Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimusteseadmine; · Rohelist võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; · Puhke- ja virgestusalade määratlemine; · Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine LK seaduses sätestatud korras; · Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitsealuste maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks või muutmiseks;
(166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Siin on kindlaks tehtud 19
lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark. Kus asub Haanja looduspark? Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark
määratlemine; 2) riigi, regionaalse ja kohaliku arengu analüüs; 3) regionaalse arengu vajaduse kujundamine; 4) asustuse arengu suundumuste määratlemine maakonnas; 5) rohevõrgustiku kajastamine ja toimimist tagavate meetmete kavandamine; 6) kultuuripärandi säilitamise ja kasutamistingimuste määratlemine; 7) kaitse- ja hoiuala, samuti muinsuskaitseala ning nende kasutustingimuste arvestamine ja kajastamine; 8) väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja muude loodusvarade kajastamine ning säilimist tagavate meetmete kavandamine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kajastamine ning kasutustingimuste määratlemine; 10) riiklikult olulise transpordivõrgustiku ja muu taristu võimaliku asukoha määramine, näiteks teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade võimaliku asukoha määramine;
II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud. 4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike.
teine osa peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Eesti ökoloogilised kitsaskohad on enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. 10. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks piiratakse enamikus riikides nii taimede ja loomade sisse- kui ka väljavedu.
tagaks maastike kvaliteedi säilimise ja paranemise. 58. Teemavaldkonnad: üleriigiline, maakonna, üld- ja detailplaneering. 59. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes: · Üleriigiline eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuste ja majandusetegevuse mõjusid tasakaalustava süsteemi aluste kujundamine · Maakonna loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine. Puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine. · Üldplaneering maa- ja veealadele üldiste kastutamis- ja ehitustingimuste määramine; miljööväärtuslikele hoonestusalade, väärtuslikele põllumaade, parkide,
tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009). Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused · Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi säilimine, taastumine ja arenemise (Haanja looduspark... 2009). Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspargi põhiosa paikneb rohkem kui 200 meetri kõrgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vällamäe ürgmets 120-aastane
7) töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele 5. Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? Üldplaneeringute üheks ülesandeks on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Maakonnaplaneeringu ühe ülesandena on planeerimisseaduses kirja pandud loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Üleriigilise planeeringu ülesandeks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6. Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)? 1) maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud);
tagajärjel. 3. III kategooria kaitsealune liik Abitusse olukorda sattunud loom abitusse olukorda sattunud looma vedu korraldab Päästeteenistus. Vigase või haige kaitstava looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium. Surnuna leitud I või II kategooria looma asukohast peab teatama keskkonnateenistusele, leidja võib looma endale jätta kohaliku keskkonnateenistuse loal. Rand ja kallas - kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast.
o Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Kuidas inimtegevus ohustab liike? o Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus. o Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega. o Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise. o Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks. o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral
majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral
Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Inimtegevuse arenguga kaasnev maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks osutunud. Lisaks kalandus ja jahindus.
planeeringu koostamisel o asustuse arengu suunamine o detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine o maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine o maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasvutingimuste määratlemine o teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine
Maakonnaplaneeringud Eestis: 1) koostatakse kogu maakonna territooriumi või osa kohta 2)maakonnaplaneeringu võib koostad mitme maakonna territooriumi kohta. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine 3)maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. 4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu.
eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega alade määramine loodusvarade, maastike ja looduskoosluste kaitsmise säilitamine, (seaduses täpsemalt) - Üldplaneering omavalitsuse tasemel, sätestab detailplaneeringu kohustuseta ja kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt) - Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja
ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid. Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; - teistel veekogudel 4 meetrit; - suurvee ajal 2 m Vööndid: - veekaitsevöönd - ehituskeeluvöönd - piiranguvöönd Liigikaitse.
lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine; 3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha määramine; 4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine; 5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; 12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega
Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest. Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Maakonnaplaneeringu võib koostada:
Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan. Määratletakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK jne. Rand ja kallas: Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand! Kallasrada (VeeS) - Laius: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal 2 m. Vööndid: veekaitsevöönd; ehituskeeluvöönd; piiranguvöönd. Veekaitsevöönd - kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist. Veeseadus! Ulatus sõltub veekogust
Mineraali kahjustamine ja leiukohtade hävitamine ning selle riigist väljaviimine keelatud. Mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale. Looduse üksikobjekti kaitse: 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kus on keelatud objekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus. Rand ja kallas: Kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused: Piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd. Ranna ja kalda piiranguvöönd: Laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja
duse üldaktsepteeritud esteetilisele väärtusele ega rõhutata selle ühis- kondlik-majanduslikku väärtust, vaid käsitletakse loodust pigem kui filosoofilist küsimust. Säärase lähenemise kujukas näide on Uku Masingu "Mälestusi taime- dest" (1996), mis erineb "peavoolu" loodusteaduslikkuse-kesksemaist teos- test oma püüdes kirjeldada loodust nimelt omaenese isiklike tundmuste ja kogemuste kaudu. Mitmekülgselt haritud inimesena kirjeldab Masing küll looduskoosluste iseärasusi, viitab taimedele ladina keeles ja iseloomustab nende kasvutingimusi, kuid teksti lähtekohaks jäävad siiski isiklikud seosed ja meenutused. On tähelepanuväärne, et Masingu jaoks on loodu- ses olulisimad just taimed, mille vaatlemine nõuab palju aega, püsivust ja süvenemist; mille juurde on raske konstrueerida "sündmuse" mõõdet. Sellest aspektist on huvitav võrrelda Masingu ja Jüssi taime-lugusid:
· Puhkevõimaluste loomine kasutamata mere rannaaladel ja jõe kallastel Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine;
loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või mps eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. LM, Peipsi, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsu kaldaid nim rannaks. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilit, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvöönd: laius LM ja suuremate järvede rannal 200m; üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 m; kuni 10 ha suurusel & kuni 25 km2 suuruse valgalaga: 50 m
annaabi.ee 
