ka unenägudest mäletatakse parimal juhul ainult viimast, vahetult enne ärkamist nähtud unenägu. Teisalt, magamine kergendab õpitud materjali kinnistumist. Seetõttu mäletatakse asju, mida õpiti enne magamajäämist, tavaliselt paremini kui seda, mida õpiti hommikul. Kuna päeva jooksul koguneb palju mitmesugust täiendavat infot, mis võib õpitu kinnistumist segada, ei mäletatagi hommikul õpitut. Öösel segavaid sündmusi pole. SOOVITATAV KIRJANDUS Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina, 2001 Järvalt, H. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 Bioloogia gümnaasiumile III osa. Eesti Loodusfoto, 2001 21
R., Emori, T. G., Horan, T. C., Hughes, J. M. (1996). CDC definitions for nosocomial infections. In: Olmsted, R. N. ( Ed.) (1996). APIC Infection Control and Applied Epidemiology: Principles and Practice. (A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki. Loogna, G. (toim.) (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. Maimets, M. (eritoim.) (2000). Infektsioonhaigused. Tallinn: AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (toim.) (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Parm, Ü. (1995). Hospitaalinfektsioon. Tallinn: HK Trükikoda. Sarv, I. (2002). Eri institutsioonide rollist hospitaalinfektsiooni ohjamisel. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia
venitusravi •soojaravi: lokaalne soojus tõstab paikset temperatuuri ja laiendab veresooni, kiirendab verevoolu ja intensiivistab ainevahetust. Sellele kaasneb lihastoonuse langus, millega on seletatav ka lokaalse soojendamise valuvaigistav toime. Seepärast on soojusravi eriti tõhus siis, kui valu on peaasjalikult lihasspasmist põhjustatud. Ägeda radikuliidi korral võib aga intensiivne soojus hoopis valusid suurendada (Loogna, 1999). •külmaravi: kasutatakse ägedate valude korral eriti siis, kui valuga kaasneb lihasspasm. Kohalik jahutamine pärsib valuimpulsside ülekannet ning põhjustab pärast esialgset veresoonte ahenemist nende laienemise ja koe verevarustuse intensiivistumise. Pärast jahutamist on mõttekas teha venitusharjutusi, sest spasm vaibub ja lihaseid on võimalik venitada. See aga omakorda vähendab spasmi (Zupping, 1990). •Kõige enam on alaseljavalude korral kasutusel TENS
a Eesti spordi kongressi otsusele? 3. Milline on Eestis riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel? 4. Millise Eesti ministeeriumi haldusalasse kuulub sport? 5. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? 133 SOOVITATAV KIRJANDUS: NB! BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Toimetanud Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2001 Delavier, F. Jõu, ilu ja tervise anatoomia, 2001 SPORDIMEDITSIIN Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud, 2000 Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. Spordimeditsiin treenerile, 2004 Landõr, A., Maaroos, J., Karu, T., Eller, A. Spordimeditsiini rakenduslikud alused, 1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E
annaabi.ee 
