SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves"
paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kaitse alla abruka saare laialehine mets 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus 1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus
kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................................................................................................................................................
Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad. Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga. 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale. b. II kujunemise etapp Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine. (Loodusuurijad Venemaal ja Linnukaitse Ühing.)
·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres
,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke". Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari- Loodusuurijate Seltsis moodustatud komisjoni liige, mis moodustati
1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“; alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega 1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki). 1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus. K.E von Bear- ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust
1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“; alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega 1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki). 1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus. K.E von Bear- ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;
2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud 1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4
Olulisemad sündmused ja isikud K.E. Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused. A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel. A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910. G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark.
kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E.
peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja
Sümbioos mõlemale vajalik ja kasulik kooselu. Esineb ka samblikes seene ja vetika partnerlus. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavata eri liikide populatsioonide vahel Mutualism sümbioos Konkurents - isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline VÕRRELDA NEID!!!! 5. Looduskaitse 1872 loodi Yellowstone'I natsionaalpark Kaljumägedes esimene rahvuspark maailmas 1971 asutati Eesti esimene rahvuspark Lahemaa rahvuspark 1910 asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis 1836 asutati esmine looduskaitseala maailmas Saksamaal Siebengebirges 1935. võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väjaspool kaitsealasid. Asutati Riigi Looduskaitsenõukogu ja Riigiparkide Valitsus Looduskaitse on loodud looduslike protsesside nind haruldaste hävimisohus olevate ja
Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad,
1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest. Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu raiekeeluga (1297 Taani kuningas E. Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tln-i läheduses I loodust kaitsev akt Eestis; 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti aladele). 18. sajand rajati hulgaliselt mõisaparke (u 1300). Klassikaline looduskaitse sündis 19. sajandil. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts; 1910 I looduskaitseala Eestis (Vaika Linnukaitseala); 1913 asutati Saaremaa Loodussõprade Selts; al 1924 loodi uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jne)
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.
187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke. 1872 loodi Yellowstone´I natsionaalpark Kaljumägedes (8991 km2) esimene rahvuspark kogu maailmas. Ameerikast levis rahvuspargi-idee kiiresti Kanadasse (esimene rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Uus-Meremaale (1894) ja Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a. ligi 7000 rahvusparki või muud riiklikult kaitstud piirkonda, enamik neist loodud viimase paarikümne aasta jooksul. Nende üldpindala oli umbes 651 miljonit hektarit ehk 4,9 % maakera pindalast. Looduskaitse ajalugu Eestis
tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
